[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

eits eits g eedse TLä; -eit́s g -eid́si Urv öine hobuste karjatamine [poisid hüppasid] eedsi mant obõstõlõ `säĺgä ja [sõitsid] Uni`küllä `tütrigide manu; ta (õitsivanem) õegass, kohe eits läits, kas Saareotsa pääle vai Niit`aida Ran Vrd õits1, Vt eidsin, eitsi

iidu kits (öeld mingist imetlusväärsest asjast või tõrjuvas vastuküsimuses) si̬i̬ on imelik kui iidu kit́s; kui `ki̬i̬gi `ütles, sa ti̬i̬d imelikku `aśja, siss `küśti, kas imelikumad kui iidu kit́s Saa

its1 it́s g it́si tugipuu, tits it́sid one `veiksed lat́id, üks õts one venituse piäl, tõene õts puari küljen Kod

its2 it́s g itsi Kaa Pöi (sepatööriist) Itsiga saab palava raavale `järsku `ankisi `sisse `löödud, it́s pannakse raava `peele ja `antakse vasariga ölalt `pihta Kaa; [rattavitsa suuremaks tegemisel sepa] Paramas kää oli it́s, selle pani vitsa `peale sihetse poole `küĺge, seĺl `andis itsile vasariga `pihta; Sepal oli kaks `itsi, isait́s ja emait́s. Sepad tegid itsid ise, tagusid rauast ja terasest `valmis; Igele (vankriteljele) `pandi rauast kään `alla. Kään sai `itside vahel `tehtud Pöi

its3 its pl itsid hitse `itsi ajama Kos

its4 it́s Pöi Jür SJn, its JõeK, its Kaa, g itsi, g it́si Jür SJn kuumus Ahjule oo seike its antud, et vetand paud sisse; Keetes peab vikat paraja itsi saama Kaa; Anna aga `itsi (kuumuta rauda) veel Pöi; raud soab `it́si (rauda aetakse keema) Jür; anna ea it́s talle (rauale), küll ta siss kokku akkab SJn

its5 it́s Kaa Hää, its Kuu Mar, g itsi, g it́si Hää, `itsi Kuu; kom `hitsigä Kuu; n idsi Jäm; (hrl partitiivis) `it́si IisR Saa Jür JõeK JMd Rõu, `itsi Kuu Hlj IisR spor S, Khn
1. tugev tuul Ei niisuguse `itsiga, mis täna `väljas, lase kedagi merele Kuu
2. hoog, kiirus; säru `Helsinge puold tuleb hüä `hitsigä `kahtlase `näügä modur (mootorpaat) Kuu; ma pani jalgrattale `itsi [juurde] Mus; vihm akkab einalistele `itsi tegema Rei; Oli aga sellel mehel its peal, polnud aega ringigi vaadata Mar; tegi `it́si, tegi tulist takka Jür
3. jõud, press, surve pidi ikka idsi järel olema, mis vee siia surus Jäm; Oli taarist kõvasti `itsi anda, et nael laava `sisse läheks; Iga asi kooldub kui talle ee its peele pannakse Kaa; Anna `itsi (löö pihta), lihab küll Pöi; Anti tagand järjest itsi (suruti eesseisjaile peale) Emm
4. pingeline töömahv; vaev, raskus Õpetaja tegi `poisile vähe `it́si (elu kibedaks) IisR; Kui sa ikka pääva pidusel tööga kena itsi saad - - kas siis ep seisa uni pεεl; Kui öösse uni pεεl es seisa, siis oli päine its veel püsut Kaa; Selle va `mõisa `tööga said inimesed `itsi küll Pöi; küll sellele loomale `itsi `anti (sunniti tööle) Muh; ma sain eila [tööga] ää it́si Hää; kõ̭gõ `rohkõmb `it́si sai suvõl haina `aigu ja süǵüse rehe `aigu Rõu
5. hirmutus; löök, hoop, keretäis (peksa) Kas `tehti pidul ka monele `itsi kovasti Kuu; `itsi `peale panema (minema ajama) Hlj; `Tarvis `teisele nattukke `itsi teha, siis saab `targemast IisR; See (poiss) on vanade käest `itsi küll soand Pöi; Kui loomad pahapεεle pεεsivad siis peab nendel itsi andma; Itsi tegemene ojab ounavargad eemale Emm; tuleb `it́si teha, noh, `tuupi või nõnda Saa

-its Ls tuleits

kits kits (kit́s) g kitse eP(kets Hi LäPõ), g `kitse R, kit́se T, kitsi Jäm Khk Tor Hää Saa M, kit́si VlPõ, kitsõ V(n kit́š Lei)
1. a. kodukits `kitsedel `niideti ka neid tümi `kohti vähekese; `kitsed ei old `kütkes `eiga `laudas `millagi `kinni; parem `kitse pidada ku lits `endal kosida rhvl VNg; Lase kits kiriku, läheb `kantsli ka Lüg; `Käiväd nagu `kitsed kuse `kallal (magusat söömas) Jõh; `Kümme `kitse `süövad ühe `eina `kuhja `kallal = kedrus IisR; `kitsed `andat `piimä; `enne oli `kitsi pali Vai; Kits ning sokk olid pooled vennad, mölemal olid töŋŋid ännad rhvl Jäm; meitel ep `peeta `kitsesid Khk; kardab kut kits köue `ilma hum Mus; kitsel oo `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; Kits `polla loom, kadakas `polla puu ja sõrulane `polla inimene hum Pöi; `kitste seas oo pukad Muh; `ketsisi tapedi sügise Rei; ole ikka mees, ää ole kits mette Mar; kits sõi `kapsa lehed ää Mär; Kits `keldris, saba `väĺlas = tuli ahjus, suits korstnast väljas; Kitsas nagu kitse keel Han; kõigi kitsedel ei ole `saŕva Tõs; Jusku kit́s mökitab (kogeleja jutust) Hää; nüid kitsed kaduvad ää; `kitsi ega pukki meil ei ole Ris; üks vanapoiss oli, Timbu Ants, temä pidas `kitse Juu; lehmad `jooksid kui kitsed `ringi Kos; Nagu kits kahe kuhja vahel (raske valik) Jür; mis kit́s kitsele annab, kui mõlemad ühe `vaesed Koe; mis sa kits traavid alati (inimese kohta); ei sul ole `õiget aru, sul on va kitse arud VJg; kümme `kitse ühe `eina kuhja kallal = kedrus Sim; See `õhta läks nii kui kit́s lõi sabaga (kiiresti) Trm; paĺju sikka ja `kitsa Kod; `kitsesi on `õlpus pidada, tee `talle `vihtu ja Lai; kit́s mökitäb KJn; mea akkan `kit́sa pidämä Vil; kit́s kapusta aian Trv; `kitsi `piave `siantse vanainimese ja `vaese; ta om magjass viina pääl, ku kit́s kuse pääl Krk; viis-kuus `kitsi olli talu kottal; `kit́sel `olli ütsilugu paariku poja Hel; `kit́s `keldren, ki̬i̬l `väĺlän = tuli reheahjus Puh; koller tullu talule kit́se näol; Kes `kitse karja`tõprass loeb ehk karjalast inimesess Nõo; talu inemise `kit́si es `piävä Ote; kiiĺ käü nigu kitsõ jalg (keelekandjast) Krl; Sa‿lt (sa oled) ku˽kits kapsta aian, ei sü̬ü̬ʔ esiʔ, ei jätä˽tõõsõlõ ka (kadedast); mi latsõʔ oĺlimi˽`kitsiga˽pinuhn Rõu; kiä jovva‿as `lehmä pitäʔ, tuu pid́i `kitsõ Vas; kitsõ piim om makõ Se; kits kotis hädast, puudusest nüüd on tal kits kottis – `kitsas kääs, ei õle akkamist Lüg; ta on kui kits kottis (hädas) Rei; mul tänada oasta kits kotis (puudus majas) Trm; Kits kotin (viletsusest) Pst | fig pime tema nεε mette medaged, nagu kets kottis. kui inimene na tεhele panemata on Käi; kits kärneriks sulil vaba voli Pane nüüd kits `kärneriks, süöb `viimasetki lehed puust Kuu; Pane kits `kärneriks ehk unt `lamba `karjaseks Lüg; nüüd oo kets `kärnäliks Mar; Kits ei kolva `kärneris Han; Nüid on kit́s `kärneriks Hää; kit́s om `pantu `kärnäliss Ran || kehvuse, kõhnuse vms kohta `Kargab kut va kits teiste ees (lehm vilja joostes) Pöi; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s Krk; nägu nigu kit́se jäĺg (kõhn) Ran; Tsilgute ka uma kitsõ är (lehmast) Räp | nigelast tulemusest No tegi ka reha niigu `kitse peerestuse (hõre, kehv) IisR; niigut situks kit́s kase tohu `pεεle (äpardunud tööst) Mus; kits kelgu ies (üha vaene) Kos Vrd kide4 b. metskits no `saimo sene `kitse käde Vai; irved o `metses, kitsed kua Lih; kitsesi oli jah, ja nüid `präegu koa, ja põdrasi ja Tõs; kośja viinad olid `kaasas - - siis küsisid et me aeame `kitse taga - - me tahme `kitse `laska Pär; metsast tuĺli terve kari `kit́se; kit́sidest saab ilust `nahka Saa; nägin ilusa suure kitse HMd; siin on old ikka `irve ka, kitsest natuke suurem JõeK; nüid akkab siginema `kitsesi Koe; `põtru ja `kitsi õlema paĺju ärä surenud `metsä Kod; ja `metstes käisivad `põtrasid ja `kitsesid `laskmas Plt; ubailvess murrap `kitse, jänesit; lätsive `kitsi `püünme Krk; `kit́s om kikerpilli ärä ladvanu Nõo; mõtsan oĺl enne vanast küll paelu `kit́si San
2. euf naise, eriti neiu häbe mis sa oma `kitse `näitad külale (öeldi lapsele); su kits sai siis vahel vett rüibata koa (neiu oli meres); mis sa sii oma `kitse paistad soja päeva käe Muh; kits paistab, ega ta põle `kaeras käind Pil || vahest `istuvad ja kuub jääb üless ja tagumik `paistab, siis `ütleväd, et `kitsed `lähväd õrasselle Jõh; pane ännad `peale, muidu kitsed `lähtvad orasse Muh; näe ketsed `lähtvad orasele sol Mar; Enne `keerdi seeliku saba üles, aga `kitsi ei `lastud orasil `minna (kube oli kaetud) Han; Kit́sid Kihnu orasel Hää; kitsed läväd oraselle Juu; kits lääb orakselle VMr; kitsi lääve orassel Krk; kata latsõl perse kinniʔ, kit́s lää orasõlõ Plv
3. hum vokk kit́s löi pailad pεεlt εε Khk; kolme `jälgne kits Rei; oki saab vahel kitse nime, et tal jalad all oo Kse; ketrab kitsega või kitse rattaga Koe; Küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad rhvl Trm; kitsige kedräts Hls; mia tõi liinast kitse Puh; naestel juba kit́s maean Ote; tüdrikuʔ lätsiveʔ `Valka laadalõ `kitsi `ostmõ Krl
4. raam ehitusmaterjali kandmiseks kits oo `seĺges `kanmiseks Mär; Katuse `löömise juures pannasse laastud kit́si `piale Tor; teĺliskivid kannab kitsegä üles; kits on seljä ruam, ühe inimese `kanda; kits one si̬i̬, kellegä kiva üles [katusele] kannetass, täl on sarved küĺjen Kod Vrd katusekits, sarvik
5. (väike mittesöödav kala) ?hink kitsõʔ umma˽kivi all, sääntse habõndõgaʔ; hummogu `pańti `su̬u̬rma puudõŕ `kiimä ja sinnä˽`pańti maimõ ja kitsõʔ ja hürilä˽`sisse Rõu
6. tikutaja liitsõnalistes nimetustes Vt mets|kits, mõts|kits, pikne|kits, soo|kits, taeva|kits
7. metsõunapuu – Rõu
8. pl juuksepats Enne urgõpäivä kõnelevad naised juukseid patsidesse köites: Vaja panda kitsõ kinni Lut
9. mäng a. pulgamäng `kitsi `löömä Hel Vrd katski3 b. kivimäng `poiskese `mängsivä aeva `kit́se `urgu. somp `olli maa sehen, tu̬u̬ `olli urg ja ümärgune kivi `olli kit́s; läits ka `poiskeste manu `kit́se `urgu `aama; es lase `kit́se `urgu `minnä, lei kit́se `väĺlä Nõo

lits1 lits (-t́s) g litsi (-t́si) eP(g litse JMd Kod Kõp) eL; lits g `lits|i, -e R(n, g `litsi VNg Vai)
1. lõbunaine, hoor; litsakas (naisterahvas); lapsega tüdruk Tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan; kie `õige `kange on sene `pääle, sie on siis `litside lits; kui `tütrikul on laps, `ütleväd `litsest Lüg; litsid tüdrugud Jäm; See on `eese eluga nii ukka läind, lits `valmis Pöi; mees kis saab, lits kis annab Emm; see naene oo vana lits kohe Mär; naene oo mehe lits, mes tä muud oo Tõs; [kui] rahakot́t `jälle oĺli, [aga] kus `kopkad sees es ole, siss see oĺli tühi kui lit́si mõhk Saa; `linnes `litside pere kuos; lit́s ta on ja litsiks ta jäeb Ris; selle litse pärast läks tema ennast `tapma JMd; lit́sid kiidavad igaüks oma perset Kad; kui juba `nähti, et ta on `tuoja, siis `ööldi, et se on kasusse läind ehk lit́siks läind Sim; sedä võtab nüid mõni mehele, mes ilma lits one; [ta] eläb litse `viisi, ei võta naiss, kõik tämäl pruudid Kod; lit́s on veel peenem [sõna], aga oor on prostam Plt; läks `linna litsisse KJn; si̬i̬ ilma lit́s, si̬i̬ `tõmbass ilmage ümmer, oma mehest ei tää kedägi; naine ütel siis: miu peräst olgu tal või seitse `lit́si, aga ohja ma oia oma peon Krk; [ta] ütel, et kui litś `vasta tuleb, siss om ää õńn Ran; tu̬u̬ ei ole kelleki u̬u̬r ei lit́s, tu̬u̬ eläb vagast elu; opetaja õeganu `kantslist, et küll om ime, emä lit́s ja tütär lit́s, `tütretütär `jälle lit́s Nõo; mes inemene sina enämp olet, üits vana lit́s (lapsega tüdrukust) Kam; litsi ameti pääle minnu; litsi `viisi `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst San; mul üt́s kõ̭iḱ, kas lit́si˽`kitväʔ vai sańdi˽`laitvaʔ Rõu; hatt um aunimi, lit́s um liignimi, a hu̬u̬r um uma nimi Vas; Hädäh ku lits latsõga Räp; varõss `ütless: tulõva muu maa lit́siʔ `vällä (laululinnud kevadel); ar lät́s lit́sist Se; litsi laskma ~ lööma ~ viskama liiderdama, hoorama `tütrik on `kange `litsi `viskamaie Lüg; Muud äi tee, kui lööb `litsi, vanad äi `teagi, kus tüdruk käib ja on Pöi; üks va libu, laseb `litsi Tõs; Tütar `linnas `litsi `laskmas Jür; kes on lasknd `lit́si, ei tia kust poolt lapse on saand Plt; temä `tahtse paĺlald `lit́si lüvvä; vanast paarirahvass `elli iluste, es ole litsi`lü̬ü̬mist es lahutamist Nõo Vrd litsik
2. emane (koer, hrv kass) litsi koira pulmad olid ilja aea eest Khk; `meitel on lit́s kaśs, see toob pojad Krj; `Sõukest va `litsi siis `peetakse Pöi; va emäse koera lit́s Mar; koer olnd külas litsi järel Vig
3. halb, vilets, kehv paremb tien `uue [voki], ku `litsi parandama akkan VNg; nagu meilt akka menemaie Õjamulle, siis `metsä taga on `kõige `litsem kõht ovosega `mennä Lüg; Lits lugu küll; Lits mies, `ilmaski ei tie seda, mis lubab IisR; poomine on keige litsim surm Jäm; Vana oli üks va lits mees, valetas - - teda äi võind `uskuda Pöi; kõege litsim koht Tõs; köige `raipem ja litsim tie Ris; Nõgestega oli lits värvida, kõrvetasid raisad Kei; see õli kõige litsim, mes võis `juhtu Trm; si̬i̬ olli küll kige litsem ti̬i̬, mis ma nüüd käüsi Hls
Vrd litsakas2
4. a. (vande-, sõimu- või intensiivsussõna) siis oligi `selle`korral `tüürmanni vahikord old. no `tüürmann lits magas ja ei `vahtindki tulesi; neid sai siit `püüda neid `turskasi nii koledast, et - - neid `litsi ei old kuhugi `panna VNg; ah sa lit́s, läks katti; oh sa tuline lits, nää, mis tä tegi moole Khk; näed sa kus üks vana lit́s tuleb omade pulmalistega Pöi; akka‿p litsiga (haige sõrmega) εnam arsti `juure koa menema Muh; mis sa kuradi lits karjud seal Mär; ei mina näind tätt `litsi änam, kus ta läks (hundist) Mih; ei sina, vanames lit́s, tea kedagi Juu; litsid ja uorad kõik on lagedal, kui riid `lahti lääb Kad; oh sa elav lit́s Trm; `niiskesed kuradi litsed, käeväd kiäled seĺjän Kod; küll om lit́s ilus tüdruk Trv; `ossa lit́s, paigal jäänu (kellast) Krk; kuradi lit́s, `leie mu˽hobõsõ säĺläst mahaʔ Har b. (koloratiivsetes konstruktsioonides) pagana obose lits Lüg; see oo üks va mehe lit́s, narrib `peale tüdrikumi Muh; terve ilm tüdriku `lit́sisi täis Hää; eks siis ärja lit́s suri `jälle ise Hag; kueralitś sõi `põrssa süöma ää Koe; Oh sa˽lehmä lit́si. Ta‿m ku vana iǵävene räbäk, ei˽lasõ ummõtõ `nüssäʔ Urv

lits2 lits g litsu SaLä Kaa Pöi Mär Kse Saa Juu uisk, jääraud poisid `söitvad `litsudega jää pεεl Jäm; kui mina poisike oli, pole nii palju `aega olnd, et oleks litsud ala saand, `aeti vörgu taa Ans; mool es ole `litsu ka all, ma‿s seisa ju libe pεεl `püsti ka Khk; Pole vanade meistel `sõuksi `litsusi ja `suuski `öhti olnd Pöi; poisid teevad `entele litsud ja käevad nendega jää peal Mär || (uisutamisest) poisid `laskevad `litsu Khk; poisid `jooskevad `litsudega Mus; käevad jalgrauaga `litsu `laskmas Juu Vrd trits

lits3 → lets

mits mits VNg Muh Mar Kse Tõs Tor KJn Trv Krk Puh Rõu, mit́s Jäm Plt onomat a. (löögi heli) see `andis talle nõnna mits ja mats Muh; mits ja mats, pliks ja plaks, `matsti maha kohe Tõs; annive koodiga mits ja mats Trv; mits ja mats käivä oobi Puh Vrd müts3 b. (imemise heli) laps tissib mits-mits-mits Phl

pits1 pits (-t́-) g pitsi (-t́-) hajusalt eP, Trv Hls Hel TLä Võn San Krl Har Rõu Plv Räp, `pitsi Kuu Lüg Jõh; n, g `pitsi VNg Vai võrkkudum `käikse `pitsi `tehti linasest `niidist VNg; `kuue sabad on ka `pitsiga Lüg; mul õli `pitsisi ja `einsatsisi Jõh; tüdrugud `tahtvad ikka `pitsisid Khk; Lai pit́s oli kena küll, padja püüri `otsas oli suur lai pit́s Pöi; siilikul‿o vingud ja keerud all, vahel `olli pitsi rida koa Muh; loudlina pits; kaaluse ääres olid pitsid Rei; naiste`rahvad kuduvad `kangud ja tegevad `kõiki `suuri `pitsa Mar; `Pitside `sisse eegeldati ilusid `mustrisi Han; suur `pitsega `valge põll oli Tõs; tüdrukudel oo paelu `pit́sa ja `sat́sa Tor; ma põle oma elupäevade sees pitsi`kandja olnu; Pulgadega `pit́si põle sii `tehtu Hää; ta öpetas mind `pitsisi tegema Ris; eks `pitsi ike `tehti koa, ja ostetud `pitsi oli Juu; vanal aal kääsid `käiksed seelas - - pitsid olid `eares `ümber kere Kos; särgi pit́s Koe; küll on `uhke tüdruk, kõik `pitsisi ja `satsisi `riided täis VJg; tüdrukud eegeldasid `pit́si - - nüid on‿si pit́si tegemise mu̬u̬d maha jäänud Trm; põllel one ratasline pits Kod; sängitekil oli pit́s `ümber Pal; pitsid kood `kitsamad ehk laiad - - linade ääres on pit́sid Plt; laudlina pit́sid KJn; eegeldet pit́s, mis eegelnõglage eegeldedi Trv; tekidel, laud linadel, naeste tanudel, noil om `täämbätseni vi̬i̬l pitsid Ran; mõnel `olli pitsist net́s, mõnel `olli võrgust Nõo; [tal] `oĺli armõdu ilusa pit́siʔ `ümbre krae `pantu Har; põllõ all oĺl laǵa pit́s Rõu; noid `pit́se ja `paelu ei jõvvaʔ joht üless lukõʔ, mis täl kuh́ti küleh `oĺle Plv

pits2 pits (-t́-) g pitsi (-t́-) Khk Kaa Pöi Muh Hi LNg Vig Kse Tõs Khn Tor Saa Ris Kei Juu Jür Koe Sim Trm Kod Lai Plt KJn Krk TLä Võn Rõn Har Rõu Plv Vas Se, `pitsi Kuu Lüg Jõh; n, g `pitsi VNg Vai

1. piibuvarre suhu käiv osa; tubakatoodete hoidja suitsetamisel `piibu pits on sie esimene õts Lüg; mehed panavad suitsu pitsi `otsa Khk; Piibu pit́s oli see, mis `otsa pidi suus on; Mis lammast seal on, peenike kut suitsu pits Pöi; piibu pit́s `olli, piuk `olli suus, piugu `otsa köis pit́s Muh; paberossi pit́si otsa paned suhu Tor; `enne ikki pit́siga suitsetadi, suits `pańti pit́sisse Saa; sigari pit́s Ris; piibu pits - - pikk vaŕs oli taga, sis varre `otses on pits, mis mokke vahel käis Juu; siäre küĺjen õli piibu pit́s Kod; paberossi tsusatass pitsi `otsa Puh; ma olõ uma piibupit́si vällä˽`kaotanuʔ Har; pit́s oĺl ärʔ pigitet Rõu || huulik tu̬u̬ `päälmäne ots, kost pasunat puhut, `sinna tetti lepä puust pit́s `otsa, pitsile mulk `sisse; pasuna pitsi laemb ots om nigu niidiroĺl, nii et `suuga `puhku sai Nõo

2. kahekordne nahk jalatsininal Mu esimistel saabastel olid ka kövad pitsid otste peel Kaa; Vanast olid kingadel ja poolsaabastel ikka pitsid otsas, saapa pitsisi peedi siis moe asjaks Emm; noored mehed siss `ostsid neid lańtsnahast pit́sidega `saapid Saa; `suapa ninä pit́s, nahass Kod; lakknaha pit́sid nina pial, varvaste kohal Lai; kengäl om pitsi nuḱke pääl Krk

3. tipp, ots `kapli `pitsis (tornis) olema Rei; `Ümber maśti pitsi tehäkse saalinga kaśt Khn || korstna väljaulatuv osa `koŕsnõ pit́s Har

4. rattapuks vm pulk, toru [veski] pilli otsan om pit́s ja pańn om all, panni pääl ta käib. pit́s om ümärik Ran; `tuulka vai pit́siʔ Se

pits3 pits (-t́-) g pitsi (-t́-) Khk Muh Mär Han Tõs Tor Hää Saa JMd Iis Kod Äks KJn M TLä Võn Ote Rõu Räp, `pitsi Kuu Lüg IisR napsiklaas; pitsitäis Võtta pits ja pia aru, võtta `ninda, et ikke aru `selgest jäeb; `Tiemä `õige paar `pitsi `külmärohost Lüg; `vötsi paar pisist `pitsi Khk; ta `ostis `moole koa ühe pitsi `viina Muh; `viskab paar `pitsi Mär; mis‿si mõni pit́s mehel teeb Saa; vala viin pitsi `sisse JMd; vanass õlid viina kiod, `pit́si ei õllud Kod; [uhmer on] niisukese mudeli pääl, kui viina pit́s on Äks; kae üits pit́s `viina [õlle] `sisse kallate, kohe käib si̬i̬ luh́t säält `vällä Hls; pitsige osteti [viina] ja poole naglage Krk; pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi; muidu tasane meheke, aga nigu paar `pit́si ärä võt́t, siss `oĺli `kuraa·si ma‿ilm Ran; visass tolle pitsi ärä nigu `lipsti Nõo; kuustõisskümment `pit́si visanu (joonud) kõrraga äräʔ Räp

pits4 pit́s Jäm Hää(g pit́si), pits Emm Khn, g pitsi ämber Vöta pit́s, mine too vett; Obu jöi pitsi täve Jäm; `laevas on `puldenist pitsid ja puust pitsid Emm; Võta pitsigä vett ning vala [laeva] tekk üle Khn; mehed võtavad `pardast pit́siga vett ja loobivad tal ikki `kaela Hää

pits5 pits (-t́-) g pitsi jätkukoht Kui köis ää `katkes, siis `pandi otsad vaheleti ja võruti öheteise vahele, pits `lahti äi tulnd Pöi

pits6 pl pitsid Pöi; Pits Jäm Mus

1. kangasõlg – Jäm

2. klambrid, tangid teat materjalide töötlemiseks nahk pannakse [õmblemisel] `pitside vahele Pöi