jubimajubimaLüg(-maie) VaiJuu/-mä/ KadKodLaiRan 1. midagi poolikult v halvasti, oskamatult tegema; ära rikkuma; jändama, hullama kao junga ots oli põlend nii piinikseks, jubisid ükskord tedä, ei ikke põle param kedägiJuu; jubi `ilmama aeg teisega, aga ikke ei saa [korda] Lai; `rätsebäl om kask ärä jubitu, ärä narritu; latsele üteldäss: mes sä jubid sääl, ku‿t́a `mässäb sääl, ti̬i̬b uĺakut vai; tuleb appi, aga larab niisama, viidäb `aiga, jubib sul aja `nahka, ei saa tettussRan || mes sa jubid, suadad ja ei suada, `üelnud kõheKodVrdjubisema, judistama, jugima, jukerdama, juppima, jupsima 2. peksma akkasivad `tõinetõist jubimaieLüg