lobima1lobimaKuuVNgLüg/-maie/ JõhKhkKrjKäiKseSaaJuuJMdJJnKoeKadVJgIisLaiPltKJnRanPuhKamHar(da-inf loṕiʔ), -meHlsKrk(isukalt, lobinal) sööma `lapsed lobivad süä nagu sia `põrsad, `anna vaid kätteLüg; leheme akame lobimaKhk; sead lobivad, inimest äi lobi Käi; lehm nõnda `kangesti lobis, `tahtis `lõhki `süia; `lambad on `leiba ja kardule `koori täis lobinud Saa; siad akkavad `iaste lobimaJuu; obune lobib vie siest jahuKoe; iad `süemist lobi nõnna kere täis et õige `aitabKad; mina lobin selle toidu äraIis; las na lobide, nüid neil lobi küllHls; küll oss ää lobide ollu, suu ju̬u̬sk vettKrk; sia lobiva molli manPuh; obene lobip rokkaKamVrdlomima