kotu1kotuVig (-o) PuhNõoRõnSan 1. kodus ei maka kotu kah, ulgub `ümbre; ta tiiäb, et kotu ei ole muud ku‿tu kuju leib Puh; laits kotu `kuulsamb, ahju päl `ausamb Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; ega ää ei ole ku `lat́si kotu ellätädäss Rõn; neid es olõ˽kotu SanVrdkodu2, kotun 2.kodunt, kodust mõned koerad ei lähä kotu `ulkma, aga mõned lähvad VigVrdkottu