[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kurat kura|t g -di (-ti) üld [-t́ M V(kuŕat Lut Kra)]; kurät Khn, korat Rei Phl Kod TLä, koŕät Se, kuirat Khk; rõhutatult: kurrat, -t́, korrat
1. a. kuri vaim, saatan, sarvik ei ole jumalad, ei ole kuradid Jõe; Egä kurat `sendä `nindä `irmus ole kui tädä kujudeda; `Anna kuradille sorm, odab kogu kää Kuu; Kui `issand `inge `annab, küll kurat `toito tuob Lüg; ma vii koŋŋiga kuradile `marju, jo ta siis `moole oukuha annaks Jäm; `laiskus on kuradi peapadi Vll; Kes oma iŋŋe kuratile oli äe müünd, see `polla `öiged `surma soand surra; Kurat kulutade ennem seitse `poari jala`varjusi ää, kut kaks inimest `poari lähvad Pöi; kurat `õerude ome ahelad, et soaks `laia `ilma `tulla Muh; vana kurat ise `seitsme sarvega Emm; äi ole mina kuradid mette näind Käi; kuradisi `olle seitse leegoni Mar; metu vakka sa kebade kuratisi maha külisid, et sa nii paelu üiad tetta Kse; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast); Kurat kitsi seĺlas (sobimatust asjast) Hää; kus `kristus kirikut kinitab, sääl kurat kabelid `körva (iga kiriku kõrval on kõrts) Ris; kurat oli ta (moonamehe) ära kohe mielitand, inge ära mielitand JJn; puu kurat ja raud `ambad = vokilüht VMr; tõene inimene on su kurat, ei lase elädä ja preśsib `piäle Kod; mes sa nimetad sest kuradist, kutsud `endale `juure Pal; si̬i̬ om küll kuradi ori, kurat́ kurt tal ilmast `ilma suhun Krk; korat olna nii sama tark ku `jummal - - ta ti̬i̬s kõ̭ik mes jummalegi, aga korat ti̬i̬p `kurja Ran; kõ̭ik serätse looma, mes inimese `kiusaja om, ni̬i̬ olna kõ̭ik vana kurati `lu̬u̬du Puh; nigu korat püvväb inimesel `eńge kõ̭ge moodu pääl, nii nemä ka `kiusava; korat kolme jalaline, raud`amba suun, to‿m voḱk Nõo; kes ei usuva jumalat, nu̬u̬ om muidugi kuradi latse; tu om vaśt tu kuradide esä, tu `saadan; vanast iks nättu kuradit, `kõńnu `küllä pitti, and takan ja sarve pään; vana kõhn kurat ja paks kurat ja jäḿme kurat ja kõegi päedi tedä kutsutass, toda `vanna kuradit Kam; mi ei olõ˽`põrgun käünü, ei˽tiiä˽kas om noid kuratit paĺlu vai veidüʔ Urv; kuradi ommaʔ kõ̭ik esädseʔ Har; kurat́i jalapoiśs (nõid); kurat́it täüś (õelast inimesest); võhl olõ‿i jumalagaʔ, om kuradigaʔ Se; kurat́ elass ińemidse š́üämnen, mädä `mielega õigutass Lei || (võrdlustes) sen `lastiga migä meil tuli jo `karta `kaiki `mundrimihi `jüskü kurat kugu`laulu Kuu; Just kut pisike noor kurat üppab teise silma kohas Pöi; mustad kui kuradid Lai; miul `olli ka oma keerutedu sigar suun, `ta‿lli mõrru kui kurat Nõo || fig Kuradit `peltsebuliga `välja ei aja (ühte halba teisega ei kõrvalda) IisR; Kuradi piiblid lugema (kaarte mängima) Jäm; kuradile luhta, untsu Keik see värk läheb kuradile Kaa; keda kuraditki mitte kedagi mehed ikki uhkustasid, ma‿i karda keda kuradidki Saa; kurat (seda) teab (välj ebamäärasust, kahtlust) kurat seda teab kui vana see [küla] oo Muh; kurat näid tiäb Kod; kurat timmä tiid Räp b. pisuhänd vana saana viht, pahema käe sõrmest verd ja pudel `viina ja kurat käe, viab suule `vilja naa et küll Tõs; olli tennu kuradit, kolm neĺläbä `õhtut saanu tetä Krk
2. kirumis- ja vandesõna a. vandumisvormelite osa tuhat kurat ja must kurat ja sinine kurat. kis väga õel on, `ütleb kohe, oh sa tuline must kurat Jõe; kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud; sina, kuradi perald, taad malaka `saada Lüg; Kui [mehe] kätte `saavad, siis on küll kurat `lahti (asjad hullusti) IisR; Mis kurati pärast ma sind pia lihutama Krj; Ise `vandus ikka kiri kurat, kiri kurat; No tuhat tuline kurat, kus see [kirves] siis on Pöi; olin ikke tublisti `vintis koa, kurat Mär; kurat ma pane su `ambad na `kurku et Kse; kurat kus sa läksid Tor; oh sa tuline kurrat, kas sedä vaea tehja `oĺli sul Saa; kurat `võtku ned ärjad Ris; sa tuline kurat, ma `sulle `näitan Juu; sa kuradi kurat VJg; kuradi `pihta, kurat `võtku Iis; oh sa tuline kurat Kod; kurradi `saadan Krk; no medä korat ma noist `riistust puruss pessä Puh; vai temä tulep korat meie `aia `taade `sõkma; korat sa‿i tohi miu puid ärä `kanda Nõo; kurrat́, mis sa alasi hannan käüt; no˽kurat́, mis sa mu˽käest tahat; kurat́ `võtku sinnu; kuradi perält, ma ei saa kaʔ arru, kis neid `põrsa`jalgu `kat́ski pess Har; Saʔ igäväne mädädnüʔ kurat Vas || (vandumissõna kurat lausumisest) teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Laob kuradisi välja Kaa; tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; [nööri] iga sõlme `sisse loed viiskümmend kuradit - - siis tuleb krät́t Rid; kui `kurjus oĺli südames, siss kuradid `muuku lennasid Saa; mõnel kurat ees ja taga Mih; nüid on `niiske `vaĺtsus, et ei tõhi jumalad `üeldä egä kuradid nimetätä Kod; küll `vandus kuradisi KJn; muidu sõna `järgi ei kõnele kui kurat́ ehen ei käü; kuradige minnäs magame, kuradige tõustas üless Hls; eideke mõnikord ütleb ka kuradiid Rõu b. (siunates, pahandades, taunides) kellegi (hv millegi) kohta täh saatan, põrguline kie neid kuratisi (rakvere raibet) `jouab `kisku; tuli neid parunid `vasta - - aga tämä `ühta ei teretand, `ütles, et mida kuratisi vel teretan VNg; `anna kuradittele Lüg; Ma pani pütiga vett kajule päikse käde `sooja, va konna kurat läind `sisse; `Teite kuratite eest ep vei `kerkus ka änam `keia Pöi; ega me `teitid kuratimi oma `juure lase Muh; mes nendel kuradidel `tarbis oo Mar; kes kurät jõuab nied ää `kjõsku, nied ljõnad Khn; `vuata kuradisi, mis nad ää teind Koe; sie luom on jo nigu `püśti kurat VMr; tige naine kohe `püśte kurat VJg; kes kurat one selle nime minu lapsele `pannud; tõiss `niiskess kuradid ei õle mua `piäle luadud Kod; tema (koer), kurat, `kargab kohe `jalga `kińni Plt; `kärpse kuradid on tulnd tuppa; ma sind tulist kuradid tahan reegutada SJn; `lamma kuradiga on äda, vaist (vahest) oĺlid eenamaass Vil; ka seast koradit siiä vaja oli Trv; temä nännü saksa kuradi ärä; tõine naarap ja `ütlep, et vat parass tal kuradil Krk; latse koradi om nüid magama jäänuva; susi üteldi alb lu̬u̬m oleva, aga mina tedä koradit nännu ei ole; nüid ole vana, aga koerastüki koradi ei jää ärä Ran; küll ni̬i̬ prussaku om sigisä, koradidest om `rasse `valla saada; `olli tu̬u̬ emä ka vana korat, nii `kange rahaimuline Nõo; oi ta kurat `purri `minnu väegä valuste Kam; küll kuradil om perse, kedä üless ei jõvva `kaalu Ote; kurat́ide pääle olõt paĺlu kulutanu, a˽hääd ei˽saa medägi (mesilasi kirudes); `sü̬ü̬mä olõt sa˽kurat́ küll miis, a˽tetäʔ ei˽taha midägi Har; um ta maru kurat́ Plv; kus kurat ~ kuradi|le, -sse kus tahes, ükskõik kuhu `Käigu sie oma `lolli löraga kus kurat IisR; mine kus kurat Jäm; `viimaks mo süda `kargas tulist viha täis ja `ütlesin siis taal ka, et mene kuradisse Käi; mene kus kuradile Mar; käi kus kurat Tõs; [sepp] Visanud pihid ja vuamri kos kurat ja lähnud pajast `väĺja Trm; vihalasõlõ üteldäss kurrat́, mine˽kos kurrat́ Plv
3. kuradi (intensiteedisõnana halvustavalt, taunivalt, harva tunnustavalt:) kuradima, pagana, sunniku vms Sa kuradi saadan, kao mu silmist Kaa; Kudas see `sõuke kurati uńt on (halvast inimesest) Pöi; mis koradi keerud nee on Rei; sa oled minu ees üks kuradi `kerjus PJg; Poisisiga, kuradi `moĺkus, `oĺli `siivre `kińni lükkanu Hää; on üks kuradi `kiuslik inime, kiustet on ta alati otsani täis Juu; kuradi poisid, mis nad teind on JMd; küll tema kuradi ing on `kriukeid täis; mis sa vana kuradi pialuu valetad VJg; niesukese kuradi pambuga ma‿i `käigi kohe Sim; ah sa kuradi vaim, si̬i̬ on muku maha lüädä Kod; `karjusid kuradi kõvast, `irmsast kohe Lai; se Ivaśk oli üks kuradi mees Plt; oh sa kuradi tõbrass, näe kos läits; olli kuradi marutaudi aig Hel; vahi kos koradi kadekops Ran; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi; olgu muud vi̬i̬l mis om, aga si̬i̬ kurati lennuk situp `kaala (kunstväetise külvamisest) Nõo; oi˽sa‿lt üt́s kuradi kavvaĺ Plv