[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kütse kütse Har, g kütse Puh Nõo/n, g -t́-/ Võn Kan Urv Plv/n, g -õ/ Vas(n -eʔ) Räp(transl küdsäss), `kütse San Krl Rõu Plv Se(n kütseh), küdseda Kam, küdse KodT; küds|e Trv Kam(g küdseda) Rõn, -ä Hls Krk Hel/-d́-/
1. valmis küpsenud a. (toidust) õhiku sehen muna küd́säsivä ärä, olliva ää küd́sedä; ku leib `oĺli sehest tooress ja pääld küt́se, siss üteldi, leeväl om poig sehen Nõo; kokorgid saava küdsest KodT; rääbisse kala ja `tat́rik om väega `keŕge `ki̬i̬tmisega, lü̬ü̬ tulitukiga `otsa, om kütse Kam; kartuliʔ ummaʔ `kütseʔ Krl; edekindsu liha om - - `pehmep ku tagakindsu liha, saa innembä küdsäss Räp b. (viljadest) mustike ei ole vi̬i̬l nii küd́sedä, et korjata võib Nõo; marja saava küdsedass ~ kütsedass Kam; ma sei aial `kütsiid `maŕju Krl; maasikõ iks saava˽kõ̭kõ innembä kütsõss Plv; `kütseʔ jo ommaʔ vislap̀u maŕäʔ Se || kõnele tõtet ja sü̬ü̬ kütset Puh
2. küllastunud, sügav (värvitoonist) edimäd [juuksed] olliva `valge, siis lätsivä kõllatsembass, pruunembass, perän olliva küd́sedä pruuni, tumedat pruunid Ran; kõŕb obene võib olla vaĺsemb, aga võip küd́sedämb ka olla Nõo; külʔ om illoss elläi, ta om ni kütse verrev Kan; kütse pruuḿ Rõu
3. tugev, intensiivne a. (temperatuurist) küdse küĺm, käre küĺm Trv; sääne kütseʔ (kerge, kuid käre) külm Vas b. (lõhnast) küt́se lõhn Rõu
Vrd küps1

kütse- küpse- Sügüselt sai rehepessu aig küdsä kardulid Hls; ei ole kotu muud, kui küt́se kartul kasta soola `sisse, `rüipä `küĺmä vett pääle Nõo; teeme `täämbä kütse `kartlit õdaguss Kam; kütse liha San; kuum ku˽küd́si kartoĺ Rõu