[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

jaksa `jaksa T V(`jaksõ Har) = jagus, vastupidav, kauaks jätkuv, piisav, tõhus se on `jaksa lang, ei ole jämme Puh; soolane liha om ää võtta ta‿m `jaksa Nõo; üteldi jakku `leiba, et siss om leib äste `jaksa süvvä Rõn; t́siga püvvä iks noorõ `kuuga tappaʔ, siss saa liha `jaksamp; `jaksa ku üsädseleib Rõu; kõva leib um `jaksa Plv; `jaksa tubak Se Vrd jäksa
jaska1 n, g `jaśka ”esimene kliiver” Miks `jaśka nda rambast `kindi panid Khn
jaska2 `jaska lambanahkne kasukas Pane `jaska `selga Jõh
Jaska: kurat `võtku kuradi ja temä poja jäśka Juu; Võtse vadrate väräti pääl ku igävene pudrujaska Hel; `Ossa vana pudru jaśka, nom jäl piimä maha valanuʔ Urv
Jass1: karjalait́s ellat́s sedäsi: `vastare jaśs ella, aa kari siiä ella rhvl Krk Ls armuleiva‑, kesa|jass
jass2 pl jaśsid okslik puu näsu on `ästi sikke puu, nigu kase jaśsid `oĺlid SJn Vrd jäss1
jass3 → jäss2
jassak jaśsak = jässakas kasub üks kõberik näśs, se on jaśsak, jäśs Vän
kassa1 n, g kassa üld (kass g ‑a San Vas Se, `kassa R) hoiu- või laenukassa, pank; rahakassa mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä Lüg; `kassast `voeda `Volga Vai; elu kińnitamese kassasse `makstakse raha Juu; moonakste kassa olli `mõisan. kaits `ruubelt olli egäüit́s massen `aastess kassass Krk; peremihel paĺlu raha kassan (~ kassal) Krl; `vaestõlastõ kassa Har; raha kassah ~ pankah (u); sääl oĺ tu rahakarì, tu kass (kantseleil) Se|| raha hoiukarp poiśs `näitab õma kassada Kod
kassa2 `kassa Jõh Vai(`kasja) juuksepalmik, pats tüdöl on `pitkäd `kassad Vai Vrd kassinka1, koss

maks2 maks g maksa eP, `maksa R; n, g `maksa VNg Vai; mass g massa Saa eL (siseelund) kalal on ka südä ja `perna ja maks VNg; maks `pandi `süldi `ulka vanal ajal, nüüd kuppastatta maks `välla ja `praaditasse `pannu pääl Lüg; sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes Khk; Oli lutsu maks suur ja lai, siis tuli sügav ja külm tali Pöi; tursa maksa eli `pandi `vankri ratastele Muh; maksast keededa `sülti Rei; kesskohest saadik‿o inimesel inge kehä, seal sees oo kops ja maks Mar; kas sa `maksa sööd koa Mär; `külmen tursa maksad ette mehised `pistä (süüa) Khn; ku maksad mädand, sis lammad surevad kohe ää Vän; maksa valu on terav, nõndakui `sorkab Saa; sea maks va viha Ris; maksast tehäkse `voŕsti, akitakse `peeneks ja Juu; selle luoma maks on vigane JMd; kui kõhutäiega magama eidad, siis kops rõhub maksa `peale VJg; `lamma `värsket kiädäd, `lõikad maksa killa, `vaatad et lut́ikid ei õle siden Kod; `ennem `pańti kopsud ja maksad `keema, `kartuli `lõika ja kaalid [juurde] Plt; lutsul om mass innaline - - kena nigu rohumaik om tal man Trv; toores mass lopid ärä ja `tu̬u̬relt raets panni pääl rasvage. `lamba mass kupatet ja keedeti Hls; `vaśka mass om kupatamada `väega ää Nõo; ku `lu̬u̬mõ tapõtass, siss kõ̭igil om kops ja mass ja südä sihen Ote; looma mass om ää süvväʔ Krl; saṕp om massa manh, tu̬u̬ om mõrru Har; piniʔ sööva `massa Plv; havvõ mass om `väega makuss Se; kops(ud)-maks(ad) 1. sisikond, siseelundid (toiduainena) siis `tõmmeti [siga] `jalgupidi rippuma ja siis `pandi `kopsud-`maksad potti Jõh; vasika jalad pannasse ikke koa, ja kopsod ja maksad (süldist) Mar; keedä enne kopsu-massa ärä Hls; nemä esi seevä lavva tõese otsa pääl liha, aga temäle `panti mädänu massa-kopsu ette Puh 2. piltl pörutad `eesel keik kopsud-maksad segamini Khk; sańt asi, keis üsna kobsost maksast läbi Mar; kui `vankre pial `sõitsid - - põrutas kopsud-maksad segamini Plt; kops ~ sapp üle maksa ; maks üle kopsu (vihastumisest) kops `kerkis üle maksa Khk; kops läks üle maksa, kui süda läks täis Sim; no sel on saṕp üle maksa jo; maks läks üle kopsu, sai nii vihasest Pal; kui niipaĺlu vihastab, et enam ei kannata, siis on kops üle maksa läind Lai; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi Krk; sapp üle massa Võn

maksma `maksma, (ma) maksa(n) eP; `maksama Khk, (ma) `maksan R; `mas|ma Trv T V, -me Hls Krk Hel, (ma) massa

1. tasuma (hrl rahas) kaladega `makseti `meie tüö `välja Hlj; `miele tuletuse järelle `maksas ta vola VNg; sie mies võttas oma `pääle sene `maksu `maksada Lüg; `Maksa nüüd `teise iest nigu surnd obuse `nahka IisR; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured ja `maksa `vällä kaik Vai; see pole ind midagid, mis ta selle eest `maksas Khk; Ta lubas küll ää maksta, aga ju lasn maksab (jääb maksmata) Kaa; kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksid, raha `maksid vöi kala Vll; `Mustlane pole `ilmaski obust ostnd, ta vahetas ja alati nõnda, et taale `peale makseti Pöi; anna kätte, mis `maksa `olli Muh; sai maksetud sellele (külakarjusele) ja siis see `karjas Noa; `maksis `puhtas rahas `väĺla, `maksis kõik ää Mar; naesed läksid salaja marjule, ei maksnd `tääle `marju Kir; `ambaraha oli `sääduslik, enämesti naa rubla `ümmer ekke sedä makseti siis koa, vaderid `maksid Tõs; Tänäve katsumõ võla ää `maksa Khn; kohus `mõistis ta `rahvi `maksma Tor; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli `kaĺlim HMd; ma `maksin ta siĺmad `kińni (andsin altkäemaksu) Juu; `maksis set́se sada `väĺla - - oligi meie koht `väĺla maksetud HJn; tingsepp `rautas obuseid viĺla iest, sügise `maksti ää Amb; mis mina tööl käisin, need päävad ma sain ikke rahaga maksetud Ann; minu tiada pidi se tasa olemagi, aga nüid tuleb `välja‿t muist `maksmatta Kad; pead `juure `maksma, muidu sie kaup ei lähä VJg; maksid [mõisale] puale `reńti ja puale tegid tükka, `einä ja rükkid; minä en jõõda `maksa, küll jumal maksab Kod; õpetaea `ańdis `talle ia jootraha sial ja `maksis kõik tema `arved tasa Plt; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada tuleb `kõrva `maksa KJn; kiriku `massu massetse ike kui lavvale lääd Hls; keväde `võeti [vilja] `vällä magatsist ja sügüse masseti `sissi kasuge Krk; `anti egäle ütele lõmps `viina, tetti karjussega `kaupa, mes `kiäkina karjussele massap Ran; mia küll ei lää `sulle käsiniguss - - mia `vaene inime, kost mia massa; tol om raha jäänu käńksepäle `masmada, `saapa kräädsuva iks et krääts ja krääts nalj Nõo; ku sõ̭sara mehele lätsivä, siss saeva egä üits oma jao [talust] kätte, veli maśs `väĺlä; om talu pudelide ajanu (maha joonud), kõrtsi`renti `masnu piltl Ote; ma `väege ää meelegõ massass, a mul ei olõ San; tiä olõss pidänü `rohkõp kurat́ vi̬i̬l `masma Urv; paĺluss sa˽mullõ massat pääle, ku˽mi hobõsõ vällä vahenda; küll taa rumalõst pääst mass kińniʔ Har; No˽kitt minnu vi̬i̬l päälegi ja lubasi `palka manu˽`massaʔ Rõu; moonameeste ja `popsõga˽teḱk tü̬ü̬, viläga maśs ja moonagaʔ Vas; mi ka ello praavidi, võlaʔ maśsiʔ är; rikass mass rahagaʔ, `vaene mass nahagaʔ Se; kätte maksma kätte tasuma, tagasi tegema tema on mu `õige vihasest tehnd ja tahan temale kätte `maksada Lüg; on ta εεd teind ähk `kurja teind, seda tahetasse ikka siis käde `maksa pärast Khk; `Sõuke mees ta on küll, et ta käde maksab Pöi; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis eina küini põlema Mar; viha päräst maksetse koa kätte, tehäse paha Tõs; ma tahan `talle kätte `maksa, et ta `kurja tegi Juu; tämä `sõimab ja maksab sulle `vargusega kätte Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; tiä taht tõsõlõ kätte `massa Krl; maha maksma laevateenistust lõpetama `kapten - - luband ige kohe mihed maha `maksada `laevast ja Kuu; Rotõrdamis maksõti meie maha Khn
2. a. mingis hinnas, rahalises väärtuses olema `meie päiv maks `palju, said `kalli `palga tüö iest Kuu; nied `kartulid `maksavad `õige `inda nüüd, neid ei `jõua `õstada Lüg; kassi poeg maksab suure nööla Jäm; pailu kala möet maksab Khk; See koht oli omal ajal `kulda maksnd Pöi; ei luba eli põleta, see maksab raha Muh; viin `olle halv, toop `makses viisteisn kopegad Phl; see maksab ikke `enda (on kallis) Mar; ei täkust saa paremat `indä kedägi, eä märä maksab nasamma koa Vig; Ega ta `ärga ega obust ei maksa (maksab vähe) Hää; sie luom `maksis mul kallist `inda Ris; mis maksab tuop `tangu Koe; no sit́s on üks alb riie, maksa mette kedagi kohe Sim; üks ilos asi maksab `inda, [on] kaĺlis Kod; `tuhkru nahk maksab `iaste, selle naha pärast püiavad `püida Äks; ni̬i̬d kivid maksavad ükskord raha KJn; ollus sa `küsken, mis mõtuse nüüd `masve Hls; nüid vili massap `inda, nüid vili om innan; si̬i̬ nali läit́s kallist `maksme piltl Krk; osti `endäle sitsi räti, tu̬u̬ maśs katõssa tõistkümme `koṕkat Puh; ega‿ss aig massap raha, mes sä niipaĺlu labised; vanast `müidi elävät õbedat, kolm `koṕka maśs ani suletäis Nõo; mes nu̬u̬ `põrkna tsütsi massiva, nu̬u̬ `põrkna kakuti nii tõśte siäst `väĺlä Rõn; sio eśsütüs (eksitus) läits mul paĺlu `masma piltl San; mis hend om, paĺluss taa mass Har; nüüd mass lehm säidsesada `ruublit, vanast oĺl viiśsada `ruublit suuŕ talo Plv; mis mass, paĺloss sa˽küsüdeʔ Vas; maksku mis maksab iga hinna eest, kõigest hoolimata `Maksku mis `maksab, aga `õhtast `piame rukki kokku `saama IisR; `Ükski `eestlane ei `tahtnu saksa `laeva, `maksku mis maksab Hää b. piltl (hrl eitavas kõnes) väärt olema, väärima Ei `maksa sen sittast `varvastigi Kuu; täma lubadus ei `maksa midagi Hlj; meil on `mitmed [sorti] `kartulid, aga `ükski ei `maksa neid punasi Lüg; minu jutt ei maksa midagid Muh; Sahkerdse jutt ei maksa midagi Hää; tämä ei maksa mitte tõese jalaaluss pori Kod; ku koer kusess tüdrukul `pääle, siss minevet tüdruk `masme, temäst peets lugu; Liide ei massaki sedä mi̬i̬st, mihel ää koht ja puha Krk; muu ei massa midägina, temä ütsindä om asi; kui rikass midägi `ütlep, tu̬u̬ joba massap Nõo; ma ei massaʔ timä imä jala muta kah, ma‿lõ `väega `vaenõ ja aladu Har; Kittü‿i˽hinnest midägiʔ, sa˽massa õi˽mu man `kolmõ `kopkat Rõu; kuuś vuŕlet massa ai ütte maami̬i̬st Vas; `hapnõmalda ĺeib midägi massa aiʔ Se
3. tasuma, mõtet olema Ei tänä `maksa merele `mennä, hakkab jo `tormama Kuu; `nende järel ei `maksa `uatada Hlj; Kas `maksas last `kuoli `panna, säelt nied `krutskid `saigi IisR; selle eest ep maksa tänada Jäm; nii ilja äi maksa `kerku `minnagid, äi jöva ikka mette Khk; See [lehm] oli nii alb (odav), et seda‿b maksa `rääkida, ta sai selle muidu käde Pöi; siia (riidele) ei maksa aadagi uut `paika Muh; sedä `kraami nii vähä, et ei maksa suud seks tegemastki; ega sol maksa eese `kässa ää rekkoda Mar; sedä maksab ikke veel parandada küll, põle veel naa `katki Tõs; `Sioksõ vjõluda jõlmaga ei maksa `lehmä `vällä `aada Khn; Maksab sul lehma eest niipalju raha `maksa Jür; `maksis aga selle eest `vaeva näha küll JMd; `alba maksa kunagi eeskujuks võtta Tür; ega nisuke koi ei maksa kua `jälle `olla VMr; ei tia, kas maksab `minna `õt́sma Trm; ei maksa lapsel `itke `laska Kod; ei maksa `sinna `viĺja teha, see on karja tallermaa Lai; see raasike `suurmit ei massa seda `ki̬i̬tmist Trv; si̬i̬ om `mü̬ü̬dä lännu, sedä ei massa kõnelte Krk; Ei tiiä, kas sul mass enämb minnä, `ildass olt jäänü Hel; [nooda] esä mulk, sääld `kaeti, kas kalu om paĺlu, kas massab vedädä Ran; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; mis tast kündä, tu̬u̬ ei massa inemise `vaiva, ei obesel Ote; ta‿m sääne hõllõ puu, taast õi˽massa˽tegemine Urv; tu̬u̬ henna iist ei massa taad võttaʔ, ku odavappa saia om Har; massa ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ Rõu; edimäist `õnnõ ei massa ärʔ `põlgõʔ Plv; ei massaʔ kül noorõh vanna `teotamine Räp
4. kehtima [kui] `Nuoti `rohkemb, `pandud `vuoru `luoma kerd `maksama just püü`mieste oma vahel Kuu; `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; pereme söna maksab `köikide `kohta, kes ta `juures elavad Vll; Esimene mees oli seal tuhvlialune, teine pani oma sõna maksma Mar; kui [mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma (ihunuhtlusest) Mih; pane täheli, see maksab so `kohta koa, maksab jah Tõs; rõme või kore, kaks sõna maksavad mõlemad Aud; saarivalitsuse aeg oli se [seadus] `maksev, aga eesti `aeges enäm ei old Juu; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; si̬i̬ raha ei massa änäp, si̬i̬ om maha käünü Krk; näis, kas massap tu̬u̬ `nõiduss vai ei massa Nõo; meil ei olõ ei tuu sõ̭na `masva (seda sõna ei kasutata) Har; pand uma sõna `masma Räp

massa1 maśsa lastek või ma viin maśsa `tarre; lapsile `üeldi - - paama (paneme) maśsada kaku `piäle Kod

massa2 maśsa Krk Nõo sigade kutsehüüd maśsa maśsa mõni kutsup põrst Krk; Emäst siga kutsuti sü̬ü̬mä iks maśsa, maśsa, maśsa, siss ta tulle joosten Nõo

nasa nasa Kod MMg Äks Hel(-ś-) T(-ś-) V(p nassa) ristpulk (käepidemena), näsa, räsa labida nasa õled ärä `kaatand Kod; perä aerul om nasa otsan, muidu ariligu aeru `mu̬u̬du Ran; `lapju naśa, vigla naśa, alb om ju `tõsta, kui naśad ei ole Nõo; nasaga om paremp `kaiva, ei võta kätt valusass; paĺlu naśasit vaĺmiss tettu, tahva varrele `otsa `panda Kam; nasa um `korgõpah otsah, `riśti `otsa `pantu; ei olõki nassa Plv; mõla om paĺlo pikemb kui air, täl om nasa otsan Räp; `lapjo nasa lät́s arʔ otsast Se || tila lüpsiko nasa MMg Vrd nasar

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur