[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
ilutu ilutu Saa Kod, g -ma VNg Tor Hää Kos, ilutu Juu KJn; n, g ilodu VId(n -doʔ, -duʔ; g -do, -tu)
1. (välimuselt, kõlalt) ebameeldiv; inetu, näotu sel one ilutumad `ilbud `ümber VNg; üks va ilutu asi, mis sellest siin kõigi nähä `peetäkse Juu; ilutu [inimene] - - kas `rõuged `riknud näo ärä Kod; näost väega iloduʔ Rõu; `väega iloduʔ tüü; om iks ilosampa ja ilotumpa ja niisa·ma inemiseʔ õ̭ks näo poolõst (mustlastest) Vas; `valgõ hopõń om kõ̭kõ ilotup ku tä om sitatõt; kahr aja jorro, säänest ilotut; õgass mul hoora lat́s olõ õiʔ, õt ni ilodu nime pant Se
2. (moraalselt) a. ebasünnis, kohatu Maʔ pei tuud teko niguʔ ilotuss; ega kõrd naardaʔ om ilodoʔ; tu̬u̬ om üt́s `horlobi, kiä suust `vällä aja ilotot jutto Vas; `Tüt́rik lät́s istõlõ [töö ühes] - - Ilma tööldä oĺl ilodo ollaʔ Se b. häbi, piinlik kas sul iloduʔ ei olõʔ nii kõnõldaʔ Rõu; timä nigu pilgaśs noid, noil sai ka `väega ilodu; ku tõõnõ häpe saa – mul sai `väega ilodoʔ Vas; kuiss sul ilodukiʔ olõ õiʔ Se
Vrd ilõtu
3. halb, paha Oh sa ilutu (häbematu) poiss Saa; lińdseldäʔ om õks ilodu `sõitaʔ Se
1. (välimuselt, kõlalt) ebameeldiv; inetu, näotu sel one ilutumad `ilbud `ümber VNg; üks va ilutu asi, mis sellest siin kõigi nähä `peetäkse Juu; ilutu [inimene] - - kas `rõuged `riknud näo ärä Kod; näost väega iloduʔ Rõu; `väega iloduʔ tüü; om iks ilosampa ja ilotumpa ja niisa·ma inemiseʔ õ̭ks näo poolõst (mustlastest) Vas; `valgõ hopõń om kõ̭kõ ilotup ku tä om sitatõt; kahr aja jorro, säänest ilotut; õgass mul hoora lat́s olõ õiʔ, õt ni ilodu nime pant Se
2. (moraalselt) a. ebasünnis, kohatu Maʔ pei tuud teko niguʔ ilotuss; ega kõrd naardaʔ om ilodoʔ; tu̬u̬ om üt́s `horlobi, kiä suust `vällä aja ilotot jutto Vas; `Tüt́rik lät́s istõlõ [töö ühes] - - Ilma tööldä oĺl ilodo ollaʔ Se b. häbi, piinlik kas sul iloduʔ ei olõʔ nii kõnõldaʔ Rõu; timä nigu pilgaśs noid, noil sai ka `väega ilodu; ku tõõnõ häpe saa – mul sai `väega ilodoʔ Vas; kuiss sul ilodukiʔ olõ õiʔ Se
Vrd ilõtu
3. halb, paha Oh sa ilutu (häbematu) poiss Saa; lińdseldäʔ om õks ilodu `sõitaʔ Se
ist|tuut (h)isttuut
1. int ust Isttuut vana inudu, `kuidas sa `ilgest `räägid Kuu Vrd ist
2. häbematu või hirmus inimene Sie o igä `oite isttuut, `päisi `päivä ajal kohe `lähteb `toise `taskule; Sie poiss o siel kohe `jusku isttuut, ei sield perest tohi `müöde `mennägi Kuu
1. int ust Isttuut vana inudu, `kuidas sa `ilgest `räägid Kuu Vrd ist
2. häbematu või hirmus inimene Sie o igä `oite isttuut, `päisi `päivä ajal kohe `lähteb `toise `taskule; Sie poiss o siel kohe `jusku isttuut, ei sield perest tohi `müöde `mennägi Kuu
itt3 itt pl idid häbematu olend, huligaan nie (varesed) on niisugused idid, ei `huoli `miŋŋestki Kuu
ittine itti|ne g -se
1. jultunud, häbematu; ulakas sugeda hakkad `saama kui siin ittiseks lähäd (üleannetust koerast); Ne `nuored on ittised neh `aeva `käüväd `vargal kohe ja `rääkiväd `ilgest ka; Vai tä `oskab sis hüäst `rääkidä, tuleb kohe nii ittise juduga; On igä üks ittine `naiste`rahvas Kuu Vrd itikas2
2. „manguja, nuruja“ – Kuu
1. jultunud, häbematu; ulakas sugeda hakkad `saama kui siin ittiseks lähäd (üleannetust koerast); Ne `nuored on ittised neh `aeva `käüväd `vargal kohe ja `rääkiväd `ilgest ka; Vai tä `oskab sis hüäst `rääkidä, tuleb kohe nii ittise juduga; On igä üks ittine `naiste`rahvas Kuu Vrd itikas2
2. „manguja, nuruja“ – Kuu
karske n, g `karsk|e R Vll Rei Mar Mär Kos JõeK I Plt, -õ Räp; n, g `kaŕske spor L, KJn Krk; karsk Jõe Mar Kir, g `karsk|e VNg Jäm Rei Koe Ksi, g -õ Krl, g karsi Hää Plt; kaŕsk Rid Aud spor K, g `karske Kos Plt, g -ŕ- Mär Han Tõs Sim Ran, g karski Khk Nõo, g -ŕ- Hag VJg, g karssi LNg Mar Kul Var, g karsi Muh L(g -ŕ- Kir Tor)
1. karge, karastav, värske(ndav), külm `alliga vesi on `värske ja `karske Vai; see õlut oo nii kaŕsk (külm) et või `juua Muh; omikut `aega ea kaŕsk õhk, ehk vihma järel `jälle LNg; eä kaŕsk vesi, pese sellegä `silmi Vig; ea karsk jook, karsitab südät, naa paras apu ja külm Kir; ilm oo täna karsim (külmem, vilum) Kse; külm vesi tiib näo na karsis Var; piim oli kaos, nüid oo naa ea kaŕsk `juua Aud; aĺlikal on ia külm vesi, `karske võtta Iis
2. reibas, ergas, värske ea kaŕsk `olla, ea `lahke `olla Mar; kui ta om `väĺlä puhanu ja `süvvä ka om saanu, siss ta om kaŕsk ja kahre; om külländ toda ollu et, säälsaman om inimene kaŕsk, aga `ü̬ü̬se om ärägi koolu; ommuku `tulli ta tenämä et, ole terve, et sa `mulle `liikvat annit, `õkva nigu `kaŕskess tei Ran
3. värske, lopsakas, haljas `kaalikas on `värske ja `karske, lehed on viel `karsked Lüg; need on `karsked `kaaligad, ei ole veel `närtsind Vai; rohi oo alles `kaŕske, põle veel ää `näŕtsind `ühti Kse; kaŕskid õõnad Hag; rohe on ommogo `kassega `karske; kui leib on väljän `seisnud - - on üvä `karske leib; `keldrin seesäväd õõnad `karsked, ei `närtsi ärä, ku one soe, lüäväd `närtsimä Kod || kõva, tihke verk on siit juba `kaunis `karske, on `kuivand, sealt on aga viel tüma Jõe; kui vesi sihes, siis tõmmab nõu kohe karsiks (turraks) Muh || kare külm vesi tieb [villa] `liiga `karskest, ma õlen ikke `suoja pand Jõh
4. kombekas, vooruslik, korralik, puhas `karske tüdruk, ta nii `karske, selepärast mönitleb Rei; tagasi`oidlik kaŕsk inime; see on nii kaŕsk, see ei aja mehi taga, ega käi nendega `ringi Juu; kaŕsk ja puhas inime Kos; si̬i̬ iki karsk tüdruk, si̬i̬ jälle vana lohvakas Ksi; korrapärast `riides, igalt poolt - - et puhas, ei ole must, korralik kaŕsk inimene Plt || väga valiv (toidu, nõude, puhtuse jm suhtes) üks kaŕsk inime, tääl ei sünni sealt nõude seest `süia, peab mustas Aud; kaŕsk, kes `kõike `asja ei taha teha ega `süia, kõik asjad ei `kõlba `talle VJg; si̬i̬ om kaŕsk, sel ei sünni `kennigi sü̬ü̬ḱ Trv; temä (loom) `seante kaŕsk, ku vähä `rasva om vi̬i̬ sehen, ei ju̬u̬, mekuts ja aisuts sääl man Krk
5. alkoholi (tubaka) mittetarvitaja see oo nii kaŕsk inimene, see‿p katsu mitte viina `tilka Muh; kaŕsk inimene ei joo egä suitseta Tõs; tä oo `kaŕske, ei võta `viina PJg; kaŕsk, kes `viina ei juo ega `piipu ei pruugi VJg
6. hakkaja, südi, kuraasikas; kuri, häbematu – R vend õli `viina saand ja `karske südämegä, `julge Lüg
Vrd kaine, karss, karst1
1. karge, karastav, värske(ndav), külm `alliga vesi on `värske ja `karske Vai; see õlut oo nii kaŕsk (külm) et või `juua Muh; omikut `aega ea kaŕsk õhk, ehk vihma järel `jälle LNg; eä kaŕsk vesi, pese sellegä `silmi Vig; ea karsk jook, karsitab südät, naa paras apu ja külm Kir; ilm oo täna karsim (külmem, vilum) Kse; külm vesi tiib näo na karsis Var; piim oli kaos, nüid oo naa ea kaŕsk `juua Aud; aĺlikal on ia külm vesi, `karske võtta Iis
2. reibas, ergas, värske ea kaŕsk `olla, ea `lahke `olla Mar; kui ta om `väĺlä puhanu ja `süvvä ka om saanu, siss ta om kaŕsk ja kahre; om külländ toda ollu et, säälsaman om inimene kaŕsk, aga `ü̬ü̬se om ärägi koolu; ommuku `tulli ta tenämä et, ole terve, et sa `mulle `liikvat annit, `õkva nigu `kaŕskess tei Ran
3. värske, lopsakas, haljas `kaalikas on `värske ja `karske, lehed on viel `karsked Lüg; need on `karsked `kaaligad, ei ole veel `närtsind Vai; rohi oo alles `kaŕske, põle veel ää `näŕtsind `ühti Kse; kaŕskid õõnad Hag; rohe on ommogo `kassega `karske; kui leib on väljän `seisnud - - on üvä `karske leib; `keldrin seesäväd õõnad `karsked, ei `närtsi ärä, ku one soe, lüäväd `närtsimä Kod || kõva, tihke verk on siit juba `kaunis `karske, on `kuivand, sealt on aga viel tüma Jõe; kui vesi sihes, siis tõmmab nõu kohe karsiks (turraks) Muh || kare külm vesi tieb [villa] `liiga `karskest, ma õlen ikke `suoja pand Jõh
4. kombekas, vooruslik, korralik, puhas `karske tüdruk, ta nii `karske, selepärast mönitleb Rei; tagasi`oidlik kaŕsk inime; see on nii kaŕsk, see ei aja mehi taga, ega käi nendega `ringi Juu; kaŕsk ja puhas inime Kos; si̬i̬ iki karsk tüdruk, si̬i̬ jälle vana lohvakas Ksi; korrapärast `riides, igalt poolt - - et puhas, ei ole must, korralik kaŕsk inimene Plt || väga valiv (toidu, nõude, puhtuse jm suhtes) üks kaŕsk inime, tääl ei sünni sealt nõude seest `süia, peab mustas Aud; kaŕsk, kes `kõike `asja ei taha teha ega `süia, kõik asjad ei `kõlba `talle VJg; si̬i̬ om kaŕsk, sel ei sünni `kennigi sü̬ü̬ḱ Trv; temä (loom) `seante kaŕsk, ku vähä `rasva om vi̬i̬ sehen, ei ju̬u̬, mekuts ja aisuts sääl man Krk
5. alkoholi (tubaka) mittetarvitaja see oo nii kaŕsk inimene, see‿p katsu mitte viina `tilka Muh; kaŕsk inimene ei joo egä suitseta Tõs; tä oo `kaŕske, ei võta `viina PJg; kaŕsk, kes `viina ei juo ega `piipu ei pruugi VJg
6. hakkaja, südi, kuraasikas; kuri, häbematu – R vend õli `viina saand ja `karske südämegä, `julge Lüg
Vrd kaine, karss, karst1
krantsi|pikkune sõim häbematu, võrukael Sa õled ikke tõest `krantsipikkune; Ma su `krantsipikkust ei taha nähägi Jõh
kropp3 kropp häbematu, halb No oli oma ema `vasta kropp; Oli oma peremede `vasta `nenda kropp IisR
krähväk krähväk g -u Ran Nõo Rõn a. s teravuste ütleja, solvaja tu̬u̬ om kah üits krähväk, `krähväp sulle `õkva näkku Ran; ega ta kittä naene es ole, serände krähväk, kurja sõnaga Nõo; küll om krähväk, ta nigu puressi jälle Rõn b. a terav, haavav; häbematu ja nu̬u̬ krähväku sõna vi̬i̬l, mes tä nigu `uhkusi suust `väĺlä aap; krähväk inimene - - larmass ja sõemass miu Nõo Vrd krähvand
kõlvatu kõlvatu Lüg/`k-/ Pöi Ris Ran, g kõlvatu Kul/-o/ Tõs Saa Juu HJn Koe Iis Plt KJn Ran Puh San Krl, -ma Muh L(-oma LNg Kul; -lb- Tor) Juu JMd Koe ViK Trm KJn; n, g kõlvadu Urv Plv, kõlvetu Trv Hls Krk; kõlvat Pal; kölvatu Vll, g kölvatu Jäm Khk Rei, -ma Khk Emm; `kelvadu Kuu, `kelvatu, -o Vai, g `kelvatuma
1. häbematu, siivutu, sündsusetu Tämä `kohta `räägidä `kelvatumi juttu Kuu; Varas on üks nii kõlvatu alb inimene, seda‿b taha oma `seltsi kedagi Pöi; oh sa kölvatu laps Emm; kõlvatu loom, nisuke paha loom, kas üppab üle aea või Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; Mis sä oma kõlvatumad tegu kiidad Khn; kõlvatu inimene, alvad `kombed - - oma eluga ukka läind PJg; see `oĺli ka kõlvatu inimene, kis sõi nõnda paĺlu, et söök suust tagasi tuĺli Saa; kõlvatu tüdruk Plt; kõlvatumid tegusid teeväd KJn; mea ei salli kõlvetid jutte Hls; si̬i̬ üit́s va kõlvetu inimene, sedä ei taha `kennigi Krk; ega tõist seräst kõlvatut ei ole olema·nnegi Puh Vrd kolvatu
2. kõlbmatu Sie on `aerupuuks `kelvadu Kuu; nii kölvatu riie, mis nii arune ning `vaene on Khk; kõlvatu maa, `keegi asi seal peal ei kasva PJg; see va kõlvatu, aeseb, ei süńni enäm `süia; kõlvatu, mis sańdiks läind on; kingad läind seest nii kõlvatumaks (määrdunuks) Juu; kui põld enam ei kasvatand, `jäeti ta karjale - - oli üks kõlvatu mua Trm; vana kõlvatu oonõ, ei `kõlba enämb, maha `lahku, saab tulõ puiõss Ran; vanaʔ kõlvadu aina karvakuʔ Urv
Vrd kõlbmata
1. häbematu, siivutu, sündsusetu Tämä `kohta `räägidä `kelvatumi juttu Kuu; Varas on üks nii kõlvatu alb inimene, seda‿b taha oma `seltsi kedagi Pöi; oh sa kölvatu laps Emm; kõlvatu loom, nisuke paha loom, kas üppab üle aea või Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; Mis sä oma kõlvatumad tegu kiidad Khn; kõlvatu inimene, alvad `kombed - - oma eluga ukka läind PJg; see `oĺli ka kõlvatu inimene, kis sõi nõnda paĺlu, et söök suust tagasi tuĺli Saa; kõlvatu tüdruk Plt; kõlvatumid tegusid teeväd KJn; mea ei salli kõlvetid jutte Hls; si̬i̬ üit́s va kõlvetu inimene, sedä ei taha `kennigi Krk; ega tõist seräst kõlvatut ei ole olema·nnegi Puh Vrd kolvatu
2. kõlbmatu Sie on `aerupuuks `kelvadu Kuu; nii kölvatu riie, mis nii arune ning `vaene on Khk; kõlvatu maa, `keegi asi seal peal ei kasva PJg; see va kõlvatu, aeseb, ei süńni enäm `süia; kõlvatu, mis sańdiks läind on; kingad läind seest nii kõlvatumaks (määrdunuks) Juu; kui põld enam ei kasvatand, `jäeti ta karjale - - oli üks kõlvatu mua Trm; vana kõlvatu oonõ, ei `kõlba enämb, maha `lahku, saab tulõ puiõss Ran; vanaʔ kõlvadu aina karvakuʔ Urv
Vrd kõlbmata
*penine pini|ne g -dse häbematu Vanalõ inemisele `masnu‿s nii pinine ollaʔ Vas
penitünü nud-kesks pinitünüʔ Rõu häbematu egas pinitünül inemisel olõ õiʔ häpü Rõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|