kestel1`kest|el g -liSaMuhEmmMarKseHan, g -leMär; kestel g `kestleSaaKõpPstHls(g `kesle); `kesk|el g -liMuh 1. õlgedest, vitstest, juurtest vm korv, vakk üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel. `kestli tääve `tuhlid `andas lammasteleKhk; `kestlid (kaanega või ilma) said `jälle `tehtud `pandadest ka `luhki `aetud juurdega äe `niutudKaa; `kestlid sii äi `tehta, nee ostetse muhulaste käestPöi; `keskel `tehti `villade taris ja muu värgi taris. lõhutud pao vitsad ja õle `sõerded vahelMuh; `kõlka `kestel oo üks aruline puu, mis‿o põimitud `vitstega korviksMär; `Kestlite sihes `oiti `villu. `Kestlid olid `õlgedest keerutatud lontsikutest `tehtud, `vormis `oitsid `vitstest kaanedHana. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks – JämKhkMuhEmmKseobuste `kestel - - viĺjapuru `sisse, `käidi obussi `metsast ära toomas. pitkergune, painandi `moodiJäm; `kesklid oo õlest. `keskliga `püiti obused; nii suur pärati pere `olli [mesilasi] nagu obuse `keskelMuhb. (kartuli) korv `tuhli `kestel; töi `kestliga kaluKrj; pane kardul `keslis; kestelt [tehakse] kase või pajo`vitstest; juurtest kestel om küll paĺlu kõvamp `kurtme. kuuse ja pedäje juurtest, `vitstest kestel ei kurda kuivab ärä ja lääb katik; kesteldege kannets kardulid, `kaale, purgandid ja muud; ubine kestel (kartulikorv) Hlsc. ? kirst, vakk kestel olli puust ja rauvage, kirja pääle põletet, või olli, lõhmuse koorest vakk. `kestle `sissi, `panti jahu ja egat üttePstVrdkess, kessel 2.figjopp, lühike vateeritud kuub ei mol põle külm, mol ea `kestel `ümberMar
kestel2`kestelhvajal, vältel, jooksul kolme pääva `kestel (hrl jooksul) ei pidand üht `tuńdigi `kuivaLaiVrdkestes