[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
1. lõbunaine, hoor; litsakas (naisterahvas); lapsega tüdruk Tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan; kie `õige `kange on sene `pääle, sie on siis `litside lits; kui `tütrikul on laps, `ütleväd `litsest Lüg; litsid tüdrugud Jäm; See on `eese eluga nii ukka läind, lits `valmis Pöi; mees kis saab, lits kis annab Emm; see naene oo vana lits kohe Mär; naene oo mehe lits, mes tä muud oo Tõs; [kui] rahakot́t `jälle oĺli, [aga] kus `kopkad sees es ole, siss see oĺli tühi kui lit́si mõhk Saa; `linnes `litside pere kuos; lit́s ta on ja litsiks ta jäeb Ris; selle litse pärast läks tema ennast `tapma JMd; lit́sid kiidavad igaüks oma perset Kad; kui juba `nähti, et ta on `tuoja, siis `ööldi, et se on kasusse läind ehk lit́siks läind Sim; sedä võtab nüid mõni mehele, mes ilma lits one; [ta] eläb litse `viisi, ei võta naiss, kõik tämäl pruudid Kod; lit́s on veel peenem [sõna], aga oor on prostam Plt; läks `linna litsisse KJn; si̬i̬ ilma lit́s, si̬i̬ `tõmbass ilmage ümmer, oma mehest ei tää kedägi; naine ütel siis: miu peräst olgu tal või seitse `lit́si, aga ohja ma oia oma peon Krk; [ta] ütel, et kui litś `vasta tuleb, siss om ää õńn Ran; tu̬u̬ ei ole kelleki u̬u̬r ei lit́s, tu̬u̬ eläb vagast elu; opetaja õeganu `kantslist, et küll om ime, emä lit́s ja tütär lit́s, `tütretütär `jälle lit́s Nõo; mes inemene sina enämp olet, üits vana lit́s (lapsega tüdrukust) Kam; litsi ameti pääle minnu; litsi `viisi `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst San; mul üt́s kõ̭iḱ, kas lit́si˽`kitväʔ vai sańdi˽`laitvaʔ Rõu; hatt um aunimi, lit́s um liignimi, a hu̬u̬r um uma nimi Vas; Hädäh ku lits latsõga Räp; varõss `ütless: tulõva muu maa lit́siʔ `vällä (laululinnud kevadel); ar lät́s lit́sist Se; litsi laskma ~ lööma ~ viskama liiderdama, hoorama `tütrik on `kange `litsi `viskamaie Lüg; Muud äi tee, kui lööb `litsi, vanad äi `teagi, kus tüdruk käib ja on Pöi; üks va libu, laseb `litsi Tõs; Tütar `linnas `litsi `laskmas Jür; kes on lasknd `lit́si, ei tia kust poolt lapse on saand Plt; temä `tahtse paĺlald `lit́si lüvvä; vanast paarirahvass `elli iluste, es ole litsi`lü̬ü̬mist es lahutamist Nõo Vrd litsik
2. emane (koer, hrv kass) litsi koira pulmad olid ilja aea eest Khk; `meitel on lit́s kaśs, see toob pojad Krj; `Sõukest va `litsi siis `peetakse Pöi; va emäse koera lit́s Mar; koer olnd külas litsi järel Vig
3. halb, vilets, kehv paremb tien `uue [voki], ku `litsi parandama akkan VNg; nagu meilt akka menemaie Õjamulle, siis `metsä taga on `kõige `litsem kõht ovosega `mennä Lüg; Lits lugu küll; Lits mies, `ilmaski ei tie seda, mis lubab IisR; poomine on keige litsim surm Jäm; Vana oli üks va lits mees, valetas - - teda äi võind `uskuda Pöi; kõege litsim koht Tõs; köige `raipem ja litsim tie Ris; Nõgestega oli lits värvida, kõrvetasid raisad Kei; see õli kõige litsim, mes võis `juhtu Trm; si̬i̬ olli küll kige litsem ti̬i̬, mis ma nüüd käüsi Hls
Vrd litsakas2
4. a. (vande-, sõimu- või intensiivsussõna) siis oligi `selle`korral `tüürmanni vahikord old. no `tüürmann lits magas ja ei `vahtindki tulesi; neid sai siit `püüda neid `turskasi nii koledast, et - - neid `litsi ei old kuhugi `panna VNg; ah sa lit́s, läks katti; oh sa tuline lits, nää, mis tä tegi moole Khk; näed sa kus üks vana lit́s tuleb omade pulmalistega Pöi; akka‿p litsiga (haige sõrmega) εnam arsti `juure koa menema Muh; mis sa kuradi lits karjud seal Mär; ei mina näind tätt `litsi änam, kus ta läks (hundist) Mih; ei sina, vanames lit́s, tea kedagi Juu; litsid ja uorad kõik on lagedal, kui riid `lahti lääb Kad; oh sa elav lit́s Trm; `niiskesed kuradi litsed, käeväd kiäled seĺjän Kod; küll om lit́s ilus tüdruk Trv; `ossa lit́s, paigal jäänu (kellast) Krk; kuradi lit́s, `leie mu˽hobõsõ säĺläst mahaʔ Har b. (koloratiivsetes konstruktsioonides) pagana obose lits Lüg; see oo üks va mehe lit́s, narrib `peale tüdrikumi Muh; terve ilm tüdriku `lit́sisi täis Hää; eks siis ärja lit́s suri `jälle ise Hag; kueralitś sõi `põrssa süöma ää Koe; Oh sa˽lehmä lit́si. Ta‿m ku vana iǵävene räbäk, ei˽lasõ ummõtõ `nüssäʔ Urv
pits1 pits (-t́-) g pitsi (-t́-) hajusalt eP, Trv Hls Hel TLä Võn San Krl Har Rõu Plv Räp, `pitsi Kuu Lüg Jõh; n, g `pitsi VNg Vai võrkkudum `käikse `pitsi `tehti linasest `niidist VNg; `kuue sabad on ka `pitsiga Lüg; mul õli `pitsisi ja `einsatsisi Jõh; tüdrugud `tahtvad ikka `pitsisid Khk; Lai pit́s oli kena küll, padja püüri `otsas oli suur lai pit́s Pöi; siilikul‿o vingud ja keerud all, vahel `olli pitsi rida koa Muh; loudlina pits; kaaluse ääres olid pitsid Rei; naiste`rahvad kuduvad `kangud ja tegevad `kõiki `suuri `pitsa Mar; `Pitside `sisse eegeldati ilusid `mustrisi Han; suur `pitsega `valge põll oli Tõs; tüdrukudel oo paelu `pit́sa ja `sat́sa Tor; ma põle oma elupäevade sees pitsi`kandja olnu; Pulgadega `pit́si põle sii `tehtu Hää; ta öpetas mind `pitsisi tegema Ris; eks `pitsi ike `tehti koa, ja ostetud `pitsi oli Juu; vanal aal kääsid `käiksed seelas - - pitsid olid `eares `ümber kere Kos; särgi pit́s Koe; küll on `uhke tüdruk, kõik `pitsisi ja `satsisi `riided täis VJg; tüdrukud eegeldasid `pit́si - - nüid on‿si pit́si tegemise mu̬u̬d maha jäänud Trm; põllel one ratasline pits Kod; sängitekil oli pit́s `ümber Pal; pitsid kood `kitsamad ehk laiad - - linade ääres on pit́sid Plt; laudlina pit́sid KJn; eegeldet pit́s, mis eegelnõglage eegeldedi Trv; tekidel, laud linadel, naeste tanudel, noil om `täämbätseni vi̬i̬l pitsid Ran; mõnel `olli pitsist net́s, mõnel `olli võrgust Nõo; [tal] `oĺli armõdu ilusa pit́siʔ `ümbre krae `pantu Har; põllõ all oĺl laǵa pit́s Rõu; noid `pit́se ja `paelu ei jõvvaʔ joht üless lukõʔ, mis täl kuh́ti küleh `oĺle Plv
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|