käima`käima (-mä), da-inf `käia (-ä) ReP(`käejäKJn; käe-, kää|däKod) TrvVõn, kävvä, `kävväM(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) RePMT; `keima (-mä), da-inf `keia (-ä), ipf keisi-SasporL, KJnVil; `köima (-mä), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) MuhsporL; `käü|mäKuuVaiKhneL(-meSanKrl, -mädeHar; `ḱaumaRõuSe); da-inf `käüäKuuVaiKhn; `käüvüʔSan, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔHar, `käüveLei); ipf käüsi-KhnHlsKrkOte; kävi-Kuu; käve-Võn(`käie) OteV; kävve-Sanhrl intrans 1.(liikumisvõimelisena) a.kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jaladLüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei`astu enambJõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaisteVai; käi sa mo`järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuasJäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammuKhk; üsna jumala äda oli `käiaPha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe`roandaga sai kaju vahet `käidudPöi; sui `käidaks `palja jäluKäi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järelRid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidudMar; mulgu koh́ast `köidässe üleVig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbiKir; nagu puu obu, ei saa `köidudHan; laisk obune, köib pikkäTõs; `Käües akkab soeKhn; köib `peale limpa lompaAud; ma‿i saa `käitud, mul on `astmaHää; ei `oska tie raja peal `käiaRis; ma käisin sukkisHag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha jakäis moas; mis sa käid mu järelJuu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käiaVMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajadaKod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib ülevalPlt; pangad all, ta ei saa ju `käejäKJn; ma käisin seda tuba üks sada `kordaSJn; siss lääp sul paelu`aiga käiänPst; `täempe sai paĺlu maad maha käütKrk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvvaHel; sina käijoodikul peränPuh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävväNõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisiOte; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite omkõ̭gõ paremp kävväʔKan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesiHar; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔPlv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõvõt́t käe`vangu muʔVas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass`ḱaumaSe; varsakõnõ käü perähLut; ümber käimatiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümberRei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber`rinkiMar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahtiKad; lammass käib`ümbre, neerule `aiged saanuMMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahuolevet mahanKrk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maahPlv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käimaVNg; Mari on juba sadant `aastad `käimasJäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käinVll; Laps oo viis aastadvana, köib kuiendadHan; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käinRap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäleJuu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käinKod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Seb.(muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivadpikki `serva `ühte luguVNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimasVai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keimaKär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihmaPha; tuid, neid keib vahel sii koaRid; `kambli kala käib lapitiTrm; egass `varblaseütsikuld ei käiNõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käeväKam; kakk käi kahru`persest `sisseOte; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maadHar || figTeab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järeleJuu; õnnetuss käibinimesi `mü̬ü̬dä, egaõnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käiNõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puidpiteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kahVas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljasJõe; `marras käis kodoLüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεlKhk; `käidi `painajaksKrj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käimaPha; loomal ja inimesel keis `tallaja pealLNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdisKir; mere piäl `käüe tuliännädKhn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad jaRis; surmad `olla kodo käindJuu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakadKuuK; kodu `käima akand ikeainult kurjad inimesedRak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minuisa käis koduPlt; luupaene käüb `talve `seĺgaPst; peninuki sõa `järgi ütelti käüvedHls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendinHel; ni̬i̬ olnava Lapimavana`tütrigu, kes alliss käenavaPuh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimäNõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenäväKam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusamaOte; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlasUrv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgäRõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvastRäp; tagasi käima(kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümäKrk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasiHarc.sõitma 1.sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid äraJäm; akkas merd kaodu `keimaKaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keimaMar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankregeJuu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivadLai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesegeHel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üleHar; `rohkõp [ma] ei olõ rońgigakäünüʔVas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussiega `autusi midägiKuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal`aastal vist akkas rautte `käimaVNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid`kõikisKhn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjasRak 2. a.mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadelJõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomasKuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargalVai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käimaJäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `tooselKhk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlemaMus; viderikul `käimaVll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `kordaPöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidagsKäi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütisMar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kalaKir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatisTõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümäKhn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti allPär; köib oma asjal; `talgutelsai `keia jaPJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtuRis; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käiaNis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `einaJõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võtaJMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin allesAnn; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodasTrm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidelKod; sai turuss käia küll kahÄks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei oldLai; käid pasal KJn; `käitiseal `jutlust pidamasSJn; tooname käüsime surnuaialPst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsanHls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenaleRan; egä kate nädäliperäst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjulPuh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimineNõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺliOte; näet, sannan jäi käümädeSan; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüssKan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtregaUrv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ`kävveʔ kerikulKrl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om`tervüss käenHar; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́tiRõu; hulgahna sai sannah `käüdüssPlv; keväjä nakami niidseh `käümä ja`viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koosMär; `lambad köisid kokku na ku üks tuulTõs; ehälised käesid `sinnä kokkotämäleKod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutteNõo; täl oĺl sääne isokõnõ etkõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokkoPlv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keimaKaa; väljas käimaeufasjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läkssittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlasPJg; ta käis `väĺlas oma aśjalJuu; käisin mineva `üösse mitu `kordaväelasVJg; käisin `korda kolm väĺlasKsi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimäKrk; ma‿lä `vällä `käumaSeb.ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majadläbi käindLüg; se on talost talo alalde `käimäsVai; ma ole keik kohad läbi keinMus; Kõik maailm on läbi`käidudPöi; paelo köind `rööblid jamõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubagaAud; lähän kodustära natuke `käimaPal; nooren es saakoheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki koduolõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigusandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütestüless tõesest `alla, ei püsi `kossegiNõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüväOte; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõneldaRõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüssHar; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalguärʔRõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu sälähPlv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkihVasc.(regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsisVNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas töölKhk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolisKäi; isa akkas `mõisas teol`keimaKul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töösAud; enne käisid lapsed `lammusKei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseksPee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käimaKoe; taĺvite käib `metsas tüelVJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäleKod; päiviti käib tüüsKJn; õetsel `käitiKõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlänKrk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraaviRan; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühüNõo; naine omkotu, ei taha tühü kävväOte; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔKan; ma käve suvõ `otsa karjanUrv; latseʔ käävä `ku̬u̬liKrl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käveVas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hüRäp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol`käümäSed.külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäsKuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käimaKhk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhkuKrj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraksPöi; `aitehh köemastMuh; tule siss meie `poole koa`keimaMar; keisin `naabert `vaatamasKul; ma keisi `Laasneri Riinu`juuresVig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäenVar; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikulKei; sõdur tuli kojo `käimaJMd; käin vahest `noabri naise juuresTür; tuld linnast koju emale `käimaVMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunuLai; lääme veĺlele `käimaTrv; käüsive sugulistel käümänHls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimänKrk; ma käesi üle eelätse üten paegankülän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotuNõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil äräVõn; mul poig käve suvistõ pühi˽külänKan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä ikskaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa koduHar; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühissPlv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tahVas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämähSe || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käindLüg; poisid kεivad `kootisKhk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käimaKrj; putsul `käimaEmm; `jällepoesid köesid küla kaadaAud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute`juuresKei; `lauba`õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakasHJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said`käitudSJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahtiTrv; meil `käüti iki tädirannanKrk; noh, nüit om na util käenuvaKam; poisi käävä ehalOte; `aeleva `ü̬ü̬se`ümbre, käevä `tüt́rigede manNõo; poisiʔ kääväʔ küläpääl `ulkmanKan; poisi˽käävä˽jõõsa päälePlv; `tütrikka mano kääväʔSe 3.minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `KirjuVNg; käi kuo ~ kodo; käi `lautaLüg; Ah `käigu sie oma `loĺlilöraga kus kuratIisR; käi ruttu minemaPha; Käi `väljaPöi; käi potileEmm; käi kuradileMär; käi kus kuratTõs; Käi kaśsi saba `allaHää; viss käi koeo, käi koeoJuu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manuNõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp 4.käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küllRei; piab `maśti `käimaIis; riśti äss käib`väĺläKJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́tiUrv; Käüʔ`maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔPlv 5.suhtlema a.läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesegaKod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlidVil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääleTrv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahkeKrk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottaleüteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perseNõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokkosukugiRäp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitteKuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimisteLüg; me oleme ammu läbisegaminiköinMuh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teistMar; me põle läbi`seite käindKul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbiKse; keisid teeneteesega läbistikkuTor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käiaRap; käime teiste inimestega läbistikuIis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käeteKJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikkuKrl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümäPlv; segamini ~ segami(s)ti käimasuhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinuVNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεlKhk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisidRei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulasedMar; käivad segamine, kes vastakute käivadVJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käimasuhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vahelitiKhk; `naabrid käivad `vastamisiJMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüelIisb.kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagiLüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käibIisR; akkas `laia tied `käimäVai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbiPJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringiJuu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümberTrm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segameneKsi; see `käima seda tüdrukud moalutamasPil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näogeKrk; mis arusul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhankäis naesel säĺlänNõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõSan; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävätPlv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi pitehVas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käibLüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuuHää; lehm on puĺli juures ära käindKsi; me lehm käis ärjä man äräKrk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenuHel; kas sul lammass om `oinil ärä käenuNõo; lehm `aelap pulliga egakuu, ei saa ärä käenussKam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔUrv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüssHar; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käveSe 6. a.(riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietegaKhk; `talve `käidaks kinnastegaKäi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riidesNoa; see `näikse üsnä `easte `riides keivädMar; need tüdrekudköesid põlled eesAud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametisKJn; [nad] tahav õige torestieläde ja `rõõvis käiäHls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinässKrk; miu veliolli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetäPuh; tõene ei taha alatude`rõivil `kävväNõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivinUrv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `pandaRäpb.(kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalasJõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaksJäm; `kindad keivad `talve külmaga kääKhk; Püksid keivad jalgasKaa; mo keige uuemkuubpole veel `selgas `käindkedKäi; `riided köivad `seĺgasKse; `soapad on mul juba mitu`korda `jalgas käindJuu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemessKod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunuKrk; jalan käenuva sukaPuh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́skiSe || figtemä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsalineNõo 7. a.asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirulaKuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magamaVaib.kukkuma, langemaKüll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu alaKuu; Ma keisi nenda otseti vastumaad et üsna `laksusKaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli mahaHMd; käis ninali mahaKoe; miul küll ein käis maha ku suitsebKrk; nii iile iä, et käesit säliti mahaRan; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿lesskukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi sälitiNõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli mahaRõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalastJõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala`kεimaKhk; ta on maha käindJJn; Kõrralik inime nakab alla käimäNõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtassVasc.fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kuimunas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kanaKhk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilasKoe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagiPal; lai pomm, `käibki nina`püśtiPlt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja`pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karuRõn; Ku tel rahahädäoĺl, sõ̭ss käve nigu keerunUrv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhunHar; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil`käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüssRäp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivivette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱaumaSe || (rasedast) ta on last käemäsKJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimäKrk; sääl ḱau jo kat́s tüḱküSed.(välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1.(nt tolm,suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suojaKuu; lahve tuli keis `korssnast `väljaMus; kui tuld liigutad, käivad kirred ülesVll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse ändPöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib ülesMuh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasseMar; küla alede suitsud käivad `siiaJuu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lageJõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtstiSim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummiKod; meie suits käib ukse `kauduPlt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käiHel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺlaRan; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisiUrv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ ülessSe || figtuli käis silmist `väĺlaKei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõHar 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keibKhk; lume peldad keivadJaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivadMuh; vihmapihu käibRei; vihm keis läbirätikuMar; vihma tibad juba käevädJuu; vihm käib riietest läbiVJg; vihmapiisad käivad `vasta akentPlt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölemaKhk; tuul keib täna pagitiMus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetkiPöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köimaMuh; suur tuule hilling käis ülePhl; tuul keib `lõunestMar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulataMär; ku tuulpääl käib, oo külmHää; tuul käib meie toa pealJuu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbiKad; täna käib `kange tuulVJg; tuule iilid käivad ühte luguIis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käisÄks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutamaTrv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuulKrk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käibRan; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgäNõo; tuuĺ käü lävest `sisseHar; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbiVas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || humkut tuulläbi käib, εεld teeb, siis on peerKäi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käübKuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas onKhk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺläNõo 8.a.liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltuJõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käibLüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm; `augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi`käiaKhk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve suiPöi; na suur toŕm köis üle MuhuMuh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubesKäi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `allaMar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõstaLih; päe ei kei, ike maa keibTor; Sua lagikäib ju ikki oma `mu̬u̬diHää; `vanker juhab, ei käi tiedKos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnasJür; sooled käivadkubemesSim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrileKod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemaltRan; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenukot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenäväkihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü virilästHar; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käändRõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümäRäp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käiLüg; süda paneb vere `köimaPJg; `kamper panebkoledass vere `käimäKod; viin aab vere `käimaKsi; veri akkap `käümäjälleHls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälleRan || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimäVai; Pea käib `otsas `ömberPöi; pea kεib nii `kangest `rinkiRid; pia uemane, keib `ümberJMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringiKad; piä käib ümmer, ilm lähäbmussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `ollaPlt; miul käüś pää `tiiruKrk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urvb.(kiirest töötamisest) minu käädenamb - - `kärmest ei `käinedJõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhkuVNg; lase omad käbäräd `käiäVai; Paneme rehad `keimaKaa; paneme aerod `keimaRid; lase käed `köia, ää `laiskleTõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutkuJõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimamaKod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävväHelc.(ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe siseKuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alatiPöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevasteEmm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iasteHand.lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõheLüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olimeKhk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ mahaKhn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rdeRane.saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottisPöi; Männal käib koa aealehtTõs; kas teil Virulast ei käiJuu; mul käibikke omal leht kuaVMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehteKJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mulleht; sõ̭a `aigo - -kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perräRäp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; lehtkäuSef.fig ühe valdusest teise valdusse minemalaada loomad, nee keivad ühä kääst teise kädeKhk; töö käibühe kääst teese kätteJuu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööpPal; tüdruk käind käest kättePlt 9. a.ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa tedaenam `käimaJõe; `kellod `käiväd vahel edeVai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte`vääriKrj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takkEmm; kell köib `ühteTõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühtiJuu; `veski tiivad käivad `ümbarVJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneniTrm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedäKod; katal käis, aga masin veel `seisisLai; `veśke pannass `käimä, akats jahvatemeKrk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuulePuh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i paneNõo; `tõukakell `käimäKam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni etteHar; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Seb.toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas külljuba äri `käümä `SuomegaKuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keimaKaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkabJaa; meiereid akast `köimaMuh; koolid akkavad `oome `käimaRei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käiKhn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikumaKei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easteJuu; ing ei taha `käia, jääb `kińniVJg; lukk ei käiKJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || figKääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp 10. a.(äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakkuKuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid koheVNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käivädLüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivadJäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisaKhk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbiPöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takkaMär; valu ood köevad, se `öötas kirm olevedKir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia päästHää; röhatesed käivadüle Ris; lapsel kluksud käävadKei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivadJõeK; mul krambid käivad `jalgusTür; laulab väga eledast, käib läbi piaAnn; `väituse iilid akkasivad `käima`kange `väegaKad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbikäindLai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõugedKJn; rambida käeva `jalgaTrv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen omHls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva asemeRan; `õkva valu ju̬u̬nkäiss südämest läbiNõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔRõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögiVas; jumõʔ kääväʔ üle ihoRäp; `naksi latsõ haluʔ `ḱaumaSe; peal(e) käimaaeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käimaVän; kae mitu `korda siĺma pial käindKad; tõbi käib `päälePuh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjadRei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔSeb.esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä iesLüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keimaMus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käistEmm; sado keib ilinga aavalMar; suured tormailingud käivadVar; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin pealRis; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aeguKei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihmaJuu; aned lähvad, allad `käivadAmb; sügise akkavad `allad `käimaIis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümberTrm; `uassa läbi rajod käävädKod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemasPlt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevadSJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱnekäve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔVas || sui köib talve järeleMuh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järelJuu; suvi käib talve järeleVJg; suvi käu talvõ `perräSe 11.suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigiteLüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödäVai; `kervesilmast keib `kerve vaŕss läbiAns; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbiMus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehalaPöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehmKäi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `pealeMär; vanasti [sohu] köis tamme pakudesttee `sesseMih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbiRis; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügavAnn; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbiPee; `lantspu käib `vankri alt läbiSim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgäKod; viisul on ormad - - kust paelad läbikäivadLai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üleKJn; tii käib kiverdi kõverdiTrv; massal kävve soone läbiHls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rinduRan; `keŕkuti̬i̬ käis`mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre küläNõo; si̬i̬st `Leipsipalost kävekaŕati̬i̬Vas || fig,humPilk kävi läbi `nindagu kali`mustlasestKuu 12. a.paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verkuKuu; korop käis riepial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikadLüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigasVai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaanedJäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigubAns; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magadaKhk; see küla keis Mustjala möisa alaMus; Piip keib suusKaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahelPöi; vammussel köis pussakas `pealeMuh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaelesMär; liiämür - - köis `ümmer ah́oVig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodaradTõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa allJuu; Säŕk käib kõige allJür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pialPai; linutamise aal käis põll iesVMr; obused käivad `trengidega iesVJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pialPlt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsaKJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `allaRan; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis etteNõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sissekäis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise alaKam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmäRõn; `Tõrdulõ käve kaas pääleUrv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko alaRäp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käibVNg; sie `priesi käis vel lugusVai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgupeelt koguMus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegastKul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińniHää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińniJuu; aeda uks käis lukkuÄks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguliPlt; egä sõrme sehen om kolm `końti jakos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ranb.kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on`ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesiHlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juuresLüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisiJõh; kεib teil ka `naarid maasKhk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütlesVll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama`käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigasHää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käiJuu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahastKad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie juttVJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõnelesKod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käibPal; mõni raha ei käi enamPlt; anijalg käip vedru asemalKam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vanaHar; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕkiSe; maha käimatarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba mahakäünüKrk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükkiVai; kümme pöo keib kärajasPöi; neli `korteld käis `toopiEmm; kaks käib `kümnes viis `kordaKäi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre pealKos; viis `vihku käis `sõnna `parmasseTür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormasVMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil 13. a.(vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastegaei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `sildaJõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrgeLüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käivädJõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oliVai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi pealePöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastuPJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käisKoe; laua tükk käib lati `vastaKad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivadVJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemäRan; varvass käis `vasta kiviPuh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmäRõn; pää käve `vasta `tulpaSe; kallal ~ man käimafigsööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa`lehtede kallal köevadKir; vanames köis uie kardulde kallalMih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ääAud; Nää, iir on jo siinvõi kallal ju `käintkiJJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu jaraha ärä `võtnuNõo || figei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käindLüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käindVJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Laib.ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tieVai; seeSoege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisseKhk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastuKär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenniKäi; mere löugas käib maa `sissePhl; `Lainõd `käüväd üle muuliKhn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maaninaHää; kevadete käis siin vesiJJn; paisetus käib jua südame allaVJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `allaVil; Paistus käü süäme alaVas || figanna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran 14.mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgulekohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõiktööd köevad käte `pealeMuh; möni toit käib södame `pεεleKäi; `raske töö käib kere `pealeVän; sańt asi, käib `mulle südame`pealeJuu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `pialeRak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kuaSim; Käib tervise pialeTrm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimassKrk; tü̬ü̬ käib jõvvu `päälePuh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käindüleLüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatandJäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεindPJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺgaKos; vahel lapsed jäed`aigess, `üeldi, kuri silm üle käänudKod; kui latsel midägi viga, üteldi etkuri siĺm üle käenuRan; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu`mõstuNõo; ette käimaaltkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keindKhk; (kaela) peale käimapaluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajasKuu; käib kõhe `pääle kui `mustlaneLüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `pealeVll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagiPöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joondKäi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ääJuu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armuKos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja annaKod; nigu `mustlane käibkaela `piale - - ikke anna `tallePlt; käib kui uni `päälePuh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́siRõu 15.(midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kunielu otsaniJäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisegaVll; ta peab ikka `öiget `säädu `keimaJaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vastaVJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üsteKod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälginNõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüistSe; kohut käimaõigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεbmillal see `otsa saabKhk; ma pole kenegiga kohut käindKäi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühtiMar; akkas - - landrahiga kohut `köimaMih; ärraga käisime kohutVMr; käisid kohot ka ike natukeKJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paarikäenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] äräNõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬lherräga˽kohut kahVas; käüse kohut umakülä mehegaʔSe 16. a.toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reiskävi hüästKuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keibKhk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbiPöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimasEmm; rehepeksud, need kεisid ikka käsilPhl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebadMih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemenePee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus koheKoe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäärenKod; pośte aśsad käivad laialtPlt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägäRan; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätälNõob.muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `paljupisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oiteala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeksKuuc.edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋidKhk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustegaLih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käibRis; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ääJuu; sie käib `kähku kui käki teguJõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku sorasKod; tü̬ü̬käip täl käen nigu käki teguNõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśsRäp; las(k)e käiaergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüästKuu; lase aga `köia, mis tal ooAud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käiaLai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävväKrk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitäHel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävväRäp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kadd.(käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käübKuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivadKhk; nönda küsitakse ka, kudas käbaradkäivadVll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `eastiPöi; kudas käsi keib koa sisMar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käestTõs; kudas so käsikäib koa nüid, põle sind kaua näindKos; kudas käsi käib, kuis eladPuh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬kom kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütlebmes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺläNõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śsSe 17.kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus`raksatusIisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatusKhk; Kurgede ääl keib soost ääKaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köisMuh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt mahaHan; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätteJuu; käis üks plaksTrm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisidVil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käisRan; suur kärävüss käisKam; sääne käŕäk käve kuʔSe || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimeesKaa; jutt käib niiPuh; jutt köib suust suhuTõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivastum, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔRõu 18. a.püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastadHlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegiMär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälleVMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kauaVJg; pehme vikat́, ühe suve käisKod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegiRan; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔHarb.kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küllLüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teisteltämaga teguIisR; See kivi käib just sönna kohtaJäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadelKhk; `Meite asema `riided käivad veelPöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlusKei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käiVJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käibPal; prae rasu käib igäle `pooleKJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlbaRan; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käibNõo; kae, kas tu̬u̬ piimkääse kohvile vai om mürreVõn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käüHar; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegiSe || (tehakse) se [reha] varss käib kuusestJJn; lepapuust käib `kapsa tõrssVMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldestSim 19.käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juoLüg; oluve `aami `panna olut `käimäVai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akabKhk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl jubaMus; õlut `lastasse köia `tõrdesMuh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õllessVig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aadaTõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keikRis; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaskiJür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `pannaAnn; õlu tahab käedä ja seessä õma ajaKod; virre on käimata õluKsi; õlut on käemäsKJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävväHls; `tu̬u̬brinläits õlu `käimä ja vatutamaNõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õluOte; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisseRäp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl seesKhk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keimaPöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magusja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja emaPha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köinMuh 20.(ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelitejärge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgiHel 21.(lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenastKhk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üleJuu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saatiluste läbiPuh; kusi om kinni, ei käüʔ kusiKrl; tütär üteĺ et, ega ma üle imäei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ umPlv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit pitiSe; käes ~ käsil käimakasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keindKhk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist jubaKaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv varaJuu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käimaKod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käindVMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käibPal; raamat käis`enne `sensurist läbiKJn; siss `olli loosi alt läbi käenuHel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kuisihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinniKaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas`kinniPöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käiaVän; pihta ~ sisse käimapilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käimaKhk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käimaPöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru endKäi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üleLüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keimaKhk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegiVar; kubjas köis meeste üleAud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olemaJuu; kasu pidi kuludest üle `käimaVJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehessKod; jumala käsk käib üle kõigiPuh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuseNõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümäHar; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõSe || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käindJuu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔSe 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käiaVNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidudKaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõikPöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käimaRei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käimaVMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidudSim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägiRan; ümber käimakäituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiäLüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälleKhk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käidPöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiäMar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käiaMär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `ollaTõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andmaJuu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmerKod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmerPlt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünüKrk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävväNõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbreHar; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔSe || figliialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümberVai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudusEmm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümberMar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk Vrdkäülema