[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

hirmuline irmuli|ne SaLä Kaa Hää/-e-/, g -se; hirmuline Se
1. hirmus, hirmuäratav nee (sõjad) on küll nii irmulised olnd sii et Ans; on äga pailu irmulissi `loomi Khk Vrd irmulik
2. kartlik miu õde on küĺma verega, ei ole irmulene Hää; mineʔ ummõht aho pält `maaha, mi‿sa nii hirmuline olt Se
Vrd irmulik
3. (kogust või intensiivsust märkivalt) a. (koos substantiiviga) suur, tugev Irmuline toŕm `murdas ühe `aasta sii mütu puud maha; Seike asi (hobuse surm) annab paergus tiitsel küliajal irmulise obaduse Kaa b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult nee on tükkis teist`moodi loomad. irmulised suured Jäm; vana oli ju nii irmuline jämme mees Ans; Niid oo emastel seiksed irmulised körged kiŋŋakorgid all Kaa
4. (hüüatuses) annab `anguga, sa irmuline Mus

kaari|laud2 kraasilaud Vanasti keis emastel talve läbi see villakaarimine nönda et kaarilaavad olid üsna punased Kaa || fig kõhn olend just kut vana kaari loud Jäm; Marii oo just kut va kaarilaud, paljast natuke nahka ümber kontide Kaa; Põsed `lohkus jusku kaarilauad; Kintsud ku kaarilauad Hää

*kaperd pl kaperdid Jäm Ans a. puukingad koes mu kaperdid on Jäm b. meeste sokid vanad kaperdid, varrastega kujutud, isastel. emastel olid pitkad sukad Ans Vrd kapet(as), kapukas1

kapet(as) kape|tas g -ta Muh Lä Tõs(-tis) Khn(-õ-) Aud(-tis) HaLä(pl kapetid HMd Rap); kape|t g -di Khk Mus, g -ti Kär Kaa Pha Jaa Pöi Tõs Aud PJg; kabet, pl kabedid Hi sokk, lühikese säärega meeste sukk isastel on kapedid ning emastel on sukad Khk; kapetate ülemised otsad `ollid kirjutet, seal `ollid männad, aga pöövad `ollid `valged Muh; `naistel olid kabedid ja sukavarred Käi; kapetad `pandi suka `alla Mar; linasest `tehti igapäevaseid töökapetasi Kul; pane oma vaad porised kapetad `kuima Mär; kapetas ike pool sukka, peält säär vikeldasse ää koa Vig; Panõ‿nd `vjõltsõd kapõtad `jalga, külm juba ju; mia kuõ kolmandasi kapõti juba Khn; `tõmma otsused veel kapetatele `piale; meestel oo kapetid Aud; kus mu kapetid oo PJg; kapetad olid `väikse säärega, säärt polnd ollagi, paar `toĺli Hag; peasuke laalab: siidikera, niidikera, vidisin villad, kudusin karvad, tegin ämmale kapetad rhvl Rap; mestel ike kapetad, naśtel ike sukad Juu || riidest sussid, pätakad – Kaa Phl || narts ümber kana jala, et too siblida ei saaks – Hag Juu || fig loru oled üks va kapetas ikka Hag || fig sukka `otsis, kapeta sai (ebaõnnestunud naisevõtust) Mär Rap Vrd kaperd, kapukas1

kudrus1 kudru|s g -se Sa L(g -sõ Khn) Ha Sim, -sse Muh LäPõ(-o|s LNg Mar) Iis, -kse JMd ViK; kudru|ss g -se Lai Plt, -ssa Trv; `kutru|s g -se VNg, -kse Kuu hrl pl väike klaas- või kivihelmes Vanal ajal `neuluti neid `kutruksi `riiete `külgi Kuu; kudrused, pisigeised kut oleks läätsad olad, kivist sedised Jäm; kudrused oo eige pisised `elmed Khk; Vanast olid emastel pühade aega kudruse roŋŋid kaelas Kaa; põll `olli `piipre·ĺla ja kudrussid täis Muh; krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete peal LNg; kudrussid oli igäte `karba Vig; Vanaste oli kudrustest `tehtud kurdid ja jäkid olid kaela `ümmert ja eest kudruse paelaga ilustud Han; naesed `kantsid kudrusid PJg; kudrused olid `piened nagu raheterad Hag; kudruksed õmmelda `rindade ette ja kaela `ümber VJg; kudrussid õmmeldi tanude `küĺge ja jakkide ette Lai; kudrussed nõelutasse õhukse naha `piale Plt; `Amba ilusa ku kudrussa Trv || kuljus kudruksed olid `uostel kaelas, tore pulmasõit VMr Vrd kudru2

*nurgeldamine pl nurgeldamised askeldamine kodused nurgeldamised keik emastel tiha ning pöllutöö ka Jäm

punane puna|ne g -se R eP, -tse Vig Aud KJn Kõp M uus T; puna|nõ g -sõ Khn, -tsõ, -dsõ uus V

1. a. maasika, vere vms värvi, verev kui `laiva nägi punast tuld, siis juo ties, mida sie tähendas VNg; näid `tütrikuid ja `naiste`rahvaid õle küll, ke `värvivad oma põsed punasest Lüg; Kuda sie supp `ninda ilus `piedi`karva punane tuli IisR; läks `ninda punasest just kui `keidetü krabu Vai; vere`karva punane, see on siis keige punasem; kas sool läks ari punaseks (kas sa vihastasid) Jäm; Uuled punased kut kirsimarjad Pha; Kui [kirves] `valmis on, siis ma karasta ää, aja punaseks (tulikuumaks) ja kasta vee `sisse Pöi; madarapunased siilikud `tullid, sehuksed, mis ole ergud punased mette Muh; punase `näuga oli Käi; teen su `persse punaseks (annan vitsa) Mär; punane kui `lõune‿polt õun Vig; karjamaa läks punasess (rohi kõrbes ära) Kse; `peigmel olid punased viinad ligi [kosja minnes] Mih; Miks sio silmäd punasõd on, `nut́sid ve Khn; kui kalal oo lõtused punatsed, siss ta oo alles `värske Aud; punase põsedega tüdrik Hää; `tõmmasin punaseid `marju `sülle Juu; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; lapsed armastavad punaseid `kleita JMd; mokad punased nagu ahvi ära süend Kad; külmaga läksid käed punaseks Sim; seid näd `erme ja ubasuppi ja kesiss `leibä, tugeväd ja punased mehed kaśvid `väĺjä Kod; põuaga on pääv punane Lai; kui kida on, sis tuleb punane lõng `ümmer käe siduda SJn; punased nöörid käisid `ümmer `ki̬i̬ru (mulgi kuuest) Vil; paluka varre `panti patta `ki̬i̬ma, lätsivä punatsess Trv; lätt sinna punatsese `majja Pst; võta punatsepit [marju] Krk; põse punatse ku ubine Hel; taar om jo paremb ku õlu, kae rahvass `oĺli taariga nii punane ja tubli Ran; kõrva om ärä küĺmänuva - - punatse nigu vähjä pään Nõo; siss ollu `väega suur tähesadu ja lumi ollu nii punane nigu veri `õkvald Võn; `tütrigul ommaʔ punatsõʔ põsõʔ Urv || piltl Vanasti keis emastel talve läbi see villakaarimine, nönda et kaarilaavad olid üsna punased Kaa b. (karvastiku kohta hrl:) punakaspruun kaks punast `lehmä Vai; `osti ühe punase `veise Kse; üksvahe oli punane kari Pär; punase `piaga, punast `juused on Ris; meil on mitu punast `lehma JMd; punase `juustega inimesed olema kurjad Sim; `sõitis punaste obustega Iis; punased `juussed on kõige `irmsamad Plt; punane ärg `oĺli Punu KJn; punane pullike, jõhvine lõjake = kuremari Nõo c. (taime- ja loomanimetustes) punasi oravaid ei `kolba `ästi `lasta Jõe; punast ärjabed kasvatavad pöllal Khk; üks ainuke vakk punasid roosi `tuhlid oli `toodud Pha; muist‿o punasid sibulid Muh; Suurde purjulaevadel, mis käist - - punase puu pakkusi toomas, olid ees mölemas külgis poordi luugid Emm; mustad `soostrad ja punased `soostrad Kir; teesed sipelgad oo punased - - neid punase sipelga mätti on küll Tõs; veeke punane, mõned kutsuvad viiulid, mina pidasin järjest neid, aga tema `tahtis paremad maad (teat kartulisordist) Äks; pikä punatse - - loga kardule, `valge ihuge, `siantse suure ku luisa Krk d. (muudes ühendites) pidid `liisku menema, meni sai punase passi, pidi ema `toitjaks `jääma Rei; punane vaśk oo `setke kraam Mar; `valge narits um lehmä nisa siseh, kui verd tulõ, siss om punanõ narits Plv || (rahatusest) `riede `õhta tuli kodo, ei õld punast koppika Lüg; mütu `aega pole punast `rossigid näind Kär; Pole punast penni inge taga Kaa; mitte `ühte punast `krośsi mul ei ole Juu

2. subst a. punane värv; punast värvi ese või olend sellel oli sinise ning mustaga `tehtud, sellel pole punast olnd (leinaseelikust) Ans; Vanad mehed `rääkisid, et uńt äi `sallivad punast, punane ajand undi vihale; Siis on punane kena küll, kui punane `sõuke tume `võitu on Pöi; punast `tehti `metmet `moodi Vig; Punast sai lepakoordega Hää; Sai see lapp `vaĺmis, siis `kooti punasega Amb; vanast oli punast küll näha Sim; sammal `oĺli ja kasekoored oĺlid ja - - kiik korjati metsest ja `tehti lillat ja punast Vil; kui sa ommen oma punatsege kohekile ei lää, siss anna mulle puid kodu vedäde (punasekarvalisest hobusest) Hel b. veri köhisin kõhe punast `vällä; lei `ninda, et punane `juoksis Jõh; punane `lahti (veri jookseb) Ans; nuga läks vähä `sõrme, kohe oo punane taga PJg; ta pani teesele nõnna, et punane oli taga Ris; annan `sulle nii, et punane näost `väĺja tuleb Koe; `ańdis talle nii, et punane `välkus juba Plt c. hrl pl (menstruatsioonist) kel punased ei `juokse, sie ei õle `terve `naiste`rahvas Lüg; punaste ajal ei tohi `tõstada midagi `rasket Jõh; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; tal on punased Koe; punased jooksevad Ksi; vanasti andive latse emäle `viina, siis akasive punatse `ju̬u̬skme Krk d. leetrid punased `riksid rinnad ää KJn

3. (punakusesusest) tuli uss, pisikene uss sädendab `üese, kui `luamad `süevad, siis `jäävad punase; siin on `lehmad punaselle surd VNg; lehm on punasel, kuseb punast Lüg; ostad majald looma, kes pole sene karjamaa rohuga öppind, akab punast kusema Käi; `maarja jääd `antasse lehma `sesse, kis punast kusevad Mar; `veised on punases, kusevad verd Vän; karjane ei tohe pihlaka vitsaga `lehma `lüia, lehm akkab punast kusema Hää; piibutut́id (teat taim) on punase `aiguse `vasta Juu; siin karjamal oli niisukene rohi, mis pani lehmad punasesse Amb; lehm on `aige, punass kuseb Kod; mineva `uasta oli siin `nurkas palju punase `aigust elajatel Ksi; `tihti loomad jäid punasesse - - naised ka `tiatsid selle `kohta `rohtusid Lai; punase tõbi on `lehmädel KJn; lehm `kussi nõnda punast ku `seĺge veri Krk

4. kommunist punased vottasivad `selle tüökoda üle Hlj; kui `sakslased siit `vällä `läksivad, siis punased tulivad `sisse Lüg; ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; mees ise arvatud punane olavad Khk; punased pidid kõik need raamatud ää põletama Mar; sie oli esimisel punaste aal VMr; siss oless punatse ärä `võitnuva San; punatsit, naid kutsiʔ tiblass Rõu; Põdra`mõtsa oĺli˽jo˽punadsõ ar˽`taannuʔ Vas

punks punks g punksu kalamari Punksud on emastel räimedel; Mõni inimene ei sü̬ü̬ `punksu Hää