käänängkäänäng g -uV(-äń- Se), käänän|k g -ku, -gu, -güSe(ḱ-) 1.käänd, käänak a.teekäänak, kurv mi `jätse jumalõgõ tii käänängul Krl; ti̬i̬`lahkmõst käänäʔ - - kui sjoost käänänkust saat˽arʔSeb.pööre laulu käänänk, lauluhelü käänänk õ̭ks om, kääntäss tõisildõ - - noil omma käänängü; śeto tandsu seeh om paĺlo käänäńkit (edasi-tagasi pööramist) Sec.pööripäev päävä käänängRõu; päävä käänängu `aiguSe Vrdkäänap 2.pööramisseade maśsinal om ḱäänänk, minga kääntäʔ (nt jalgratta leistang) Se 3.suur tükk no um üle leevä `käändnüʔ uma käänängu; käänäng kätte lõõǵat, no sü̬ü̬Rõu; pööri `hindäle käänäńgu lihha Se Vrdkäänak, käänakas