[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

plink1 plink g plingi Käi Mär Han Var Pär Ris Juu Jä VJg Trm Kod Äks Plt KJn Puh Ote, `plingi hajusalt R(-ŋŋ- Lüg; n `plinki VNg Vai); plińk g plingi (-ń-) Hää Sim Trv Hel Ran Kam Rõn VLä Rõu; link g lingi Mus Krj Rei/-ŋŋ-/ Mar LäLõ Tõs PJg Vän Tor Saa Ris Juu KJn Pil SJn Kõp/lińk/ M(lińk) San

1. tihke, tihe, kõva a. (pinnasest) maa on `kangest plink ja kuiv Lüg; mes nüid künni all oo, see oo link, üks kõba paes ehk kõba kruus Mar; plink saue maa, ega see kannata vihmaga arida Mär; plink on kõva kruusa segu, kirka ei akka ka `piale Var; `linki maad ei või peenardes tarvita, `viĺla võib teha Saa; plingi pöhi on väga paĺlu siin põlludel all Ris; saue kord on plink Pee; kui plińk mulla maad künnad, ta laub ilusast Sim; vihm tuli `piale, `tõmmas mua plingist Trm; väĺjäd õjovad, ku ärä kahaneb, siis mua lähäb `plinki, jäeb ku rihaltse põrand Kod; savi maa on `panklene ja plink Plt; vihm peksnd maa lingis KJn; lińk savi om katte jagu, tõine om punane, tõine om `vaĺkjass aĺl Krk; aprilli lumi, ta oiab maa koheve, mud́u pessäb vihm selle plingisse Hls; kui maa om iki tooress ja plingin, siss ei saa ääd `viĺlä Puh; Kui muld joba tahenu, et `plińki es jää, siss nakati nurmen `äestämä ja perän anikäpäga `mulda kohendama Rõn; taa sääne plińk om, tan ei kasu˽`häste põld Kan; Savi om nii `plińki kuiunu, et taad ei˽saa˽`määntsegi˽mooduga˽kätte Urv b. (heintest, viljast) ein one `sahvti täis, vajob `plinki Kod; koreldi pand `sisse, ei pane `linki, mud́u lähvad aĺlitama Pil; Ma˽kohrudi `hainu üles, muidu `vaosõ `plińki Rõu c. (muudest ainetest) `Paadi seil `tehti `purje `riidest, tugev plink `riie Kuu; küll sie `nahka one `plinki ja kova VNg; link riie oo ea tihe igade pidi Tor; nihuke ilus plink riie Juu; üks plink kõik, üks kõva kõik (puust) Tür; plink nahk on ia, aga kore on paha VJg; plaks ja plaks, et kangas sai plingiks Plt; äste lińk nahk San

2. nätske, tükkis, kerkimata kui [sepik] ei õle `täiest `kerkind, siis jääb `sinna üks viirg, sie on plink Lüg; leib läks liŋŋiks Rei; sai, mis põle `kerkind, oo naa lingis jäend Vig; kui ta (tainas) mage on, jääb tängakaks, vaeob ära ja `linki PJg; Jäävad `küpsedes lingise, si̬i̬ oo siuke must ja `sitke (leibadest) Tor; leib ei tõuse, `plinki läinu Hää; sai vaob teenekord nii `linki, `öeldakse, et on `tänkjas Juu; kui ta (leib) põle paras apu, jääb plingiks Pai; leib on `plinki jäänd, ei ole mure tõne Trm; sai on kohe, `kerkind ilosass, kui ei `kerki, siis on nõnnagu plink Kod; kanale `antasse `plinki `leiba Äks; karask om `linki lännu, ei ole `tõusnu Hls; leib om plingin, kui ta ei tõse Puh; leib om hukka lännüʔ, noʔ om vällä˽valahunu, noʔ om nigu plińk Har

3. puhas; paljas, lage oled nüid ni plink, kääd, silmäd `puhtad; raha jõid kõik ää, nüid oled plink Juu Vrd plinn2

plink2 plink Kuu, g plingi Khn; p `plinki Hää märgutuli Hakkas juo pimenemä ja tule`laeva plink `vilkus `meie külild Kuu; Ühekorraga akkas punanõ poi plink iest `paistma Khn