[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maa|ilmatu (täiendosa sag lühenenud) (intensiteedisõna) a. adv tohutult, väga, ilmatu pidi `iŋŋe `kinni panema, ma‿`ilmadu suur elajas `otsass (hülgest) Jõe; Metsa tehti maailmatu suur einakuhi üles Kaa; Mut́t `aetakse jää `alla maailmatu pitka udjaga Pöi; tõi Märjama turult koera poea, kasvatas ülesse, nüid oo maailmatu suur koer nagu vasikas Vig; ma‿ilmatu suur külä Khn; küll si̬i̬ on `priske, ma‿ilmatu paksud tarjad teisel Hää; meie pöllal on ma‿ilmatu suur kivi mürakas Ris; muailmatu paĺju kartulid saema Kod; `vaatasin seda `põldu, oli igavene lagamik, ma‿ilmatu suur tükk Lai; küll olli ma‿ilmatu suur äŕg Krk; ti̬i̬b sedä `uudiss maad väegä paĺlu, `lõikab ma‿ilmatu sügäväd kraavid läbi Ran Vrd maa|ilmalik(u), maa|ilmatune b. adj ilmatu, tohutu läksid jõe `äärde, maailmatu tolm oli `järge Vig; Naani juba muajõlmatu poõsi`volksam Khn; tulnu üks suur - - kogu Vingerja mäe pääl `vasta, ku üks ma‿ilmatu eina saad; Maa`mõõtja on `seuke uśs või tõuk - - `järsku `tõmmab ennast `lu̬u̬ka ja `volksab edesi, siis venib `jälle ma‿ilmatu aja, ennegu uuesti üppab Hää; `pulmas oli ma‿ilmatu müra Kei; vaadasin vanaaeksid `rohta siit raamatust, `ütleb, et koirohi maailmatu rohi (paljude hädade vastu) Vil; Ennevanast ollive kirstu vi̬i̬l maailmatu laadiku, taṕpege ja puulukuge Hls Vrd maa|ilmatalune, maa|ilmlik c. (suurest hulgast) oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ma‿ilmatu `lamba olli sääl Krk