jubisemajubi|sema, -sedaTõsKod; da-inf -staRanNõo(-sõma) Võn/-sõmma/ Se/-semma/ 1.pej(vastu) rääkima, lobisema; midagi halvasti v poolikult, oskamatult tegema mis sa jubised, räägid `vasta teese `tahtmistTõs; jubiseb aja niisa·ma ärä, jääb iki teǵemädäRan; mis sa nii paĺlu jubisetSeVrdjobisema, jubima, jõbisema 2. lõdisema, värisema kõik iho jubisi ja vabisiKod; ihu jubiseb säĺlänRan; külm pańd jubisõmmaVõn || t‿`oĺli lännu serätse irmuga et, julga jubisnuva, noh nu̬u̬ satteva tolle irmuga mahaNõo