[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arvestus ‹-e 5› ‹s›

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

hääletus|protokoll
protokoll hääletamise tulemuste kohta

intelligentsus|kvoot
arukuse määr, intelligentsustesti tulemuste hindamise ühik, lüh. IQ. Tema intelligentsuskvoot on 100, alla 70.

järel|võistlus
sport lisavõistlus võrdse tulemuse saavutanute paremusjärjestuse selgitamiseks

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

kompleks|võistlus
sport võistlus, kus võistlejate v. võistkondade paremusjärjestus selgitatakse mitme ala tulemuste põhjal. Spinninguspordi kompleksvõistlus. Ujumise kompleksvõistluse kavva kuulus 100 m liblik- ja seliliujumine, 200 m rinnuli- ja 400 m vabaujumine.

kultuur ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. sg.› inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum; sama teat. ajajärgul, rahval, teat. piirkonnas jne. Kultuuri areng, tõus, langus. Vaimne, aineline kultuur. Hellenistlik, keskaja, tänapäeva kultuur. Kristlik, islami kultuur. Rahvuslik, eesti, saksa kultuur. India, Aafrika, Idamaade rahvaste kultuur. Vana-Peruu kultuurid. Kõrge, madala kultuuriga riik. || arheol samast ajajärgust pärinevate ühiste iseloomulike tunnustega muististe rühm teat. territooriumil. Arheoloogilised kultuurid. Kammkeraamika, venekirveste, varaneoliitiline, rauaaja kultuur. Kesk-Dnepri, Djakovo, La Tene'i, Kunda kultuur.
▷ Liitsõnad: aadli|kultuur, antiik|kultuur, feodaal|kultuur, kõrg|kultuur, küla|kultuur, linna|kultuur, maa|kultuur, maailma|kultuur, massi|kultuur, neegri|kultuur, oma|kultuur, pseudo|kultuur, rahva|kultuur, rahvus|kultuur, renessansi|kultuur, salongi|kultuur, talupojakultuur.
2. mingil alal saavutatud tase. Sajandipikkune laulupidude kultuur. Suulise ja kirjaliku kõne, mõtlemise kultuur. Kõrge esteetiline, kirjanduslik kultuur. Suure sisemise kultuuriga inimene.
▷ Liitsõnad: ehitus|kultuur, elamu|kultuur, filmi|kultuur, hinge|kultuur, juhtimis|kultuur, kaubandus|kultuur, keele|kultuur, kirjandus|kultuur, kodu|kultuur, kohviku|kultuur, koori|kultuur, kunsti|kultuur, kõne|kultuur, käitumis|kultuur, laulu|kultuur, lava|kultuur, liiklus|kultuur, muusika|kultuur, mõtlemis|kultuur, olme|kultuur, sanitaar|kultuur, suhtlemis|kultuur, tantsu|kultuur, teatri|kultuur, teenindus|kultuur, tootmis|kultuur, tunde|kultuur, tõlke|kultuur, töö|kultuur, vaimu|kultuur, vormi|kultuur, väljendus|kultuur, värsikultuur; alasti|kultuur, kehakultuur.
3. viljeldav taimeliik, eriti kui seda vaadeldakse kasutamisviisi, kasvatamisnõuete vm. poolest teiste kultuurtaimedega ühte rühma kuuluvana. Vaheltharitavad, niisutatavad kultuurid. Tehnilised kultuurid, nagu lina, puuvill, päevalill, suhkrupeet. Kurk ja tomat on soojalembesed kultuurid. Uudismaale külvati esimese kultuurina kaer. Arutati, kui palju maad iga kultuuri alla võtta. || ‹sisekohakäänetes› (osutab millegi kultuurtaimena viljeldavusele). Münt oli ravimtaimena kultuuris juba antiikajal. Peamiselt lindude vahendusel on mõned taimed levinud kultuurist loodusmaastikku.
▷ Liitsõnad: aia|kultuur, avamaa|kultuur, eel|kultuur, heina|kultuur, hüdro|kultuur, järel|kultuur, karjamaa|kultuur, kasvuhoone|kultuur, katmik|kultuur, katse|kultuur, kaunvilja|kultuur, köögivilja|kultuur, marja|kultuur, mono|kultuur, puuvilla|kultuur, põllu|kultuur, rohumaa|kultuur, rühvel|kultuur, sega|kultuur, silo|kultuur, sööda|kultuur, teravilja|kultuur, toidu|kultuur, vahe|kultuur, vesi|kultuur, viinamarja|kultuur, vilja|kultuur, õlikultuur.
4. mets külvatud v. istutatud taimed v. noored puud; vastav külviala v. istandik. Kultuuri rajama. Kultuuride rohimine, tarastamine, harvendus, täiendus. Sajaani kuuse kultuur. Põdrakari on kultuure rüüstanud.
▷ Liitsõnad: istutus|kultuur, kase|kultuur, kuuse|kultuur, külvi|kultuur, metsa|kultuur, männi|kultuur, tammekultuur.
5. biol mõnede katse- ja uurimisobjektide (söötmel) kasvatamise moodus; selliselt kasvatatud mikroobid vms. Tuberkuloosipisikute, kooleravibrioonide kultuur. Pärmseente kultuurid. Kudede, bakteriofaagide kultuurid. Tööstuslikult saadakse piimhapet vadaku kääritamisel piimhappebakterite kultuuridega.
▷ Liitsõnad: bakteri|kultuur, juuretis|kultuur, koe|kultuur, mikroobi|kultuur, puhas|kultuur, pärmi|kultuur, segu|kultuur, vesikultuur.

lavastama ‹37›
lavateost etendamiseks ette valmistama, lavale tooma; (filmikunstis:) stsenaariumi filmiteostust looma ning juhtima. Näidendit, ooperit, balletti, estraadietendust, kuuldemängu lavastama. Ta on lavastanud mitu filmi. Muusikal lavastati lavakunsti üliõpilastega. Sellist teost on keerukas lavastada. || piltl soovitud tulemuse saavutamiseks midagi oma plaani v. sepitsuse järgi korraldama v. kulgema panema. Intriige, tülisid lavastama. Puudujäägi varjamiseks lavastati lattu sissemurdmine. Lavastatud kohtuprotsess valetunnistajatega. Enesetapuna lavastatud mõrv.

ligi|kaudne
õige, tõelise v. täpse lähedane, enam-vähem õige, tõeline v. täpne. Ligikaudne vanus, asukoht, väärtus, arv, kaal. Ligikaudne lahend. || õige-, tõelise- v. täpselähedast tulemust andev, sellise tulemuse saamiseks sooritatav. Ligikaudne hindamine, mõõtmine, määratlus. Ligikaudsel arvutamisel saame ligikaudsed lahendid.

majandus|aasta
maj 12 kuu pikkune ajavahemik, mille lõppemisel tehakse majanduslike tulemuste kohta aastakokkuvõte igas majandusüksuses, -harus ja kogu rahvamajanduses

meister|sportlane
sport teat. järgunormi täitnud, kõrge tulemuse saavutanud sportlase nimetus; seda nimetust kandev sportlane

miinus|punkt
(kaotuspunkti, ka negatiivse hinnangu, tulemuse vm. kohta). Meie meeskond sai sellest mängust miinuspunkti. Kontrollaja ületamise eest saab miinuspunkte. „Finnide” klassis juhib ta võistlust kahe miinuspunktiga. Ei või kunagi teada, millega tema silmis miinuspunkte teenid.

otsustama ‹37›

1. mõtlemise, kaalumise teel mingile tulemusele jõudma, otsust tegema, otsusele jõudma; nõuks võtma, ette võtma. Tuleb otsustada, kas minna või mitte. Kui kord otsustati, siis ei taganetud enam sellest otsusest. Ta ei suutnud otsustada, mida ette võtta. Jätsin asja teiste otsustada. Otsustage kiiresti! Tühjale platsile otsustati ehitada maja. Koosolek otsustas asja töötajate kasuks. Pärast keskkooli lõpetamist otsustas ta edasi õppida. Noored otsustasid abielluda. *Kuna August oli varakult kogukas, tugeva kondiga poiss, otsustas isa temast tingimata kivilõhkuja teha. R. Parve. || jur otsust tegema, otsust välja andma. Kohus otsustas süüdlast karistada rahatrahviga.
2. määrama, olulist tähtsust omama. Viimased meetrid otsustavad, kes võidab 100 m jooksu. Homne mäng otsustab medalisaajad. Selle väravaga oli mängu tulemus otsustatud. Asja ei saa jätta juhuse otsustada. Ei usu, et minu sõna midagi otsustaks. *Närvid otsustasid sageli lahingu mitte ainult sõjas, vaid ka igapäevases elus.. O. Tooming.
3. arvama, oletama, järeldama; hinnangut andma. Välimuse järgi otsustades korralik inimene. Arheoloogiliste leidude järgi otsustades on kivikalme pärit 11. sajandist. Jahu on – silma järgi otsustada – üle kilo. Otsusta ise, kas mul oli kerge loobuda. Kuidas lavastus on õnnestunud, jäägu kriitikute otsustada. Sa otsustad tema üle teiste jutu järgi. Tulevased põlved otsustavad meie tegude üle. *.. uuris kõnnakuid, arvas sellest otsustada võivat, millise isikuga on tegemist.. O. Luts.

palju|kordne
palju kordi olnud, esinenud v. teatava tulemuse saavutanud. Paljukordsetele lubadustele vaatamata pole remont lõpetatud. Paljukordne vabariigi meister, meistermeeskond.

pluss|punkt
(võidupunkti, ka positiivse hinnangu, tulemuse kohta). Õige vastus andis kaks plusspunkti. Üritas endale ülemuse ees pugemisega plusspunkte koguda.

raamatu|pidamine

1. majanduslike tehingute tulemuste täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem; sel kujul peetav arvestus. Eelarveline raamatupidamine. Kahekordne raamatupidamine 'kahekordse kirjendamisega (deebeti ja kreediti paralleelse märkimisega) raamatupidamine'. Õppis ülikoolis raamatupidamist. Riigi, ettevõtte raamatupidamine. Raamatupidamise revideerimine, kontroll.
▷ Liitsõnad: finantsraamatupidamine.
2. kõnek raamatupidamisosakond; raamatupidaja(d). Raamatupidamine lõpetas bilansi. *Ta tuli raamatupidamisse oma õe juurde. V. Gross.

realiseerima ‹42›

1. täide viima, teostama, tegelikuks muutma. Küsis nõu, kuidas oma ideed realiseerida. Mõtteid ja kavatsusi on rohkem, kui olukord realiseerida võimaldab. Uurimistööde programm on täielikult realiseeritud. Autor realiseeris oma fantaasiakujutlused värvikas ja nõtkes vormis. Ta realiseerib end arhitektina. *See lugu kummitas ka minu peas, ma ei suutnud seda kuidagi realiseerida, isegi novelliks mitte. V. Vahing. || (hrl. sportmängudes:) tulemuse saavutamiseks ära kasutama. Hea korvpallur suudab realiseerida kõik vabavisked. Rootsi jäähokimeeskonnal jäi arvuline ülekaal väravaks realiseerimata. Katkestatud partii jätkamisel realiseeris Keres oma paremuse võiduks.
2. rahaks tegema, müüma. Kaupu, tooteid realiseerima. Põllumajandussaadused realiseeritakse vahendusfirmadele. Suurem osa turbast realiseeriti maailmaturul. Pullid realiseeritakse lihaks vähemalt 400 kg raskusena, raskuselt. Isa pärandus ei ole realiseeritav.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

sadama ‹sajan 42›

1. ‹hrl. 3. isikus, ka impers.› (sademete langemise kohta). Sajab vihma, lund, lumelörtsi, rahet. Vihma sadas ladinal, nagu oavarrest 'väga tugevasti'. Hakkas sadama peent uduvihma, laia lund. Ladistas, tibutas vihma sadada. Öösel on (vihma) sadanud. Öö läbi sadas vahetpidamata. Väljas sajab. Väljas tibas, tibutas, ladistas, soristas sadada. Lähme kuhugi varju: vihma sajab kaela. Lumeräitsakad sajavad vastu akent. Tänavu sadas lumi külmumata maale. Ega sadu enne ei lakka, kui pilved on tühjaks sadanud. Kõrbealadel sajab harva. Sadagu või aiateibaid, pussnuge (alla) 'ükskõik kui tugevasti v. ükskõik mida', mina lähen ikka. | piltl. Sulle lausa sajab raha. Sportlastele sadas auhindu ja medaleid. *Ja siis laseb Jumal tuld ja tõrva sadada, ja kõik teised rahvad [peale iisraellaste] saavad otsa. E. Enno. *Ka arstile ei saja niisama taevamannat pottidesse. O. Tooming. || (ühenduses tulemuse, tagajärje osutamisega). Heinad sadasid märjaks. *Sõudsid mööda teeäärsed raudteeputkad, pooleldi hange sadanud põõsad.. O. Samma (tlk). *Kuuse all puhkasime. Puud sadasid vihma kaela. L. Promet.
2. ‹hrl. 3. isikus› tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, alla langema vms. Puudelt sajab (alla) koltunud lehti. Vana maja laest sajab kaela puru ja liiva. Müüridelt sadas ründajatele kaela nooli ja kive. Põlevast hoonest sadas tukke ja sädemeid. Vingusid kuulid ning sadas pomme ja granaate. *.. ärge, mehed, minge tulele liiast lähedale, lagi võib iga sekund sisse langeda, seinapalgid võivad selga sadada. E. Maasik. | piltl. Askeldusi, töid, ülesandeid sadas kaela. Äpardusi, ebameeldivusi, muresid sadas vahetpidamata kaela. || (löömise, peksmisega ühenduses). Piitsahoobid, vemblahoobid sadasid hobusele, loomadele selga. Rusikahoobid sadasid mehele näkku, kõhtu, pähe. Hoope hakkas sadama nagu klopitaks vana kasukat. Mees võitles vihaselt: tema mõõgahoobid sadasid nii vasemale kui paremale. Mesilaste nõelapisteid sadas kaelale ja käsivartele. *Üks hoop teise järele sajab [kurikaga] triibulise riidetüki selga. Juh. Liiv. || (üldisemalt:) kukkuma, langema. Vaas sadas riiulilt kildudeks. Puu otsast sadas selga suur kookospähkel. Mingi pehme asi sadas mulle ülalt kaela. Iga pomm tundus pähe sadavat. Pihta saanud lennuk sadas eemale sohu. Ole ettevaatlik, et sa seal kuristikku ei saja! Vaata et sa lakaluugist, katuselt, puu otsast alla ei saja! Mine kaugemale, sajan sulle äkki veel ülalt kaela. *Hulda küünarnukihoop käis vastu Andrease külge, nii armutult, et mees põrandale sadas. H. Sergo.
3. ‹hrl. 3. isikus› piltl rohkel arvul kuuldavale tulema. Esinejale sadas igast kandist küsimusi. Sadasid kümned, üha uued küsimused. Olukorra kohta sadas sapiseid märkusi. Sadas etteheiteid, manitsusi, mitmesuguseid ettepanekuid. Meeste suust sadas ähvardusi. Nüüd hakkas kõrgemalt poolt käske ja korraldusi sadama. Meie aadressil sajab teravmeelsusi, pilget. Mehed on vihased: sajab sajatusi, sõimu. Meistrile sajab tellimusi lähemalt ja kaugemalt. *Nagu rahet sadas igasuguseid kuuldusi ja küttis inimeste meeled kuumaks. M. Rebane.
4. kõnek ootamatult, äkki kuhugi ilmuma. Kust sina siia sadasid? Kust tonti sa nii äkki sadasid, ei teadnud oodatagi! Meile sadasid revidendid kaela. *.. praegusel ajal ei võinud ju ilmas teada, millal ja kust rüüstajad ja põletajad linna-alevitele kaela võisid sadada. J. Kross.

siht|programm
riigi seisukohalt väga tähtsate tulemuste saavutamiseks välja töötatud kompleksne tegevuskava. Tuberkuloositõrje sihtprogramm. Spordi arendamiseks puudus korralik sihtprogramm. Põllumajandust toetatakse pikaajaliste sihtprogrammidega.

suur|meister

1. sport rahvusvahelistel suurvõistlustel saavutatud eriti heade tulemuste eest antav aunimetus (males v. kabes). Suurmeistri nimetus, tiitel. Rahvusvaheline suurmeister P. Keres.
▷ Liitsõnad: kabe|suurmeister, malesuurmeister.
2. aj kõrgmeister
3. mingi ala väga silmapaistev esindaja; suurmees, suurkuju. Maalikunsti, muusikakultuuri suurmeister. Eesti kriitilise realismi suurmeister E. Vilde.

tehe ‹tehte 18› ‹s›
mat toiming, mis seab ühe v. enama matemaatilise objektiga kindlate eeskirjade järgi vastavusse mingi kindla tulemuse, operatsioon. Aritmeetilised, algebralised tehted. Tehted täis-, murdarvudega. Tehete järjekord. Mitme tehtega tekstülesanne. Liitmine on lahutamisele vastupidine tehe. Õpilane ajas tehted segi, tegi osa tehteid peast.
▷ Liitsõnad: aritmeetika|tehe, arvutus|tehe, loogika|tehe, matemaatikatehe; jagamis|tehe, korrutamis|tehe, lahutamis|tehe, liitmis|tehe, põhi|tehe, pöördtehe.

treeningu|päevik
sport sportlase v. treeneri isiklik märkmik treeningukoormuste, tulemuste jt. vajalike tähelepanekute ülesmärkimiseks. Igal sportlasel on otstarbekas pidada treeningupäevikut.

tulema ‹tulla, tulin, tullakse 39›

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8. ‹hrl. 3. pöördes› saama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12. ‹hrl. ma-infinitiivis› kusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13. ‹üksnes 3. isikus da-infinitiiviga› vaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14. ‹ka eitavalt› esineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

tulemus|palk [-palga]
maj palga muutuv osa, mida makstakse töövõtjale varem kindlaks määratud tulemuste saavutamise eest

tunni|jooks
sport jooks, kus tulemuse otsustab tunni ajaga läbitud vahemaa

uurimus ‹-e 5› ‹s›
teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemuste kirjalik jäädvustus. Teatriajalooline uurimus. Geenitehnoloogia alane uurimus. Etnograafide süstemaatilised uurimused. Projektis osalejatel on käsil kollektiivne uurimus. Uurimuses on rakendatud originaalset meetodit. Ulatuslikuks uurimuseks taotleti mitmelt fondilt toetust. Mahukas monograafiline uurimus. Uurimus alkoholismi mõju kohta. Avaldas uurimusi Kaukaasia eestlastest. Oma uurimustes käsitles L. Puusepp peaajukasvajaid.
▷ Liitsõnad: ajaloo|uurimus, füüsika|uurimus, keele|uurimus, keemia|uurimus, stiiliuurimus; detail|uurimus, eri|uurimus, lühi|uurimus, piloot|uurimus, süva|uurimus, üksikuurimus.

vastu
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10. ‹eitusega› osutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II. ‹prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III. ‹adv›
1. ‹liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3. ‹ühendverbi osana› esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4. ‹ühendverbi osana› esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7. ‹vaatamist märkivate verbide laiendina› otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9. ‹muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana› näit. vastu tulema, vastu võtma

võistlus|protokoll
sport aruanne võistluse käigu ja tulemuste kohta

võistlus|taktika
tegevuskava võistlustel võimalikult parema tulemuse saavutamiseks. Õige võistlustaktika valik.

välja|andja ‹1› ‹s›

1. vaimse loomingu tulemuse avaldaja. Raamatu, plaadi väljaandja. Ajalehe vastutav väljaandja (kirjastamisega tegeleva firma juhi nimetus).
2. see, kes midagi välja annab (ka ametinimetus). Töötas keemilises puhastuses tööde väljaandjana.
3. ülesandja, reetja. Peidupaiga väljaandjat ähvardas kaaslaste kättemaks.

õnnestuma ‹37›
korda minema
1. (mingi toimingu, ettevõtmise v. selle tulemuse kohta:) sellisel määral edukas v. hea olema, et võib rahule jääda; hästi välja tulema. Start, hüpe, vise õnnestus. Teivashüppajal õnnestus juba esimene katse. Eksam õnnestus. Lõikus õnnestus, kasvaja eemaldati täielikult. Tema käes, temal õnnestub kõik. Seekord õllelaar õnnestus. || õnnestunud hea, kordaläinud. Õnnestunud ost, leid, valik. Õnnestunud konverents, üritus, portree, tõlge. Lavastust võib pidada õnnestunuks.
2. ‹da-infinitiiviga› mingit tegevust v. ülesannet tulemuslikult täitma, sellega toime saama. Tal õnnestus kinnivõtjate käest lahti rabelda. Vangil õnnestus põgeneda. Kellelgi pole õnnestunud seda mäge vallutada. Mul ei õnnestunud teda veenda. Romaani ei õnnestunud avaldada. || millegi ebameeldivaga tahtmatult, kogemata hakkama saama. Marjulistel õnnestus metsas ära eksida. Mul õnnestus üks kõrvarõngas ära kaotada.