[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|rütm
hooajaliste nähtuste aastane korrapärane vaheldumine

gamma2 ‹6› ‹s›

1. muus heliredel. Mažoorne, minoorne gamma. Tüdruk harjutas klaveril gammasid.
2. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, esemeid vms.; nende järjestikune vaheldumine. Hele, tume, soe, külm värvide, toonide gamma. Tundmuste, elamuste gamma. Häälte, lõhnade gamma.
▷ Liitsõnad: tooni|gamma, tunde|gamma, värvigamma.

hääliku|vaheldus
keel teatud häälikute seaduspärane vaheldumine sõna eri vormides, näit. süsi : söe : süte

rütm ‹-i 21› ‹s›

1. korrapärane vaheldumine v. kordumine. a. (hingamis- ja südametegevuse kohta). Rind tõusis ja vajus hingamise rütmis. Pulsi korrapärane rütm. Veri tuikab soontes kindlas rütmis. b. (liikumise v. liigutuste kohta). Sammude, liigutuste rütm. Tüdruku rinnad rappusid käimise, astumise rütmis. Uisutajal kulus õige rütmi omandamiseks tublisti vaeva. Sõudjad hoidsid rütmi. Võimlemisharjutuses oli tempot, rütmi ja graatsiat. Paat õõtsus merega ühes rütmis. Töötajate käed toimisid masina rütmis. Väsimus kadus ja töö jätkus endises rütmis. *.. lasku ainult koodil vabamas ja ühtlasemas rütmis liikuda. M. Traat. c. muus erineva vältusega helide korrastatud ajaline järgnevus, kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus. Punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Rahvalaul liigub rahulikus monotoonses rütmis. Muusika võttis valsi rütmi. Marsi kaasakiskuv rütm. Orkestrandid kiirendasid rütmi. Trummid tagusid, raiusid rütmi. Jalg kõpsub muusika rütmis. Neiu hõljutas laulu rütmis keha. Neegrimuusika rütmid. Raske rütmiga rokk. || (ka muude, mittemuusikaliste helide kohta). Ookean kohiseb oma igaveses rütmis. Vagunirataste rütm. *.. hakkas [naaber] äkitselt hoopis teises rütmis ja kõrguses norskama. A. Vanapa. d. ka kirj samamõõduliste (v. muude tunnuste poolest sarnaste) kõneüksuste korrapärane kordumine tekstis (hrl. luuletuses). Kõne, lause rütm. Luuletuse, värsi rütm. Meetriline rütm. Ajaluulele on iseloomulik jõuline, dünaamiline rütm. Korrapärase rütmiga proosa. *Väga sagedaseks stiilivahendiks vanasõnades on rütm. E. Normann. e. (kompositsioonivahend filmi-, teatrikunstis:) tegevuspinge tõusu ja languse korrapärane vaheldumine; pildi v. heli kordumise seaduspärasus. Lavastuse, etenduse rütm. f. kunst (kompositsioonivahend arhitektuuris ja kujutavas kunstis:) värvis v. vormis korduvad detailid, mis annavad kunstiteosele liikuvust ja elavust. Joonte, kujundite, värvide rütm. Rangele klassikalisele rütmile allutatud idamaised ornamendid. Kunstniku maalid rajanevad laigu ja joone vahelduval rütmil. *Fassaadi liigendus ja rütm ning stiilne dekoor kuulub baroki valdkonda. H. Üprus.
▷ Liitsõnad: hingamis|rütm, liikumis|rütm, südamerütm; laulu|rütm, marsi|rütm, metro|rütm, polka|rütm, põhi|rütm, samba|rütm, tantsu|rütm, trummi|rütm, valsirütm; lause|rütm, luule|rütm, proosarütm.
2. (üldisemalt:) samasuguste v. sarnaste nähtuste vaheldumine looduses v. elus, inimtegevuses. Aastaaegade rütm. Tõusu ja mõõna rütm. Temperatuuri muutuste rütm. Taevakehade liikumise rütm. Pilvitusel on ööpäevane rütm. Organismile on oluline töö, puhkuse ja toitumise regulaarne rütm. Kindlas rütmis töörügamine. Inimese organism vajab väga rütmi. Tänapäevase elu, suurlinna rahutud rütmid. Haiglas möödusid päevad hoopis teises rütmis. Õnnetus viis elu pikaks ajaks tavalisest rütmist välja.
▷ Liitsõnad: aasta|rütm, bio|rütm, elu|rütm, päeva|rütm, sise|rütm, toitumis|rütm, töö|rütm, ööpäevarütm.

tooni|gamma
ühelaadiliste, kuid üksteisest veidi erinevate (värvi)toonide järjestikune vaheldumine. Hele, tume toonigamma. Astrite rikkalik toonigamma.

tremolo ‹1› ‹s›
muus sama heli kiire kordumine v. kahe heli kiire vaheldumine. Viiulite tremolo.

triller ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muus kahe lähestikuse heli (mitmekordne) kiire vaheldumine. Helitöös on rohkesti trillereid. Koloratuursopran lõpetas pika trilleriga. Kostsid vilepillide, flöödi trillerid.
2. kiire, ühest helist teise üleminek linnulaulus. Ööbikute laksutused ja trillerid. Helises lõokeste hõbedane triller. Laulurästa, rohevindi, koovitaja triller. *.. linnud tervitasid uut päeva vidina ning trilleritega. L. Metsar.

tsüklotüümia ‹1› ‹s›
med psühhoos, mida iseloomustab erutatud ja rõhutud meeleolu perioodide kestev vaheldumine

vaheldus ‹-e 5› ‹s›

1. vaheldumine. Öö ja päeva, aastaaegade vaheldus. Moevoolude pidev vaheldus. Kasvatatavate kultuuride vaheldus mõjub mullale soodsalt. Rütmi, tempo vaheldus. Laps vajab tegevuses vaheldust.
▷ Liitsõnad: astme|vaheldus, hääliku|vaheldus, laadi|vaheldus, vältevaheldus; viljavaheldus.
2. tavalisest erinev, teat. määral üksluisust vältiv tegevus v. olukord. Kiviktaimlasse toovad vaheldust madalad põõsad. Sügis toob meie söögisedelisse meeldivat vaheldust. Reisimine pakub toredat vaheldust. Üksluises kutsetöös kuluks väike vaheldus ära. Prosaist katsetas vahelduseks värsse kirjutada. Iga päev üks ja sama, ei mingit vaheldust. || meelelahutus; värskendus, kosutus. Inimene vajab puhkuseks vaheldust. Nädal kuurordis oli tore vaheldus. Mees otsis vaheldust väljaspool kodu. Saare elanikele on külaliskontserdid suureks vahelduseks. *.. ja me sõitsime ringreisile, et veidi vaheldust ja meelekosutust saada. A. Kivirähk.

vahelduvus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
vahelduv-olu, vaheldumine. Maastiku rahutut ilmet suurendab taimkatte vahelduvus. Moodide vahelduvus.

vertikaalne ‹-se 2› ‹adj›
püstloodne, püstine; alt üles v. ülalt alla kulgev; ant. horisontaalne. Vertikaalne asend, liikumine. Vertikaalsed õhuvoolud. Taimede vertikaalsed ja horisontaalsed juured. Vertikaalsed kaljud. Vertikaalsed kandekonstruktsioonid. Vertikaalne joon. Vertikaalne tsonaalsus geogr kõrgusvööndite seaduspärane vaheldumine mäestikes, kõrgusvööndilisus. || maj (hierarhilistes süsteemides:) järjestikuseid tasandeid hõlmav; kõrgemalt tasemelt madalamale suunatud. Vertikaalne turustussüsteem. Vertikaalne tulujaotus.

ööpäeva|rütm
mitmesuguste eluavalduste (näit. une ja ärkveloleku) korrapärane vaheldumine ööpäevast ööpäeva. Segi paisatud ööpäevarütm koormab närvisüsteemi. Putukate tegevuses avaldub kindel ööpäevarütm.