lomimalomimasporR(-maieLüg) KhkKrjIRanPuhKamRõn 1.muljuma, lömastama Sie pudipadi on saand `kuormas lomida Trm; ku tä õles mulle `piäle `kuknud, siis õles mu `surnuss lominudKod; lomind ära kõik ta luudLai; lehm om ubinad ärä lominu, ärä nätsitänu. kui kartulde manu saab, lomib ärä `sü̬ü̬misegaRan; ma ka ole kaits `ussi ärä lominuKam; Mes sä tost karbist nüid ärä lomisit Rõn || peksma kui sa ta käde saad, lomi läbiKrjVrdlömima 2.õgima, ahnelt sööma Lomis oma mau täüs ja `viskas `väntsti külilläKuu; lusikaga `vaide lomib oma `kurku kõik `ahvenidLüg; `Ärga akkaga `enne lomima, kui kõik pere tuleb kokku; Siin enamb õlegi, kõik `õtsa lomitudJõh; sellele jöva kedagid ede anda, mis nönda lomibKhk; lomis `terve `vaana täve `tuhlid `sisseKrj; küll lomis süädä nii et vede võtab `silmiKod; lu̬u̬m lomis `irmus ullust `süiaMMg; mes sä lomid, sü̬ü̬ iluste - - [muidu ajad] aeva lavva `pääle ja `endäle kah `säĺgäRanVrdlobima1 Vrdlomistama 3.halvasti tegema, ära rikkuma alvaste om tettu - - ärä lomitu, täst ei saa enämp mitte midägi Kam 4.(erinevaid tähendusi:) Kedä `jälle sie kuer lomib (haugub) Kuu; Lomin (õmblen) nattukene `kinni Jõh; `kińdid ja sukke tä lomis (vehkis) tehä küllKod Vrdlomama, lommima