[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõu ‹kõue 26› ‹s›
välguga kaasnev kõmin, müristamine; äike, pikne. Kõu kõmab, kõmiseb. Pilvedest kärgatas, prahvatas kõu. Kõu veereb mürinal üle taeva. Kõu läheneb, kaugeneb. Kõuena kostev suurtükimürin. Mehe hääl kõlas nagu kõu. *..meri tormitseb, kõue mustad pilved tõusevad kesktaevasse kokku.. A. Gailit. | piltl. *Kaugelt veereb kahurite kõu. H. Talvik.

nõu1 ‹part nõu 14› ‹s›

1. anum, riist, mahuti. Puust, savist, plekist, portselanist, klaasist, vasest, alumiiniumist, plastmassist nõud. Potid, pannid, ämbrid, astjad, tünnid, purgid, kausid, liuad, taldrikud, tassid ja paljud teised majapidamises vajalikud nõud. Tühjad, täis nõud. Kurkide hapendamiseks sobiv nõu. Sangaga, kaanega, kõrvadega nõu. Madal, kõrge, lai, kitsas nõu. Otsige igaüks mingi nõu, lähme marjule. Võikirn oli omaaegne võitegemise nõu. Etnograafiamuuseumis näeme vanaaegseid nõusid. || (toidu-, lauanõude kohta). Varsti saab süüa, köögis kolistatakse nõudega. Pärast sööki tuleb nõud puhtaks pesta.
▷ Liitsõnad: alumiinium|nõu, email|nõu, fajanss|nõu, hõbe|nõu, klaas|nõu, laud|nõu, malm|nõu, plekk|nõu, portselan|nõu, pronks|nõu, puu|nõu, savi|nõu, toht|nõu, vasknõu; aurutus|nõu, hautamis|nõu, jahutus|nõu, jooma|nõu, kande|nõu, keedu|nõu, kätepesu|nõu, loputus|nõu, lüpsi|nõu, mõõdu|nõu, pesu|nõu, segamis|nõu, sulatus|nõu, tarbenõu; joogi|nõu, jää|nõu, leiva|nõu, liha|nõu, piima|nõu, sööda|nõu, söögi|nõu, süte|nõu, vee|nõu, veini|nõu, viiruki|nõu, õllenõu; köögi|nõu, labori|nõu, lauanõu; jalanõu.
2. van (töö)riist, vahend. Kalapüüdmise, jahipidamise nõud. *Olid temal siis ikka nõud, miska seda teha [hambaid välja tõmmata], alati karmanis .. O. W. Masing. *Lahutab lina lauale, paneb [kohtu]kulli ja kirjutuse nõud sinna peale. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: abinõu.

nõu2 ‹part nõu 14› ‹s›

1. juhatus, näpunäide, nõuanne, õpetus, soovitus. Tulin sinult nõu küsima, otsima, saama. Anna nõu, mis teha. Kelle käest saaks asjalikku nõu? Kuula, võta kuulda vanema inimese nõu, tee tema nõu järgi. Nüüd on hea, hüva nõu kallis. Ehk ema oskab nõu anda. Andis nõu värbamisest kõrvale hoida. Ta ei keelanud oma nõu, oli meile nõu ja jõuga abiks. *.. ma oleks paremini Jütsi käest võinud nõu võtta kui Ennu käest! L. Koidula.
2. väljapääsu võimaldav, lahendust pakkuv abinõu v. teguviis. Pole muud nõu kui andeks paluda. See on tõesti ainuke nõu. Ei aita muu nõu, tuleb arst kutsuda. Ei jää muud nõu (üle) kui kaotatud raamat välja maksta. Räägi emale, ehk tema teab nõu. Selle häda vastu leiame nõu. *.. Tiidrik tahtis ükskõik mis nõuga, hea või halvaga, isa paati saada ja koju sõita .. A. Hint. || kõnek abi. Kas tuled mulle nõuks, nõusse heina tegema? Vahel käib tal naabrinaine nõuks, nõus kraamimas ja süüa tegemas.
▷ Liitsõnad: abinõu.
3. mõte, kavatsus, plaan. Mis sul nüüd nõuks on? Tal on kindel nõu edasi õppima minna. See on väärt, kiita nõu, see nõu pole laita. Teised püüdsid ta nõu maha teha. Lõpuks ta jättiski selle nõu (katki). Haudub (tema vastu) kurja nõu. Kardan, et tal pole meiega head nõu. Poiss hakkas traktoristiks, olgugi et isal oli temaga teine nõu. Ära lahkumise, põgenemise nõust kellelegi räägi, muidu läheb see nõu tühja, nurja. Panid ühisel nõul töökoja käima. *Alati oli ta vanglast lahkunud nõuga ennem surra kui varastada.. F. Tuglas. *.. asuti kirstu kallale, punnitati, katkestati ja jäeti nõuks – ei jaksa. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: sala|nõu, sõja|nõu, vandenõu; eelnõu.
4. ‹kohakäänetes› seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine. Meie kahekesi olime alati ühes nõus, ühel nõul. Selles asjas ma ei ole sinuga nõus, ühel nõul. Teevad kõike ühel nõul 'üksmeeles'. Ema oli ikka laste nõus. Ära nende, nendega nõusse hakka, löö. Kas sinagi oled nüüd nende nõus? Katsu ta oma nõusse saada, rääkida, meelitada. Kõigepealt tuleb tema meie asjaga nõusse saada. Veenge, kuni ta nõusse jääb. Olen nõus 'samal arvamusel', et see lahendus ei kõlba. Olen ettepanekuga väga, täiesti nõus. Olen nõus osa võtma, aitama, laenama. Kas oled nõus? – Nõus.
5. tarkus, taip, aru. Küsige targematelt, kui endal nõust puudu tuleb, nõu otsa saab, nõu otsas. Ma ei oska enam midagi teha, olen nõust lahti, minu nõu enam ei aita. See asi tuleb sul omast nõust, omal nõul, oma nõuga korda saada. Mis ei saa jõuga, saab nõuga. Tuleb aeg, tuleb nõu. Nõu aitab meest, nõõ! hobust. *.. jah, tulgu ometi [onu] ja võtku poiss esile, sest tema nõu ei hakka. O. Luts.

nõuks võtma
kõnek midagi teha otsustama. Võeti nõuks maja ehitama hakata. Võttis nõuks edasi õppima minna. *Kui jaanipäev lähenema hakkas, võtsid rebane, hunt ja karu nõuks võid varastada. A. Jakobson.

nõu pidama

1. arvamusi vahetades (läbi) arutama. Peame nõu, mida teha, kuidas toimida. Peeti omavahel nõu ja otsustati. Istume maha ja peame ühe ümmarguse nõu.
2. kõnek omaette, endamisi millegi üle järele mõtlema, midagi järele kaaluma; plaani pidama. Seisatas nõu pidades välisuksel. *Kohe olnud vanapaganal nõu peetud: ta sammunud Atla arusse .. M. J. Eisen. *Vanamees pidada ju kõvasti nõu tulevast opmani-isandat väimeheks võtta. E. Vilde.

nõusse heitma
kavatsusega ühinema; nõustuma. Kui oled nende nõusse heitnud, ei taha ma sinust enam midagi teada. Ma ei saa nõusse heita sellega, mida õigeks ei pea.

põu ‹põue 26› ‹s›
‹hrl. ainsuse sisekohakäänetes›
1. (poeetilisemas stiilis:) rind. Süda põksub, valutab põues. Lootust ja usku põues kandma. Rahutus, hirm, kartus, raske aimus puges põue. Heida põuest muremõtted! Põue täitis rõõmuärevus, paisutas uhkus. Oskas oma meelehärmi põue põhja peita. *Tunded, mida on iganes tundnud mu põu, / pole üksiku rõõmud ja valud. M. Nurme.
2. rinna ja riietuseseme vahe, riietusesemete vahe rinna kohal; rinnatasku. Kirja, ajalehte põue pistma. Libistas lendlehed põue särgi alla. Peitis raha põue. Torkas käe põue, et rahakotti võtta. Mees tõmbas põuest viinapudeli. Võttis vammuse, tuulepluusi, sõduripluusi põuest mõned paberid. Avasin hõlmad ja lasin tuulel põue puhuda. Peremees armastavat oma käsi teenijapiigade põuegi ajada. Poisi põu oli õuntest pungil. Mis sul seal on, põu nii punnis?
▷ Liitsõnad: ihupõu.
3. piltl sisemus; rüpp. Mägede põues leidub kulda. Nad põgenesid metsade, laante põue. Palju laevu ja varandusi on vajunud merede põue. Puhkab juba ammu mulla, emakese maa põues. Sambla põuest tärkasid sinililled. Päike ilmus esile pilvede põuest. *Veel on külma ööde põues, / härma-halla koidikul. J. Oro.
▷ Liitsõnad: maa|põu, metsa|põu, mullapõu.

jänes ~ jänesenahk põues vt jänes vt jänesenahk

ussi (oma) põues soojendama vt uss

sõu1 ‹14› ‹s›
etn sõuke(ne). *.. küll kattis neitsi niudeid süsimust sõu, aga sõu alt paistsid jalad nii väikesed ja valged .. A. Kitzberg.

sõu2 ‹14› ‹s›
kõnek show. *.. mängige seda [külaliste] vastuvõttu enne läbi nagu etüüdi. Sest see on sõu .. M. Traat.

tõu ‹14› ‹s›
mer köis, tross, tou. *Vilunud liigutustega päästsid kolm meest tõud valla ja heiskasid purjed. G. Sepp (tlk).
▷ Liitsõnad: ankru|tõu, puksiirtõu.

õu ‹õue 26› ‹s›

1. elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; tara, müüri v. hoonetega piiratud ala; hoov. Suure talu õu. Aguli räpane õu. Linnuse, kindluse õu. Porine, kivine õu. Sammub üle munakividega sillutatud õue. Keset õue seisab kaev. Õue, õuele pääseb väikesest väravast. Perenaine askeldab toa ja õue vahet. Õu kajab laste rõketest. Õue all on väike järv. Tee keerab meie õue alt ära. Küll tuleb õnn meiegi õuele 'peresse, majja'. || etn elamust ja kõrvalehitistest koosnev hoonerühm koos hoonete vahel ja ümber asuva alaga. *.. sumbküla .. iseloomustab õuede kobarataoline asetus ilma kindla plaanita .. H. Moora. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt tähenduses› (majast) välja, (majast) väljas, väljast. Koer küsib, tahab õue. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Õues on kõva pakane, ilus heinailm. Kui linna jõudsime, oli õues juba pime. Botaanikaaias avati näitus „Mürktaimi toast ja õuest”.
▷ Liitsõnad: kasarmu|õu, kloostri|õu, kodu|õu, lossi|õu, mõisa|õu, naaber|õu, talu|õu, templi|õu, vanglaõu; karja|õu, majandus|õu, majapidamis|õu, puhasõu; ees|õu, sammas|õu, sise|õu, taga|õu, välisõu vrd šahtiõu.
2. van õukond. Keiser ja tema õu. *Näe, see kullatud tuulelippudega, see on Oderburg, kus nende hertsog õue peab. J. Kross.