[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

lüit lüit Muh, g lüid|i Jäm Jaa Hi Lä(pl- Vig) Aud(-t́) PJg Tor Kei Rap Amb JMd Koe/-t́/ Lai KJn, -a Khk Kaa Krj; lüüt g lüüd|i Rei Khn, -a Kaa Kse

1. puru, peenike praht, põhk; (jahu)tolm saepuru lüit Jäm; kut tä (odrarehi) `liiga kui oli, lεks [sõtkudes] nii lüidaks ää Khk; Peenike lüit sai ikka vilja sihest `välja söölutud. Lüit läks läbi sööla ja jähi sööla ala unniku Kaa; köik simpsi vahed peenikest `lüita täis Krj; ruki linnasse sõeluti ära ja siis see peenike lüit, mis sääl `välja `tulli, see keedeti ää ja see `olli nii magus nagu siirup Muh; `riided olid keik jähu `lüiti täis; `veskes on küll seda `lüiti Emm; vili on `lüiti täis; Einad aluskoti sees täitsa lüüdiks läind Rei; aloskot́tis oli veel natoke `lüiti, panin uued põhod kot́ti LNg; nii kaua pahmati, kui jähi `neoke lüit järele, `neoke peenike praht Mar; jahud oo nii `peened, justku üks lüit Mär; rehe saab tallutud peenikses nii nagu üks lüit Tor; Sammal kuivatadi kerisel ää, siis õeruti puruks, üsna lüidiks kohe Kei; [hernevarred] on iad `sitked, õled läkst änam lüidiks (peeneks) Rap; põhu `lüiti jäänd maha Amb; aupinu juures on `lüiti Koe || (halvasti põlevast prahist) Ahi `lüiti täis, ei põle Han Vrd lüik

2. paks, tummine sa `kietsid lüidi lieme - - ma `lüiti lient küll ei süö Muh