[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

maa|ilma (täiendosa sag lühenenud) (intensiteedisõna) a. adv tohutult, väga, ilmatu mere siad [on] ma‿`ilma jämedad Jõe; Ku `kehrusluu lüöd kuhugi `vasta, siis kohe `lähteb siniseks sield ja maa`ilma kibe ka Kuu; Oli säel `Jõhvis küll üks paks mies, maa`ilma paks IisR; sääl oli `riide ma‿`ilma Vai; vana metsa körb, maailma pöline mets Jäm; ega `aasta saime rihaltse täis, seaste `ruumi maa`ilma veel Khk; Mis sii oli muina ajal viga majasi teha, `metsa oli maa`ilma Kaa; kiitsakas, ma‿`ilma pitk saba nagu sur luud; päe oo vel ma‿i·lma `kõrges Muh; maaelma jäme köis oli Vig; rukipüli leib oli ma‿`ilma suur nagu tõlla ratas Lih; maailma `kõrged kibid olid seal vee sehes Mih; ma‿`ilma sügä vesi Tõs; maailma jürakas jäme [rästik] oli HMd; ahi küdema ja leevad `jälle `ahju ja pärast tulid ma‿i·lma toredad leivad Nis; maa`ilma suur tallermaa on, mis ta (jänes) üpand oli Hag; sie oli ma‿i·lma rikas Kos; ma‿`ilma kõrgesse lakka angu [heinu] HJn; maailma tuline obune, see nii `kärme JõeK; `kuprad `kuivasivad püstteivaste vahel - - nied olid ma‿`ilma `kõrged kohe JJn; mõesale veel kedrati, [lõngad] pidid ma‿i·lma `peened olema Ann; siin on `Pietres ma‿i·lma suur mõisa Pee; `tütritel ma‿`ilma `uhked kleidid seilas VMr; `tehti ma‿`ilma `kõrged eina virnad Sim; kos olivad `kangad maas, ma‿ilma pikad ikke Trm; `sakslased tõid ma‿i·lma pikad ja laiad vikatid Äks; sis tuleb sul maailma suur aĺl ärg möirates `vasta KJn; ma‿i·lma `uhked obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä; karva `pastlad - - ni̬i̬d oĺlid siis juba, maailma paremad kui, kui viisud oĺlid Vil; maailma jäme kõver puu maha `murdunu Trv; `seantse punaka ja mis na (tekid) siss olliv, ega na nüd ma‿i·lma iluse‿s ole mite; inimese `naari, na olli õige maguse küll, aga ega neit `kennigi ma‿`ilma (suurel hulgal) es tarvite just Pst; ma‿i·lma suure kiisa ahju olliva; `oĺli küll maailma suur su̬u̬ eläjil kävvä Ran; üits ainuss `lehmi ruhi oĺl, t‿oĺl ma‿i·lma piḱk Ote; maailma rassõ Se b. adj ilmatu, määratu, tohutu siin majas `puudust ei õld, ükskõik, et ma‿`ilma `lapsekari õli Lüg; Ühä`kõrra akkas `kambri lakkas ma‿`ilma müdin ja kolin Jõh; ma‿i·lma koirdele kasvada öumpuid (külapoistest); üks maailma ulgus on Khk; ma‿i·lma lömm `lahti, kui ea suur tuluke on Krj; köesid maa`ilma [poiste] karjad, toad täis vahel Muh; oh sa ma‿`elma rõo Mar; raiestikus maa`ilma puru ja oŕgid maas; läks natukseks ajaks ää ja maa`ilma põh́atu aja oli ää Mär; suured puu lusikad olid veel `tehtud, ma‿`ilma kulbid Lih; `loomi oli ma‿ilma tegu (palju) Tõs; Pää ku ma‿i·lma sakard (juuksed sassis) Hää; ta on ma‿ilma maa ärä `lahminu Saa; siit tuleb ma‿ilma tomu `väĺla, sie on nii tomu täis Jür; ta oli ma‿i·lma lumi ja sadas ka; suur ma‿i·lma paak on sial, siis piim lähäb `sõnna `sisse JJn; polgu ad́judant - - suured ma‿i·lma nöörid, `valged nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; sial oli `enne ma‿`ilma vesi, aga nüid pole sial vie `tilkagi VMr; maailma kruńt on jo tema kää HljK; metsas - - sial oli suur ma‿i·lma lage, noh siis sial `mäńgisime ja `tańtsisime VJg; `poiskene aab muailma kruami `sisse; alasi pakk o puuss, si̬i̬ piab muailma puu õlema; tämä akkab `riismä, õli `niiske muailma tü̬ü̬ tegijä; lehem tugev ku muailma rõuk Kod; teene puu aab ma‿ilma kasud; `lõpmata tü̬ü̬, iga `lauba - - siis oli ma‿`ilma ladu [puunõusid küürida] Äks; `enne oĺlid igal pool suured karjamad, ma‿ilma rabad, piad kõik läbi `käima SJn; selle poisiga `oĺli siss maailma jańt Vil; ma‿`ilma mäge sääl es olegi; Kannestiku eenama, ma‿`ilma võsade sehen Trv; sääl (Holstre, Paistu ja Tarvastu rõivastel) ma‿i·lma vahet es ole mitte Pst; ma‿i·lma puu `paĺliv [pliidi] all ärä; sääl olli ma‿i·lma rahvass kokku tullu Krk; ma‿i·lma sitalamak maan Ran; suurevi̬i̬ `aigu keväde `oĺli luht vett täis nigu ma‿i·lma jõgi Puh; meil om takissit nigu ma‿i·lma mõts; `tu̬u̬di ma‿i·lma rõuk `kartulit Nõo; suur ma‿i·lma nuŕm `kapstit käen, sääld ei tunneki, ku sa võtat mõne Rõn; temäl om maailma tikõrpuu, `terve kõik sääl aidvi̬i̬r täis San || Suurt ma‿`ilma ei ole - - suurt `saaki ei ole Hää

Vrd maa|ilmama, maa|ilmatu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur