jäss1jäśs g jäśsi (jässi) Jäm/jäss/ KhkKaaVllPöiEmm/jäss/ MärVarTõsVänSaaRisAmbJMdTürTrmLaiPltKJnVilHls/jäss/ KrkRanVõn; `jäss(i) g `jässiR(-śs IisR, -äVai) vilets, kidur, väike või lühike (asi või olend) a.(puust) sedä `jässi ei saa `kirvegä `lõhkiLüg; pisine lepajässJäm; Küll on aga siin koa nee kased viletsaks jäänud, muud põle kui puha jässidMär; kõege narumad puud jäid `järgi, metsa jäśsidVän; on üks va jäśs, ega ta ia puu põleJMd; mõned sookased, pisikesed jäśsid, õksad olid karedad, kaŕmid ja teravadLai; `väikse kuuse jässiKrkb.(inimesest) midä sie vana mehe jäss nüüd enämb `metsä lähäbLüg; see va jäśs meesVll; eks nää mul poisi `jäśsiMär; mis nisuke veke jäśs on ka, aga ise püiab ennast kõrgendadaRis; on üks va mehe jäśsKJn; poesi jäśsRan || Vot minu ema nüüd `rääkis seda lugu ja mina õlin jua siis ka `kaunis vana jässJõh || fig küll sie one jäss, ei sie oma `kangust jädä VNg; oh sina vana `jässä (tuimast inimesest) VaiVrdjöss2c.väike, vilets, pabul (õunast) õõnad ku jäśsid Vil; õuna om seantsejässi HlsVrdjass2