[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
käänd käänd g kään|u Khk Mär Tor spor K(-ea-, -ia-), Trm Trv Ran Nõo Kam, -o Lih Plv Se, -ü Krl Rõu; kään g kään|u spor S, Mar(-o) spor K(-ea-, -ia-, -eä-), I(-ea-, -ia-, -iä-) Puh Nõo San(ḱ-), `käänu Hlj VNg Lüg(-o), -ü Kuu; n, g `käänu VNg Vai; pl käänud Var
1. a. käänak, kõverus; käär, sopp tuli tie `käänü tagand Kuu; `teine maja, sie oli `käänu pial Hlj; `einamaal on `käänod; mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha) Lüg; aja `käänus (väljaspool tara) ta tuli mu `vastu Jäm; kivesaja käänd εε varisend puhas; Riksu niidi käänu pεεl olid pölend augud Khk; Jögi teeb Unima väljal käänu; Tei‿bul aia käänu tuleb tee kään Kaa; aea loomad jõe `käändu Mär; sel aeal on seal `kohtes keänu koht sees; `keera sealt keänu pealt `kõrva Juu; kui siit käänust nüid uut `maandid keerata vana `maandi piale Pee; jõe `kianudes kasvab ia ein Kad; meie põllud one savi aagu kiänun Kod; mere sońn lähäb `kaugemalle mere `sisse - - nisuke kiand sees - - see on poolsaar Plt; nõnda paĺlu om `käände sehen tal (Õhne jõel) Trv; käänätäb tõõse ti̬i̬ `pääle - - kos äkiline käänd Ran; käänu kotald jõgi jooseb `kärmede Puh; jõe käänd om nigu jõest maha jäänu, jõgi lääb `õigest edesi Nõo; Käänü pääl visaśs ri̬i̬ kummalõ Rõu; kääno kotuss ti̬i̬l - - üle kääno minnäʔ Plv || truubi käänoʔ ahjulõõrid Se || `kärpsed õlid süänud [koera] kõrva kiänud (kõrvalestad) läbi Kod; [kirves] läits jala käänu (liigese) `sisse; päḱä roks om päḱä otsast seeniss ku `liikme käänuni Nõo Vrd käänatus, käänuk b. kõverik, keerd puul `niskesed kiänud ja viänud siden, viän siden, ei õle `õige Kod c. eseme kõver puitosa miä tien `vankrile `uued `käänud (~ `käänupuud) Vai; kõver puu oli, adra kään (adervars) `üiti. aisad käisid käänu `peale Rid Vrd känt2, käär1
2. vigur, riugas kis valetab selle `kohta `eetasse: taal on neid `käändusid nii pailu teha Khk; igasugused käänud ja väänud sel inimesel, ei ole otsekohene VJg || (keelest) te tahate nisukesi `käänusi `saada Amb; küll one kõne siden paĺjo `kiänä Kod
1. a. käänak, kõverus; käär, sopp tuli tie `käänü tagand Kuu; `teine maja, sie oli `käänu pial Hlj; `einamaal on `käänod; mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha) Lüg; aja `käänus (väljaspool tara) ta tuli mu `vastu Jäm; kivesaja käänd εε varisend puhas; Riksu niidi käänu pεεl olid pölend augud Khk; Jögi teeb Unima väljal käänu; Tei‿bul aia käänu tuleb tee kään Kaa; aea loomad jõe `käändu Mär; sel aeal on seal `kohtes keänu koht sees; `keera sealt keänu pealt `kõrva Juu; kui siit käänust nüid uut `maandid keerata vana `maandi piale Pee; jõe `kianudes kasvab ia ein Kad; meie põllud one savi aagu kiänun Kod; mere sońn lähäb `kaugemalle mere `sisse - - nisuke kiand sees - - see on poolsaar Plt; nõnda paĺlu om `käände sehen tal (Õhne jõel) Trv; käänätäb tõõse ti̬i̬ `pääle - - kos äkiline käänd Ran; käänu kotald jõgi jooseb `kärmede Puh; jõe käänd om nigu jõest maha jäänu, jõgi lääb `õigest edesi Nõo; Käänü pääl visaśs ri̬i̬ kummalõ Rõu; kääno kotuss ti̬i̬l - - üle kääno minnäʔ Plv || truubi käänoʔ ahjulõõrid Se || `kärpsed õlid süänud [koera] kõrva kiänud (kõrvalestad) läbi Kod; [kirves] läits jala käänu (liigese) `sisse; päḱä roks om päḱä otsast seeniss ku `liikme käänuni Nõo Vrd käänatus, käänuk b. kõverik, keerd puul `niskesed kiänud ja viänud siden, viän siden, ei õle `õige Kod c. eseme kõver puitosa miä tien `vankrile `uued `käänud (~ `käänupuud) Vai; kõver puu oli, adra kään (adervars) `üiti. aisad käisid käänu `peale Rid Vrd känt2, käär1
2. vigur, riugas kis valetab selle `kohta `eetasse: taal on neid `käändusid nii pailu teha Khk; igasugused käänud ja väänud sel inimesel, ei ole otsekohene VJg || (keelest) te tahate nisukesi `käänusi `saada Amb; küll one kõne siden paĺjo `kiänä Kod
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|