[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käija `käi|ja VNg Krj Pöi Rei LNg Kul Kse Vän Ris Juu Amb Ann VMr VJg Iis Äks Ksi Plt, -jä RId u Kod, KJn spor T, -je Krk; `keija Khk Kaa Jaa Pöi LäLo Tor; `köija Muh Vig PäLo; `käüjä V(`ḱauja Se); `käüäjä Khn; käi|ja Trv, -jä Hls Krk tgn < käima (sag liitsõna põhisõnana)
1. kõndija, jalgsi liikuja a. käimis-, liikumisvõimeline (olend) Ma oli noorelt vali `keija Kaa; `köija inimesel ikke jalad seukst `pundun Tõs; `Mihkel kolõ tulinõ `käüäjä Khn; `veasin ikke ka, kui ma vel `käija ja tegija olin Ris; ta on viel vali `käija VMr; eks näil `aega küll käedä, kui `käijäss suavad Kod; nüid ei ole must `käijad, ei `toojad Äks; must ei olõʔ inäp `käüjät ei tegijät Plv; tu̬u̬st olõ õi määnest `käüjät õiʔ, tu̬u̬ vana viinaprääg (joomar) Se || pendel kella käija `valla `minnu Trv b. ringiliikuja (ant kodusistuja) miä nisuke `käijä inime ei ole, mina ole kodune inimene Nõo || Polnd [nääripoisteks] `käijud, mehed olid ää (sõjas) Pöi; tede tüdrikul oo paeguline `köija (kavaler) - - küllap se ää võtab tese Muh; Tiiul põlõgi enäm `käüäjäd (ehalist) Khn
2. a. teeline, rändaja; kerjus, vallavaene need olid `köijad jah - - `tahtsid `leiba või, ja said süiä ja - - näh siis magasid sii ja Vig; `vaata ega üks `köija põle, neid oo paelu `köijud, kis `tahtad `saada Mih; olõt `võtnu `käüjä (rändkaupmehe) käest `pulbrit Rõu b. hulkuv (olend) aljas o öössine `nõiduslik asi, `niuksed `köimesed ja `köijad pidid olema Vig; meil oĺl üt́s `käüjä lihm, tu̬u̬ is püüsü˽kaŕja man Har; Maarik om kõ̭kõ ḱaujeb lehm kaŕah Se
3. (koolis-, töölkäijast) siis ma olin kuolis `käijä juba, käisin kuolis Amb; vi̬i̬rpoolik `olli iks päiviti `käijä tü̬ü̬ manu Ote
Vrd käibija
4. liikuv (tähtpäevist) liha `eite om käijä päe Krk; lihavõtõ pühi nu̬u̬ omma˽`käüjä pühi Har
5. (käärimisest) `Käüäjä õllõlõ võtab suurõd villid `piäle Khn || hum Kes `käüjät keeldäʔ saa (öeld peeretamisest) Har