[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maa|ilmama (täiendosa sag lühenenud) (intensiteedisõna) a. adv tohutult, väga Viin oli `Suomess ma‿`ilmama `kallis Kuu; Nina `püsti käib, ma‿`ilmama `uhke ja `turtsakas IisR; ma‿`elmama elos Mar; Ma nägi maailmama suurt koera Han; ei loomad saan jalagagi mere `äärde, kole maailmama `kõrge kallas oli HMd; Mantlikuued olid `jälle ma‿`ilmama laiad; Ma‿`ilmama paksud ja `rasked tesed (pannid) Amb; oriohakas kasvab pikk ja maa`ilmama terav Tür; ma‿`ilmama tore täkut obune Kad; köis on ma‿`ilmama jäme VJg b. adj ilmatu, tohutu üks ma‿`ilmama `markam (koorem) Vig; Köis maailmama jõmmkärakas ja kohutas oost; Riiga oo siit maailmama larakas maad Han; tulnu üks suur ma‿ilmama kogu Vingerja mäe pääl `vasta Hää; ma‿`ilmama kahmakas lund kukkus katukselt maha; ei tia, mis ta selle ma‿`ilmama põllu luamaga `piale akkab Kad; [pesi] ma‿ilmama `ulka pesu ärä Hls