[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

horisontaalne ‹-se 2› ‹adj›
horisondi suunaga paralleelne, rõhtne; ant. vertikaalne. Horisontaalne asend, liikumine. Taime horisontaalsed ja vertikaalsed juured. Maakoore horisontaalsed kihid. | kõnek. Horisontaalset asendit võtma, horisontaalsesse asendisse heitma 'pikali heitma'. Horisontaalses asendis olema 'lamama'.