käänakkääna|kVllPöiLJJnTrmspor KLõ, VõnKrl, kea-, kia-JürJJnKoeTrm, käänä|kMarKJnspor eL(ḱ- SanHar), kiä-Kod, g -ku(käänäguKrkHarRõuVas); `käänä|k g -gü Kuu 1.käänukoht, kurv; kõverus Nüid `aetakse ikka nee [tee] käänakud `sirgeks puhasPöi; teel käänäkud sees, ei ole otseMar; jäńt on `seoke kõverik käänak puu seesSaa; Kõik kianakud linnatie pial on paramalle `puoleJür; edasi `minna `Paide `puole [tuleb] `Kaaka keanakJJn; ti̬i̬ käänakide pääl on juhatused ülebäl Vil; ta tulli sääl käänägu kottel mul `vastuKrk; Sääl tolle käänäku kottal jõgi kõvaste jooseb; kui ti̬i̬ käänäk tulep, ärä sa sääld mine, mine `õkva Nõo; ti̬i̬ om ḱäänäkit täüsSan; saimmõʔ tii käänägu pääl kokku Rõu || figkodavere kiel peab õlema keanakuid ja veanakuid täis Trm; meie ki̬i̬l one kõege `pustam ki̬i̬l, ei õle kiänäkid egä viänäkid siden; laalun ei õle kiänäkid, [ta] keegotab (laulab monotoonselt) Kod; siin on poha `siante ki̬i̬l nagu kirjas on, siin `siantsid käänakid ei ole nagu VõrumaalVilVrdkäänd 2.paks leivaviil `võt́sin kätte ja `leikasin ea käänaku üle leivaJJn; üle pät́si lõiganu suurõ käänäkuHar Vrdkäänap, käänatus, käänuk, käänäng