[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

hirmuline irmuli|ne SaLä Kaa Hää/-e-/, g -se; hirmuline Se
1. hirmus, hirmuäratav nee (sõjad) on küll nii irmulised olnd sii et Ans; on äga pailu irmulissi `loomi Khk Vrd irmulik
2. kartlik miu õde on küĺma verega, ei ole irmulene Hää; mineʔ ummõht aho pält `maaha, mi‿sa nii hirmuline olt Se
Vrd irmulik
3. (kogust või intensiivsust märkivalt) a. (koos substantiiviga) suur, tugev Irmuline toŕm `murdas ühe `aasta sii mütu puud maha; Seike asi (hobuse surm) annab paergus tiitsel küliajal irmulise obaduse Kaa b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult nee on tükkis teist`moodi loomad. irmulised suured Jäm; vana oli ju nii irmuline jämme mees Ans; Niid oo emastel seiksed irmulised körged kiŋŋakorgid all Kaa
4. (hüüatuses) annab `anguga, sa irmuline Mus
kaari|laud2 kraasilaud Vanasti keis emastel talve läbi see villakaarimine nönda et kaarilaavad olid üsna punased Kaa || fig kõhn olend just kut vana kaari loud Jäm; Marii oo just kut va kaarilaud, paljast natuke nahka ümber kontide Kaa; Põsed `lohkus jusku kaarilauad; Kintsud ku kaarilauad Hää
*kaperd pl kaperdid Jäm Ans a. puukingad koes mu kaperdid on Jäm b. meeste sokid vanad kaperdid, varrastega kujutud, isastel. emastel olid pitkad sukad Ans Vrd kapet(as), kapukas1
kapet(as) kape|tas g -ta Muh Tõs(-tis) Khn(-õ-) Aud(-tis) HaLä(pl kapetid HMd Rap); kape|t g -di Khk Mus, g -ti Kär Kaa Pha Jaa Pöi Tõs Aud PJg; kabet, pl kabedid Hi sokk, lühikese säärega meeste sukk isastel on kapedid ning emastel on sukad Khk; kapetate ülemised otsad `ollid kirjutet, seal `ollid männad, aga pöövad `ollid `valged Muh; `naistel olid kabedid ja sukavarred Käi; kapetad `pandi suka `alla Mar; linasest `tehti igapäevaseid töökapetasi Kul; pane oma vaad porised kapetad `kuima Mär; kapetas ike pool sukka, peält säär vikeldasse ää koa Vig; Panõ‿nd `vjõltsõd kapõtad `jalga, külm juba ju; mia kuõ kolmandasi kapõti juba Khn; `tõmma otsused veel kapetatele `piale; meestel oo kapetid Aud; kus mu kapetid oo PJg; kapetad olid `väikse säärega, säärt polnd ollagi, paar `toĺli Hag; peasuke laalab: siidikera, niidikera, vidisin villad, kudusin karvad, tegin ämmale kapetad rhvl Rap; mestel ike kapetad, naśtel ike sukad Juu || riidest sussid, pätakadKaa Phl || narts ümber kana jala, et too siblida ei saaksHag Juu || fig loru oled üks va kapetas ikka Hag || fig sukka `otsis, kapeta sai (ebaõnnestunud naisevõtust) Mär Rap Vrd kaperd, kapukas1
kudrus1 kudru|sg -se Sa L(g - Khn) Ha Sim, -sse Muh LäPõ(-o|s LNg Mar) Iis, -kse JMd ViK; kudru|ssg -se Lai Plt, -ssa Trv; `kutru|sg -se VNg, -kse Kuu hrl plväike klaas- või kivihelmes Vanal ajal `neuluti neid `kutruksi `riiete `külgi Kuu; kudrused, pisigeised kut oleks läätsad olad, kivist sedised Jäm; kudrused oo eige pisised `elmed Khk; Vanast olid emastel pühade aega kudruse roŋŋid kaelas Kaa; põll `olli `piipre·ĺla ja kudrussid täis Muh; krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete peal LNg; kudrussid oli igäte `karba Vig; Vanaste oli kudrustest `tehtud kurdid ja jäkid olid kaela `ümmert ja eest kudruse paelaga ilustud Han; naesed `kantsid kudrusid PJg; kudrused olid `piened nagu raheterad Hag; kudruksed õmmelda `rindade ette ja kaela `ümber VJg; kudrussid õmmeldi tanude `küĺge ja jakkide ette Lai; kudrussed nõelutasse õhukse naha `piale Plt; `Amba ilusa ku kudrussa Trv|| kuljus kudruksed olid `uostel kaelas, tore pulmasõit VMr Vrd kudru2

*nurgeldamine pl nurgeldamised askeldamine kodused nurgeldamised keik emastel tiha ning pöllutöö ka Jäm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur