käibija`käibijaSa(`kei-) ReiPhltgn < käima 1.kõndija, jalgsi liikuja a.käimis-, liikumisvõimeline (olend) tubli `käibijaAns; laps pole veel `keibijaKhkb.ringiliikuja ma pole εnamteiste sias `käibija; `mööda `kεibijad kεivad kaudu - - ühed tulavad, teised `lähtevadKhk; Ma oli noorelt ka kange keibija, linnareis, see esole mu kää midagidKaa; ei ole ma küla `keibija inime oln, ma olen koduolnRei; kui mina `käibijaks sai (külas, noorte seas liikujaks) Phl 2.kerjus; vallavaene Vanasti keisid vaesed inimesed perest perese, neid üüti keibijateks; Kui keibija tuli siis tä oli ikke öösse ka, sai `süiaöhta ning omiku ka ennem kutläks; ühekorra oli üks va `keibija poiss, oli `täisid täisKhk; `Keibijad tulnd perese öömajaleKaa || käibija (hulkuv) koerRei 3.(töölkäijast) neid `möisa `keibijid (teolisi) oli küllKhk; ma pölemerel `käibij [enam] Pha Vrdkäija