[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
küps1 küps Jäm Pöi Ris, g küpse spor L, Jä VJg Sim IisK spor TaPõ, `küpse R(g -ä Jõh; n, g `küpse VNg Vai[-ä]) JMd VMr Kad Iis Trm Ote; n küpse Jäm Kär HJn, g `küpse Vll Ris Kei Ann Kad Plt; n, g küpse Pöi Muh L Juu Kos KuuK spor Jä, VlPõ, `küpse Sa Hi
1. valmis a. valminud (viljadest) lina kui oli küps, siis sai üles kisutu VNg; kui rukki iva on jo kõva ja kõrs on `valge, siis rukkid `küpsed; ega mari `enne maha kukku `ennegu `küpsest saab Lüg; `küpsäd omenad; nüid `onvadki `küömned `küpsed Vai; Rugi oo küpse, nisu äherdab ka pudisema akata Kaa; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; kui rukis küpse oli, katsuti järele, kas iba on kõva Juu; mõni [murakas] on `pliekjas punane, kui ta täieste küpse on HJn; kui need `kuprad pruunid on, siis on lina küpse Ann; `pähklad on tuppe sies ikke, kui `küpsest suavad, siis kukuvad `välja Kad; õdra akkab `küpsest `suama, kollasest minema Trm; pu̬u̬l `mütsi õli `küpsi muasikid Kod b. küpsenud (toidust) `miestel ei `oldki [pulmas] muud ku olut said ja `viina ja, `küpsi kalu viel `pääle Kuu; ei sie ole `küpse viel, verel on joh VNg; liha on nüüd `nõnda küps, et on üva `pehme `süia Lüg; tümä `leibä just ku `mämmi, ei ole viel üväst `küpse Vai; kui meni asi pole nii `küpse, siis `εεtasse, jo köht keedab veel; kena `küpse maiguga `tuhlid Khk; Pani küpset sibult [haava] peale Pöi; pudro ühnä rahes alles, oleks tahtnd veel `kiiä saha, alles kõba, siis tä põle veel küps; räägi mis tõsi ja söö mis küps Mar; ninä otsaga katsutse, kas leib küpse on Var; põle seda mekki mis küpse leival Kad; kui liha on küps ja `lõikad `noaga läbi, ei õle vett; supi vedel õli küps (keenud) Kod; ennem või põlegu, mina sellest ei küsi, aga küpse piab leib olema Pil; räemed on küpsed, liha on küpse, aga vili on `vaĺmis SJn || Ärä `küpse `juuress `külmidä (ära liialt kõhkle) Kuuc. millekski sobiv, kõlbulik; valmis Kui tohu loppes, oli ka merevesi küps Kuu; [seep] tab `kaua `kieta, üks kolm `tundi juo, `enne kui saab kieb `küpsest VNg; `ninda `kaua siis põletetti [lupja], kui sai põletettust, kui iast `küpsest sai; piäb üheksä `kõrda `lehmä `lüpsämä [pärast poegimist] siis on piim juo küps Lüg; Nahk ligunes `pargi sies `küpsest IisR; maa on selleks küps, et võib viĺla `piale visata Tür; Kui õli veel läikivad osa [pargitaval] nahal näha, siis ei õlnud veel nahk küps Trm || (kuivanud heinast, puust) loog koa küpse juba Vll; Mis täitsa kesanenud ja küps kuiv puu on, see ei karda tuld ega `tõrva Trm; vaja kuarutata `lu̬u̬gu tõiss ja kolmat kõrd, siis oo küps Kod
2. fig a. väljakujunenud, -arenenud `Noorelt piad `plaanisi, vanas ias oled küps, jättad kõik `tühjad `plaanid IisR; pole küps jutt, sedissi `tεεdmata sönu ajab Jäm; ise vana obu aga varsa mötted [öeldi kui] pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; küpse olemisega mees; `küpse sönaga mees Kaa b. selge, otsustatud see asi on nüid `küpse Khk; nüid on kaup küpse, nüid on kokku lepitud Juu; asi on küps, kui ta on läbi riagitud Koe; tieme kaup `küpseks Iis; Tehnud kõhe asja küpsest, oot see asi õli nii, aga mitte nii Trm c. kurnatud, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud siis old mies küps Jõe; õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad Lüg; Elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old IisR; ma ole üsna küpse nende juttudega Mar; suure irmuga lähäb inimene vahest küpses, `kohkub ää Tõs; inimesed olid küpsed ta (paruni) ies KuuK; sie äda on mind juba küpsest tehend VJg; lei iho küpsess ehmätämisess ja `pelgämisess Kod d. surnud suri ka viina `surma, `lämbus okse `sisse kuni oli küps Noa
Vrd küts1
3. a. terav, kange (maitsest, lõhnast); küllastunud, sügav (värvitoonist) `türnbu edremetel on nii kena ais, suur `küpse ais Khk; küsis vehvermentsi `lehti, neil on nii kena küpse ais; küpse kärakas (kõva viin) Vll; Ta (piiritus) on ikka nii küps, just kut tuluke suus Pöi; kibid `tehti nii punaseks na tuled, `lasti õlle `sesse, küpse mekk pidi sees olema Mar; võtab `viina, kõhe küps suutäis; [rauaroostega värvides] õli nõnna küps punane, lilla Kod; punakas kõŕb, küps kiŕsi obune; ei ole täitsa küps roheline, on kahvatu Lai b. (väga kõrgest või madalast temperatuurist) täna `küpse külm `väljas Khk; Uied [kerise]kivid `andvad kohe kenad `küpsed `sooja Pöi; küps külm - - kõva külm, nagu küpsetab kohe Tõs; ea küpse küĺm, se paneb kõik kohad `kanma Juu; olivad `küpsed, palavad ilmad Ann; küps, no si̬i̬ one kuum, kuevatab kõhe ärä Kod; `talve on küpse küĺm ja `tuiskab Pil
Vrd kütse
1. valmis a. valminud (viljadest) lina kui oli küps, siis sai üles kisutu VNg; kui rukki iva on jo kõva ja kõrs on `valge, siis rukkid `küpsed; ega mari `enne maha kukku `ennegu `küpsest saab Lüg; `küpsäd omenad; nüid `onvadki `küömned `küpsed Vai; Rugi oo küpse, nisu äherdab ka pudisema akata Kaa; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; kui rukis küpse oli, katsuti järele, kas iba on kõva Juu; mõni [murakas] on `pliekjas punane, kui ta täieste küpse on HJn; kui need `kuprad pruunid on, siis on lina küpse Ann; `pähklad on tuppe sies ikke, kui `küpsest suavad, siis kukuvad `välja Kad; õdra akkab `küpsest `suama, kollasest minema Trm; pu̬u̬l `mütsi õli `küpsi muasikid Kod b. küpsenud (toidust) `miestel ei `oldki [pulmas] muud ku olut said ja `viina ja, `küpsi kalu viel `pääle Kuu; ei sie ole `küpse viel, verel on joh VNg; liha on nüüd `nõnda küps, et on üva `pehme `süia Lüg; tümä `leibä just ku `mämmi, ei ole viel üväst `küpse Vai; kui meni asi pole nii `küpse, siis `εεtasse, jo köht keedab veel; kena `küpse maiguga `tuhlid Khk; Pani küpset sibult [haava] peale Pöi; pudro ühnä rahes alles, oleks tahtnd veel `kiiä saha, alles kõba, siis tä põle veel küps; räägi mis tõsi ja söö mis küps Mar; ninä otsaga katsutse, kas leib küpse on Var; põle seda mekki mis küpse leival Kad; kui liha on küps ja `lõikad `noaga läbi, ei õle vett; supi vedel õli küps (keenud) Kod; ennem või põlegu, mina sellest ei küsi, aga küpse piab leib olema Pil; räemed on küpsed, liha on küpse, aga vili on `vaĺmis SJn || Ärä `küpse `juuress `külmidä (ära liialt kõhkle) Kuuc. millekski sobiv, kõlbulik; valmis Kui tohu loppes, oli ka merevesi küps Kuu; [seep] tab `kaua `kieta, üks kolm `tundi juo, `enne kui saab kieb `küpsest VNg; `ninda `kaua siis põletetti [lupja], kui sai põletettust, kui iast `küpsest sai; piäb üheksä `kõrda `lehmä `lüpsämä [pärast poegimist] siis on piim juo küps Lüg; Nahk ligunes `pargi sies `küpsest IisR; maa on selleks küps, et võib viĺla `piale visata Tür; Kui õli veel läikivad osa [pargitaval] nahal näha, siis ei õlnud veel nahk küps Trm || (kuivanud heinast, puust) loog koa küpse juba Vll; Mis täitsa kesanenud ja küps kuiv puu on, see ei karda tuld ega `tõrva Trm; vaja kuarutata `lu̬u̬gu tõiss ja kolmat kõrd, siis oo küps Kod
2. fig a. väljakujunenud, -arenenud `Noorelt piad `plaanisi, vanas ias oled küps, jättad kõik `tühjad `plaanid IisR; pole küps jutt, sedissi `tεεdmata sönu ajab Jäm; ise vana obu aga varsa mötted [öeldi kui] pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; küpse olemisega mees; `küpse sönaga mees Kaa b. selge, otsustatud see asi on nüid `küpse Khk; nüid on kaup küpse, nüid on kokku lepitud Juu; asi on küps, kui ta on läbi riagitud Koe; tieme kaup `küpseks Iis; Tehnud kõhe asja küpsest, oot see asi õli nii, aga mitte nii Trm c. kurnatud, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud siis old mies küps Jõe; õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad Lüg; Elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old IisR; ma ole üsna küpse nende juttudega Mar; suure irmuga lähäb inimene vahest küpses, `kohkub ää Tõs; inimesed olid küpsed ta (paruni) ies KuuK; sie äda on mind juba küpsest tehend VJg; lei iho küpsess ehmätämisess ja `pelgämisess Kod d. surnud suri ka viina `surma, `lämbus okse `sisse kuni oli küps Noa
Vrd küts1
3. a. terav, kange (maitsest, lõhnast); küllastunud, sügav (värvitoonist) `türnbu edremetel on nii kena ais, suur `küpse ais Khk; küsis vehvermentsi `lehti, neil on nii kena küpse ais; küpse kärakas (kõva viin) Vll; Ta (piiritus) on ikka nii küps, just kut tuluke suus Pöi; kibid `tehti nii punaseks na tuled, `lasti õlle `sesse, küpse mekk pidi sees olema Mar; võtab `viina, kõhe küps suutäis; [rauaroostega värvides] õli nõnna küps punane, lilla Kod; punakas kõŕb, küps kiŕsi obune; ei ole täitsa küps roheline, on kahvatu Lai b. (väga kõrgest või madalast temperatuurist) täna `küpse külm `väljas Khk; Uied [kerise]kivid `andvad kohe kenad `küpsed `sooja Pöi; küps külm - - kõva külm, nagu küpsetab kohe Tõs; ea küpse küĺm, se paneb kõik kohad `kanma Juu; olivad `küpsed, palavad ilmad Ann; küps, no si̬i̬ one kuum, kuevatab kõhe ärä Kod; `talve on küpse küĺm ja `tuiskab Pil
Vrd kütse
küps2 küps g küpsi Jäm Jaa Muh(-ṕs) küpsemine `raske küpsiga, `tainane leib, pool nät́s Jäm; Napi küpsiga, tä (sai) nii murejas Jaa; `leiptel oo ikka küps nõrk oln et nad nii `tainaks jäen oo; seal `olli poole küpsiga `marju Muh
küps- küpse- Küpstuhlid kalalaaga aa mähkad `pista Emm; Küps `leiba `tehta sedasi, et `panta leiva viiluk pliida `alla süte `pääle; anna `mulle küpskalu Rei
küpse1 `küpse panema Ris Juu Kod Pal Lai = küpsele panin karduled `küpse Juu; leib `pańdi `ahju `küpse Pal; pane kaalid `küpse Lai
küpse- küpsetatud tuha siest `saama üvi `küpse `kartuli Lüg; paneb villile küpse sibulast `peale Mär; küpse liha ja keedetud liha, mõlemad iäd `süia Tõs; küpseräimedel `pantaks ku̬u̬rt pääl Hää; söin täna umiku küpse `silku Ris; Küpse koalikas oli ia magus `süia Kei; teevad õle tuld, siis panevad `sõnna õle tule `sisse, `tahtsid nihukest küpse kala `soada Juu; [karjas] sai küpse `kartulid teha, tuli oli üleval JJn; `küpse liha ja plaśkuga `piimä ühen Kod; ämmaeeded ja küpse kaalid `piavad sis iad olema, kui nad küĺmas lähvad; Too küpseõõnad kereselt ära SJn Vrd küps-, kütse-
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|