käe|alune 1.kaenlaalune [särgi] kääaluse lapp `leigeti kää `alle, `nelja`kandiline VNg; Käealused puha märjäd Tõs; käealust tegema käevangus kõndima; kurameerima tegad kεεalust, nεε kus `lähtavad kεε alt `kinni Khk; Tikkus muudkut kεεalused tegemaEmm 2.kellegi abilisena töötav inimene; õpipoiss sina õled minu kää alune, sa et `pääsi minust kuhugiLüg; Meite Juku läheb sügise rätsepa juure kääaluseks Kaa; kääalune tieb `lihtsamaid töid Kos; see pidi üks suurem töö olema, kui võt́tis kääalustest mehed `sinna (ehitusele); põllutööl kääaluseid ei oldLai; Roobäŕt oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmmaUrv 3.vemmal, malakas võta kääalune, `tõmmaJõeK; [oleks] mul ollu üit́s ää käealun, ma annass talKrkVrdkäeperäne