kodu2kod|u, -oRePHelRanTMrVõnKamOteHarPlvRäpSe 1.adv kodus `Ohra vili oma kodu on paremb kui `viera nisuKuu; sääl ei õle elävä `enge kodo; kodo on viel üks tüttär, ei õle mehele saantLüg; kas teil `käiä ka kodo `lõunelVai; ma nii vagusi kodu olnd, ma ammu juba koduKhk; `linnas joob, aga kodu pole leva ega liha `peltaMus; kolm päeva kudusime kodu `võrkuMuh; ma jo `rεεkisi, et mei peret pole kodu end Käi; süda oo kodo, `mõtled ikke kodose `pealeMar; tat́a läks külasse, tat́at pole koduMär; Kodu oo kõik oma `tahtmese ja meele järelHan; Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohõ tulõmõKhn; naesed `söötvad kodu siguAud; kus perenaene on, kas on kodu või on kottu ää Juu; kodu tehti küindlaid koaHJn; kui olivad vanemad poisid kodu, alate nad `tõivad ikke `augisid siit Amb; kõik `riided `tehti kodu Rak; kodu `kuulsam ahju pial `ausamTrm; minä teen nõnna nagu kodo tegimä; mis teil siäl kodo süädä onKod; noorembad käevä kõ̭igin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõmaRan; ega˽kaśs ei˽taha˽kodo ar˽`lõppõʔ, kaśsi˽läävä iks `vällä kotostPlv; kodu käima pärast surma endises elupaigas kummitama sie surm on paha inimine, kes kodu käib, ega arilik inimine ei tule koduVNg; `koolja käib koduPha; see oli akand kodu `käima `surnuaastPöi; no siis oli [surnu] viel ikka aeva viel kodu käind kui et ei ole teda `iaste `riidisse `pandud ega ei ole teda `iaste ära saadetudKuuK; üt́s `mõisaärrä olli ärä surenu, siss nakanu temä kodu `käimä Hel; vanast tetti seräst juttu, et kodu käenu. tulep kodu, kolistap ja müristäp Kam; tu̬u̬ ollõv pattane, ei ollõv asõnd hingel ei vaimul, käü koduHarVrdkodun 2.fig`tervis ei old kodu tal (ei olnud terve) Jõe; süda kodu (asjaga rahul) Tor