kotunkotunKrkNõoVõnOteRõnSanVLäRõu; koto|n VõnLei, -h VõnVId(kotuhn,kotohnRõu) kodus [surnud mees] olli käinu kotun, naise käest `küskin `leibä Krk; pirgutab pähle, ei tiiä mes täl sääl kotunegi `süvvä om; oma kodu ei `väärä `kiäginä, kotun om kõ̭ige paremb Nõo; tol (naisel) ollo koton nisaline lat́s Võn; t́sia omma˽kesvän ja sa‿lt kotun Urv; haraga käävä jo˽kotun (maja ~ toa juures), no˽lätt ilm sulalõ Har; Periss `kõ̭iki `aśju saa õs õ̭ks esi˽ka˽kotuhn är˽tetäʔ Rõu; ma oĺli kaŕah, imä oĺl jäl˽kotoh ollõj Vas; ma olõrahu uma elogaʔ, mul˽om süä kotohSe; lambaʔ om d́okotonLei; Vrdkodun, kotu1, kotul