[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
kohkuma `kohku|ma, `kohko- R(-maie Lüg) eP(`kohk- Kse Han Tõs) u hv M(-me), TLä San/-me/ Har Rõu(-mma) Plv ehmuma obune `kohkus tielt `korvale; `ninda `kohkund `näuga Hlj; laps `kohkus unest üles; kui see [rase] ussi `kohkus - - siis see laps pidi `jälle keelt suust `välja `aema Jäm; `kohkus nönda `kangest et ep saa söna suust Khk; ühekorra `kohkusi küinasnuki `juure roosi Vll; Noor obu kes teab missest `kohkus Pöi; üks oli `aigeks `kohkun; `kohkun `aige Muh; ta `kohkos `ühte `koera sedasi Rei; vareste kohutus - - kui seda nägevad, varest ja tihast kohkuvad minema Phl; lõi üsna `kohkuma Mar; roos lööb `järsku `kohkumest Kir; Laps kohkus ussist Han; täma kohkus sest undist ja jäi ilma keeleta Mih; ma pidi enese `surnuks `kohkuma, ehmatasi `kangeste Tõs; Mis sä ää `kohkosid ning kokotama akkasid, räägi aga `julgõst `vällä Khn; mies `kohkus ää päris JMd; `kohkuja obune Koe; ma `kohkun sellepärast kohe irmus `ränka Kad; mehed õlema `irmus `kohkunud, kisendäväd kõik Kod; `kohkosin selle aśsa `piäle KJn; `järsku nägin seesi kui tal sesi (sedaviisi) käed oĺd `vastu akant ja, jüsku `kohkusin Kõp; temä om ärä `kohkun, ta ei kõnelegi midägi; näost oli nõnda `kohkunu, peś (päris) `valge Trv; es `kohku ütegi tü̬ü̬ i̬i̬st tagasi Ran; ta‿ĺli nii ärä `irmenu ja `kohkenu, pu̬u̬l ikutse eliga kõneli Nõo; küll ta oĺl `kohkunu näoge San; minevajasta ku sõda tuĺl, siss `oĺli kõ̭iḱ nii `väega kihuvallaʔ, ärä `kohkunu Har || tänä ma ehmatasin, et mu süda kohe `kohkus ja vabises sees Juu Vrd kohklema1, kohmatama
kolkuma1 `kolkuma Muh Hi Mar(-o-) Mär Kse Mih PJg Tor spor K, Trm Lai; (ta) kolgub Kod
1. lahtuma; maitset kaotama kui taer `ööseks kappa jäeb, siis `kolkub ää; `andis `moole vaad `kolkun õlut rüibata koa, aga reo‿s akka änam pähe üht; kui ta (õlu) iŋŋe all o, siis ta‿p `kolku mitte ää Muh; sünnigi änam, ää `kolkund puhas (õlu) Kse; ei `tahjagi `soendadud suppi, sel `olla `kolkund mekk `juures Juu; kui ta (õlu) jääb vedelema riista `sisse, siis teise pääva on `kolkund Ann; viin kolgub Kad; sie või on ää `kolkund `päikese käe Sim; kali `kolkub ära, kui seesab Pil
2. tilgastama, müredaks muutuma ei ole apusse läind, `kolkund alles; `kolkund `piima ei `võeta kusagile änam `vastu Mih; kui piim kauaks jääb `seisma, `kolkub ää, võtab kanastand korra `peale Juu
3. tuhmuma, pleekima kui riie kaua seesab - - se `kolkub isi enesest ää; riie on nii ull ja `kolkund kollase karvaga Juu; palitu on juba vähekese `kolkuma lüend Kad
4. jumet kaotama; jõuetu, loid olema see oo nõnna `kolkun `näoga Muh; `aeglane (haiglane) ja näost `kolkun Ris; `inges ikka on teene (kana), aga - - nihukse `kolkund moodiga Juu; metsas oli mies nii `kolkund - - nii väsind `moodi JJn
Vrd koltuma
1. lahtuma; maitset kaotama kui taer `ööseks kappa jäeb, siis `kolkub ää; `andis `moole vaad `kolkun õlut rüibata koa, aga reo‿s akka änam pähe üht; kui ta (õlu) iŋŋe all o, siis ta‿p `kolku mitte ää Muh; sünnigi änam, ää `kolkund puhas (õlu) Kse; ei `tahjagi `soendadud suppi, sel `olla `kolkund mekk `juures Juu; kui ta (õlu) jääb vedelema riista `sisse, siis teise pääva on `kolkund Ann; viin kolgub Kad; sie või on ää `kolkund `päikese käe Sim; kali `kolkub ära, kui seesab Pil
2. tilgastama, müredaks muutuma ei ole apusse läind, `kolkund alles; `kolkund `piima ei `võeta kusagile änam `vastu Mih; kui piim kauaks jääb `seisma, `kolkub ää, võtab kanastand korra `peale Juu
3. tuhmuma, pleekima kui riie kaua seesab - - se `kolkub isi enesest ää; riie on nii ull ja `kolkund kollase karvaga Juu; palitu on juba vähekese `kolkuma lüend Kad
4. jumet kaotama; jõuetu, loid olema see oo nõnna `kolkun `näoga Muh; `aeglane (haiglane) ja näost `kolkun Ris; `inges ikka on teene (kana), aga - - nihukse `kolkund moodiga Juu; metsas oli mies nii `kolkund - - nii väsind `moodi JJn
Vrd koltuma
*kolkuma2 pr `kolkuss Krk, `koĺkub Ote; da-inf `koĺku Rõu pärast kolkimist pehmemaks, siledamaks muutuma [riie] `koĺkuss, `mõskuss, tasantuss Krk; (ketrajat teretati) tere `pinkus, `ponkus (ketraja vastas) küllap `koĺkub, `mõskub, tasavub Ote; Nu̬u̬ (uued püksid) oĺli˽ku˽ragasiʔ - - nika‿gu jo˽`mõsku ja˽`koĺku sõ̭ss lät́si˽pehmembäs Rõu
komama1 komama Muh Kse Tõs, -e Trv Krk
1. komberdama; koperdama komab `peale `jalgade peal Muh; komas ulk `aega ennekui üles sai Tõs
2. kolistama tõise komasiv `keldren Krk
1. komberdama; koperdama komab `peale `jalgade peal Muh; komas ulk `aega ennekui üles sai Tõs
2. kolistama tõise komasiv `keldren Krk
*komama2 komame Krk; (ta) koma Vai kõmama ääl ikke koma `vastu Krk
komama → kumama1
komastuma komastumma Lüg; kumastum(m)a V = komastama üks inimine ehk luom `ühte `puhku komastub, `püiab maha kukkuda Lüg; näet kel `jalgu man viga, sõ̭ss ku‿t́ä `virka astuss sõ̭ss kumastuss; Hobõnõ kumastuss nellä jala pääl, ime˽sõ̭ss ku inemine üte sõ̭naga essüss Urv Vrd kombastuma, kumahtuma, kumahstumma
kombuma `kombuma kummi, kumeraks tõmbuma kiha laavad `kombuvad pääva kää εε; paja kaas `kombund εε Khk Vrd kumbuma
kompsuma `kompsuma Kuu VNg Lüg/-o-/; `kompsma, (ma) komsun Kod
1. tumedat, tümpsuvat heli andma assu nagu mü̬dä põrandad, komsub; `kompsus kui aśs mü̬dä `lauda Kod Vrd kõmpsuma
2. kompima Luges (roosisõnu) ja `kompsos `ümbär `jalga Lüg
1. tumedat, tümpsuvat heli andma assu nagu mü̬dä põrandad, komsub; `kompsus kui aśs mü̬dä `lauda Kod Vrd kõmpsuma
2. kompima Luges (roosisõnu) ja `kompsos `ümbär `jalga Lüg
koskuma1 `koskuma Jõe Kuu
1. mõjuma Kui ta `rohtu sai, kohe `koskus Kuu
2. puutuma lähäb piki `seina, ei `kosku `kuski `vastu Jõe
3. juurde tulema, kogunema Kenel juba vähegi varandust, `selle `koskub sedä alatasa `juure; Ehk `koskub vähe `aaval lisa Kuu
1. mõjuma Kui ta `rohtu sai, kohe `koskus Kuu
2. puutuma lähäb piki `seina, ei `kosku `kuski `vastu Jõe
3. juurde tulema, kogunema Kenel juba vähegi varandust, `selle `koskub sedä alatasa `juure; Ehk `koskub vähe `aaval lisa Kuu
koskuma2 `koskuma Juu, -m(e) Hls Krk
1. sulama – Juu Krk eenad toodi tuppa `koskuma; kaalid, `kapsad, karduled `koskuvad ülesse [koos külmunud maaga] Juu
2. paisuma, tursuma paned `erned likku, `koskuvad nõnna ülesse, lähävad nõnna jämedaks; ta läks (suri) ju täie rammuga, [seepärast] `koskus ülesse Juu
3. kosuma nällä tõbi sehen iki, nüid om iki vähä `koskum akanu Hls
Vrd kostuma1
1. sulama – Juu Krk eenad toodi tuppa `koskuma; kaalid, `kapsad, karduled `koskuvad ülesse [koos külmunud maaga] Juu
2. paisuma, tursuma paned `erned likku, `koskuvad nõnna ülesse, lähävad nõnna jämedaks; ta läks (suri) ju täie rammuga, [seepärast] `koskus ülesse Juu
3. kosuma nällä tõbi sehen iki, nüid om iki vähä `koskum akanu Hls
Vrd kostuma1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|