[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

klink1 link (u klink) g lingi neetnael lingidega lüiasse `kińni; `aamrega taotse lingid `otsa Tõs Vrd klinknael

klink2 → plink

klink3 → link1

klõkk klõ̭kk, pl klõ̭kaʔ lõikehammas `sääntse˽kõvõra `hambaʔ kutsutass klõ̭kaʔ, `vaihhõpääl noid purimidsi ja ede`hambit Lut

klüüs klüüs g klüüsi JõeK, g `klüüsi Jõe Kuu(plüüs) VNg(n `klüüsi); klüis g klüisi Mus/lüis/ Hi(plüüs Phl) Ris; lüüs g lüüsi JõeK, g `lüüsi Hlj; (k)liis g (k)liisi Hää ankruketi ava laeva reelingus `ankru ket́id `jooksevad läbi `lüüsi Hlj; [laev] `klüüsist `saate vies VNg; Ankru klüüsid tehta laeva suuruse ja keti jämuse järel Emm; laeva klüis, ouk laeva sees, kust kitid läbi `veeda Rei; kliisi auk on i̬i̬s Hää; lüüsist tuleb ket́t läbi, sie on laeva tekki sies; `ankru kett käib läbi `klüüside JõeK

kälüsk kälüsk San Lei; kälüśk Urv Se, käĺlüsk Rõu, g -i; pl kälüski Kam, kälüśkiʔ (-skiʔ) V
1. mehe vennanaine; pl vendade naised (omavahel) kälüski, nu ommava velitside naese; [ma] `küsse kälüskide käest Kam; kõ̭iḱ käĺlüskiʔ ku̬u̬n Rõu; meid kat́s kälüskit `omgi Se
2. naise õemees, kälimees Mi˽`saami kälüśkiss Urv; kälüśkiʔ, katõ sõsarõ meheʔ oma`vaihel Krl; kälüskiʔ, kel naaseʔ oĺliʔ sõsaritseʔ, tõ̭sõl mihel tõ̭nõ sõsar Rõu Vrd kälüskitse
Vrd käli, kälis

kühk kühk Räp, g kühö Plv; ḱuhk g ḱuho Plv Se(ḱü-) küür, (turja)kühm ḱühk säläh Se

künk1 künk Pöi Hls, g küng|u Ans Khk(g kü|nga, -ŋŋa) Kaa(g -a) Vll Muh Tõs, -ä Khn(n küng), `künka Kse; g künga Rõu
1. kõrgendik, küngas kus üks `söuke küngu koht üheskohas, et sääl pidavad Suure Töllu oud olema Ans; küngud `kartvad kuiva; selle `körbend künga pεεl ep kasva midaid Khk; `ümber`ringi on soo ja künk oli `keskel Vll; küng (madalik meres) Khn; mede mäe künk om är künnet Hls || fig tä pidi jo maa künga ala minemä (surema) Rõu Vrd kink1
2. kühm, küür ninal oo künk peal Muh; tõmmati künk `seĺgä Khn || `Siokõ vana laõ oli, et künk oli `selgäs Khn

künk2 → küng

lüik lüik g lüigi Ris Nis Juu puru, peenike praht õled lähvad `lüiki (peeneks) Ris; kaĺla nõul vaob lüik `põhja; puu mädanend, `tohkend na ää. paĺlas lüik jäänd järele; pühin põrandalt selle lüigi ää Nis Vrd lüit

lükk1 lükk g lüki Hää, lükki Hlj, lügü Kuu kõverast puust jalas millegi vedamiseks talvel; pikk ritv, mida kasutatakse puude langetamisel Lügügä sai `talvel `kaugald `tuodud vett; Lükk oli koverik puu, `miŋŋesgä vesi`tuovri lügäti `kaevuld, `olgu tua vai `lauda `juure Kuu; Puu on nõnda läbi `saetu, et vajuma võib akata, siś lükataks tend `seukse pika `puuga ladva pu̬u̬lt osast, si̬i̬ puu on lükk, üks roegas, muud midagi Hää Vrd lüke

lükk2 lüḱk g lüki pähklitupp võta lüki seest pähen `väĺlä, ärä lükiga järä Nõo Vrd lükiss2

*lükk3 p lükkü õnn `Keski hüüss `toisele ärä `mennes: hüä lükkü; `Piiridükse vedä˛ille `suobati hüä lükkü Kuu Vrd lüüd

lünk → lüng(-)