[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 artiklit

uss-i 21› ‹s

1. roomates v. loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu. a. ussid pl zool pika saleda kehaga ja kehast selgesti piiristumata peaga selgrootud (Vermes). Alamad, kõrgemad ussid. Kaanid kuuluvad usside hulka. b. (limuka vm. elusa õngesööda kohta). Otsis, kaevas põõsa alt usse. Poiss ajas õnge otsa priske ussi. c. (tõugu, rööviku v. vagla kohta). Lihale on ussid sisse tulnud, löönud. Korjasime kapsastelt usse. Usse täis õun. Jahu on ussidest rikutud. Keha saab ussidele söödaks. d. (ussnugiliste kohta). Loomal olid ussid (sees). Püüdis lapsel rohtudega usse välja ajada.
▷ Liitsõnad: hulkharjas|uss, imi|uss, jõhv|uss, kartuli-kidu|uss, kidu|uss, keerits|uss, kärss|uss, lai|uss, lame|uss, linaluu-|uss, maat-|uss, niit|uss, nookpael|uss, nugi|uss, pael|uss, parasiit|uss, piits|uss, piug|uss, rips|uss, rõng|uss, traat|uss, väheharjas|uss, ümaruss; mulla|uss, nelikant-kalda|uss, sõnniku|uss, vihma|uss, ööuss; herne|uss, jahu|uss, kapsa|uss, kõhu|uss, pähkli|uss, rukki|uss, siidi|uss, õunauss vrd jaani|uss, vrd mere|uss, vrd pärg|uss, vrd vaskuss.
2. (tavakasutuses ka:) madu. Ussi sisin. Uss vingerdas, siugles, lookles üle tee. Sai ussilt salvata, hammustada. Poisid materdasid ussi. Ussina looklev rongkäik, sähviv pikne. Hoogsa tööga kaob valu kui uss mättasse. Kargas püsti nagu ussist nõelatud. Hakkas naist vihkama nagu ussi aia all. *Irma on kui uss urus, kellest sa kunagi ei tea, millal või millega ta sind salvab? A. H. Tammsaare. | piltl. Armukadeduse uss närib hinge, südant 'armukadedus vaevab'. Mis uss sulle sisse on pugenud, et sa paigal olla ei malda?
▷ Liitsõnad: madu-|uss, nõeluss; kodu|uss, majauss.
3. piltl (alatu, salaliku, petliku inimese kohta, ka sõimusõnana). Ma ei salli teda, ta on külm ja õel uss. Arglik noormees pidas kõiki tüdrukuid ussideks. Pealekaebaja, sa vastik uss!
▷ Liitsõnad: kadeduse|uss, kahtluse|uss, kiivuse|uss, mure|uss, sala|uss, valu|uss, õeluseuss.
4. ussviirus

ussi (oma) põues soojendama
sellise inimese eest hoolitsema, kes hiljem alatuks v. tänamatuks osutub. Alles nüüd ta mõistis, et oli ussi oma põues soojendanud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur