jukerdamajukkerda|maKuuVai/-mma/; juker|damaHljePKamOte, -temeM(-deme, -dõmõHel); jukõrdam(m)aVõnOteVmidagi poolikult v oskamatult tegema; aega viitma; jändama äe jukerdag nii palju mitte, akka ükskord `tööle koaMuh; `sahkki, kui ta ei lähe otse kohe `müöda vagu - - `üeldakse, jukerdab `piale Koe; mõni obune jukerdas `seie ja `sinna Trm; Muud ei mõista inimene tetä ku paĺlalt kõrtsi man jukerdeHls; Masin jukertep, ei taha `ästi käiä Krk; hobõnõ muuguʔ jukõrdass päälegi, mitte ei lääʔ virgest pitenKan; misa˽sõ̭ss ni `kaugu jukõrdat, võta üt́skõrd jo naanõ ärʔ ja nakka inemise `mu̬u̬du elämäUrv; misa no jukõrdat, taast ei saaʔ midägiʔPlv; ta jukõrdass külh `umblõmist, aga kas ta ka `kleiti `vaĺmis jõud ummõlda; jukõrdat ao ärʔRäp || hingitsema mina jukerdan vi̬i̬l, saab näha, kui pikalt ma jukerdanSJn || manguma tõni aa tõsõlõ pääle, siss tiä `ütlõs, mis sa jukõrdatPlvVrdjokerdamma, jubima, jukkima, juksima, julgõndama, jumberdama, juperdama, juppima, jupsima