koltuma`koltumaKuuVNgSaReiTõsHääJMdVJgSimIisKod(-o-) LaiKJn; part `koltundPärTrm, `koltunAud, `koltonKhnAud, `koltenuRan 1.luituma; kollakaks muutuma, kollakat jumet omandama `valge `riie `koltu kui üväst ei ole `pestuVNg; Vana [inimene] oo palgest eieti ää koltundKaa; `päikse käe riie leegib ja `koltubHää; sügisel `koltuvad kõik puu lehed ääVJg; vili akkab `koltuma (valmima) Sim; ta oli `koltund `näoga, aga `põldki kista kui vanaLai; `kapsta lehed om aian serätse `koltenu - - kõllatsess lännu; ain on pääld ärä `koltenu, kui `kaari om jäänuRanVrdkolduma, kultuma 2.seismisega maitset muutmaa.värskust või maitset kaotama; kolkuma, lahtuma kalal oo `kange `koltund maik `juuresKhk; ölut `ingab ää, `koltub ää kui ta kaua seisnd onKrj; Ää paku võerale sõda va koltund lakset (õlut) mettePöi; kali kua `koltub ääVJg; piimäköŕt `koltub ärä. `koltund `köŕti siga kua ei sü̬ü̬; [piimal] nagu `koltund lehk juuren - - jusku ummusse ais; või one `koltuma lüänud, võil `niske `koltund mekk. kueva mekk; paan ühe pihutäie jahu leevä`aśtja põhõja et põhi ei `koltu ärä, ei koeva ärä; kui kuaritud kartul seesäb, `koltub äräKodb.tilgastama – AudPärKod`kolton piim, [on] aput maitset, aga põle paksus läinAud; piim one ju `koltunud, ku ta apukas oneKod 3.ära `koltund on teine (loomast, kes ei söö) Iis