[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 76 artiklit

andmaannan 45

1. ulatama, kellegi kätte v. kättesaadavusse toimetama. Anna mulle riiulilt raamat. Anna, palun, kääre. Teretab kõiki kätt andes. Anna käsi, ma tirin su üles. Suitsule tuld andma. Tuletikke ei tohi anda lastele mängida. Lõputunnistusi, diplomeid, aukirju, medaleid, ordeneid kätte andma. *Ema tõi kirstust raha ja andis viivlemisi poja näppu. E. Vilde. | (söömiseks, joomiseks, sissevõtmiseks). Külalistele anti süüa, juua. Haigele antakse rohte, ravimeid. Prae võib lauale anda külmalt. Anna mulle ka maitsta. Hobustele anti heinu ja kaeru. Rinda andma 'rinnaga toitma, imetama'. *.. anti rõõska piimagi ainult laupäeviti, karaski kõrvale. V. Ilus. | piltl. Autori elukäik andis võtme teose mõistmiseks.
2. loovutama, kellegi teise omandusse, valdusse v. kasutusse siirma. a. (kinkides, annetades). Almust, armuandi, jootraha andma. Verd andma. Lastele antakse taskuraha. Õunu jätkus müüa, jätkus ka tuttavatele niisama anda. Ta annab või viimase hinge tagant. Kel on, sellele antakse. Õndsam on anda kui võtta. Kes ei anna antust ega murra murtust, see ei anna aidatäiest. | piltl. Nad andsid oma elu isamaa eest. Igaüks püüab anda oma parima, oma panuse. Talle on antud tervist ja elupäevi. Kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Ta on enda jäägitult muusikale andnud. b. (makstes, müües, laenates, vastutasuks jne.). Rendile, üürile, laenuks, võlgu andma. Altkäemaksu andma. Andsin talle oma mantli selga. Ülemise korruse toad anti külalistele. Anna mulle homseni sada krooni. Palju sa sellest kellast annaksid? Ma ei annaks selle eest sentigi. Andis viie krooni eest kilo õunu. Kas avanssi antakse? Peremees andis vähe palka. Andsin pakid hoiule, hoidu. Andke, palun, arve, kviitung. *.. ning Eesti Kirjanduse Selts annab tõlkegi poognast 40 rbl. E. Vilde. c. (kedagi kuhugi suunates v. kellegi hoolde, kätte, hoitavaks jne. toimetades v. usaldades). Noori mehi anti soldatiks, nekrutiks. Andis oma tütre mulle naiseks. Kasulapseks, õpipoisiks andma. Poiss anti lastekodusse. Kedagi ametivõimude kätte, kohtusse, kohtu alla andma. Vaenlase sõdurid andsid end vangi. Keegi ei taha end teise võimu, voli alla anda. Lapsed anti vanaema hoole alla. Pidime end saatuse hoolde, hooleks andma. d. (midagi tehtavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Õpetaja oli andnud õpilastele õige raskeid ülesandeid lahendada. Mis meile homseks õppida anti? Käsikiri anti eriteadlasele retsenseerida. Andsime raamatu trükki. Andsin kella parandada, parandusse. Tootmisse on antud uue tegumoega jalatsid. Uus tehas anti käiku. Maja antakse kasutusse. *Koonla annab ema talle / kauniks lõngaks kedrata. Jak. Tamm.
3. (saada) võimaldama, osaks saada laskma. Kellelegi peavarju, ulualust, öömaja andma. Tööd andma. Poeg pidi isale-emale ülalpidamist andma. Iga töö annab leiba. Suurriigid annavad arengumaadele abi. Kannatanule antakse esmaabi. Eest ära, andke teed! Andeks andma 'andestama'. Piletimüüja teateid ei anna. Midagi kellelegi teada andma 'teatama'. Eks elu näita ja aeg anna arutust. President võib surmamõistetuile armu anda. Sa rühmad tööd teha, ei anna endale hõlpu. Hirm, mure ei andnud talle kuskil asu. Süda, see mõte ei andnud talle ööl ega päeval rahu. Töö ei anna mahti 'ei lase, ei võimalda' linnagi sõita. Andke aega, ärge kiirustage! Ei tohi kätele, pisaratele, oma tunnetele voli anda. Talle anti koosolekul sõna. Talle lubati anda osakonnajuhataja koht. Antagu talle võimalus end parandada. Annaks jumal, et kõik hästi läheks. *Aeg antud naerda, / aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || karistusena, sunnivahendina v. ergutusena osaks saada laskma. Talle kuluks anda hea keretäis, nahatäis. Ema andis lastele vitsa, vitsu, urvaplaastrit. Kellelegi peksa, kolki andma. Mees andis hobusele piitsa, rooska, nuuti, kannuseid. Perenaine andis koerale malka. Mitu aastat talle varguse eest anti? Huligaansuse eest anti 15 päeva. Ordeneid, medaleid, doktorikraadi, professorikutset andma. Nobeli kirjanduspreemiaid annab Rootsi Akadeemia. || millegagi töötlema v. mõjustama. Vikatil pole viga midagi, anna aga luisku! Ei saa nüüd mootorit käima, anna aga vänta! Andis gaasi ja kihutas mööda. *Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. Äket oleks vaja anda, kõvasti äket! R. Sirge. || kehtestama. Riigikogu annab seadusi. Pojale anti nimeks Jaan. ||objektiks hrl. da-infinitiiv ka impers.laskma. See asi annab (end) korraldada, seada. Pajuvitsad annavad hästi painutada ja punuda. Ta ei anna ennast pilgata. See sõna ei anna kuidagi riimida. Annab mõista, et ta on ülemus. Hammas lausa ei valuta, aga annab tunda. Lidus (joosta), mis jalad andsid. Häda ei anna häbeneda. *Logina Peter ei kuulu meeste hulka, kes annavad end sõnaga veenda või painutada. R. Sirge. *Kui ilm annab, teeme jälle sääred jääle. A. Mälk. ||impers.võimalik olema. Temaga annab rääkida. Tegime kõik, mis teha andis. Võtab, kust võtta annab. Päästke, mis päästa annab. Ajab suu nii lahti, kui vähegi annab. ||ma-infinitiivigamingiks tegevuseks suuteline olema. Sõrmed ei anna kuidagi kõverduma. *Tera andis tublisti veel painduma .. J. Mändmets. *„Katsu, kas käed-jalad annavad liikuma,” ütles Anne. I. Sikemäe.
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama; mingi tulemuseni viima. Kasu, kasumit, tulu andma. Põhjust, kõneainet, ettekäänet andma. Viimast lihvi andma. See annab alust kahelda ning ettevaatlik olla. Mis võis talle selliseks sammuks tõuke anda? Kordaminekud annavad lootust, julgust, uut jõudu, enesekindlust. Mis annab tema luulele sellise võlu? Kadakased kapad annavad õllele erilise maitse ja lõhna. Läbirääkimised ei andnud tulemusi. Keres andis vastasele mati. Metallidega reageerides annab lämmastik nitriide. Autod annavad signaali, vedurid vilet. Kas sa andsid mitu korda kella? Öösel anti häire. Start anti stardipüstoliga. *Ma ei või mitte liiga hea olla, kui ma vihkamiseks asja annan. E. Vilde. || (enda küljest, endast eraldades). Kasukas annab karvu. Riie annab pesemisel värvi. Vana padi annab sulgi.
5. tootma, produtseerima; toodanguna saada võimaldama. Noored õunapuud hakkavad juba saaki andma. Mais annab palju haljasmassi. Mitu seemet kartul andis? See on hea lehm – annab palju piima. Lambad annavad villa. Bakuu annab naftat, Donbass kivisütt. Metsad annavad puitu. Peipsi annab üle poole Eesti sisevete kalasaagist. Kaev annab külale vett. Uus tehas, tsehh, vooluliin hakkab andma toodangut. Elektrijaam hakkas voolu andma. Katlamaja annab soojust kogu linnaosale. Lamp annab valgust. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare. || (õppeasutuste kohta:) välja laskma. Maaülikool annab põllumajanduse ja metsanduse spetsialiste. Viimasel kümnendil on tehnikum andnud üle tuhande lõpetaja.
6. (suuliselt, kirjalikult, käitumise, žestidega jne.) midagi teatavaks tegema, teatama; (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama. Juhtnööre, õpetusi, nõu, käsku, käsklust, korraldust andma. Annab (oma) nõusoleku, loa, sõna, ausõna. Tunnistajad annavad seletusi suuliselt. Retsensent annab käsikirja kohta hinnangu. Anna talle mõned näpunäited! Antud tõotust, vannet ei saa murda. Sellele küsimusele ei osanud keegi vastust anda. Annab käega, noogutades, silma pilgutades märku. Ta pole juba tükk aega endast elumärki andnud. Ega viinapudel veel mehest tunnistust anna. Millestki kujutlust, pilti andma. Oma uurimuses annab ta nende nähtuste uue klassifikatsiooni. *Valitseja oigas .. ja astus paar sammu ligemale, et sakstele oma lombakusest aimu anda. E. Vilde. | (mõnedes tervitustes ning soovimistes). Astun töömeeste juurde ja annan jõudu. Tänu andma van tänama. || (vahendavalt) esitama, avaldama. Ajalehed, raadio, televisioon annavad informatsiooni. Tallinn annab parajasti sporditeateid. Seda sõna pole üheski sõnaraamatus antud. Ta rääkis sellest raadiole antud intervjuus. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmustik mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas. || (ette) määrama; eelnevalt teatavaks tegema. Ülesandes olid antud kolmnurga alus ja kõrgus. Temperatuur võib katse puhul kõikuda antud piires. Antud juhul 'sel konkreetsel juhul'.
7. hrl kõnek lööma, virutama, äigama; ründavalt kohtlema. Andis mehele rusikaga, kaikaga pähe. Andsin poisile vitsaga paar nähvakat mööda sääri, üle turja. Andis võmmu kuklasse. Vastu kõrvu, lõugu, vahtimist, hambaid andma. Anna talle nii, et teab, mäletab! Ma sulle annan! Ära mine lähedale, hobune võib kabjaga anda. Tuuleveski tiib oli mehele hoobi rindu andnud. Vaip on tolmu täis, anna klopitsaga mõni mats. Ega vanasti polnud pesumasinat, siis anti muudkui kurikaga. *Madis võttis üsna asjalikult pükstelt rihma .. ja ilma et ta veel ainustki sõna oleks raisanud, hakkas ta eidele andma. A. H. Tammsaare. || (viskamise, heitmise; tulistamise, laskmise kohta). Sandarmitele anti nurga tagant kividega. Vaenlasele anti tuld, tina. Andsin kuulipildujast valangu. Talle oli ähvardatud kuuli anda. Nii kui paugu andis, oli rebane pikali. || piltl (arvustavalt ründamise, teravalt kritiseerimise, ülemuslikult noomimise jne. kohta). Enda kohta ta kriitikat ei kannata, aga teistele annab, kus vähegi saab.
8. korraldama, (omalt poolt) pakkuma; sooritama, tegema. President andis dinee kuninglike külaliste auks. Peaminister andis neile audientsi. „Vanemuine” annab külalisetendusi Tallinnas. Koor andis kontserdi. Keres andis Tartu maletajaile simultaani. Eksameid, arvestusi andma. Lembitu otsustas anda orduvägedele lahingu. Direktor andis dokumendile allkirja 'kirjutas dokumendile alla'. || (näit. koolis:) midagi õpetama, koolitarkust, teadmisi jagama. Annan keskkoolis matemaatikat ja füüsikat. Klaveri-, tantsu-, eratunde andma.
9. (kellelegi v. millelegi midagi) omistama. Noored ei oska alati vanemate hoolitsusele küllalt tähtsust anda. Mida sa mulle süüks annad? Sellised huvitavad road, et ei oska neile nime anda. Et oma sõnadele suuremat kaalu anda, põrutas ta rusikaga vastu lauda. Püüab oma soosikule igas asjas õigust anda. *Nüüd meenub meile mõndagi [haiguse sümptomitest], millele me varem ei osanud tähendust anda. E. Krusten. || oletamisi, hindamisi, ära arvata püüdes pakkuma (näit. ea kohta). Ega talle üle kolmekümne aasta ei annaks. Välimuse järgi võiks talle anda umbes 50 aastat.
10.hrl. da-infinitiiviga impers.pingutust pakkuma, jõudu, vaeva, aega, püsivust nõudma; jätkuma. Nii raske kott, et annab kahe mehega tõsta. Koorem on raske, annab hobusel vedada. Säärast meistrimeest annab tikutulega otsida. Lõpuks ometi, küll andis oodata. Seda reisi annab mul mäletada. Paks raamat, annab lugeda. Jäme tamm, annab kahel mehel ümbert kinni võtta. | hrv (koos teonimega). *Nüüd [vanas eas] annab tegemist, enne kui lühikese jupikese ära jõuad lugeda. R. Roht. *See andis palju lugenud-kogenud mehelegi mõnda aega mõtlemist. E. Tennov.

alla andma

1. alistuma. a. vastupanust loobuma; end võidetuks tunnistama. Vaenlane sunniti alla andma. Poisid muudkui maadlesid, kumbki ei andnud alla. b. mingi olukorraga leppima, alla vanduma. Saatusele, kiusatusele, nõrkusele alla andma. Kes haigusele alla ei anna, sellele annab haigus alla. Töö on ränk küll, aga mehed ei anna alla. Ära anna alla, kui sul õigus on.
2. maha jääma, alla jääma. a. (kellelegi milleski). Naised ei andnud töös meestele alla. Pikkuselt ei anna poeg isale enam alla. b. (millelegi milleski). Meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele karvavõrdki alla. *Paljukest too mõisaait alla andis keskmisele kaubamajale Pärnus, ah? A. Sinkel.

anda-võtta
just nagu, täpselt nagu, võta või jäta. *Järsku kõlab akna taga võigas ulgumine ... anda-võtta hunt. L. Kibuvits.

[miski] annab tiivad vt tiib

aru andma vt aru [1]

[millelegi] aset andma vt ase

au andma vt au

edasi andma

1. vahendajana toimima, vahendama; üle andma. Anna pakk mu vennale edasi. Membraan annab võnked edasi nõelale. Teadet, sõnumit, korraldust edasi andma. Ma annan su soovid, palved, tervitused talle edasi. Kontsert, aktus anti raadios, televisioonis edasi. Oma kogemusi, oskusi, teadmisi teistele edasi andma. Vanu kombeid anti edasi põlvest põlve.
2. (teisendatult) väljendama. Seda on raske sõnadega edasi anda. Kuidas murdekeelt tõlkes edasi anda? Püüdis oma elamusi, tundeid värsivormis edasi anda. Neis jutustustes on külaelu ning rahvalikke tüüpe meisterlikult edasi antud. Rõõmu, muret maalikunsti, muusika vahenditega edasi andma.

endale ~ enesele aru andma vt aru [1]

end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma vt silm [-a]

ette andma

1. ette tooma, ette viima; ette sõita laskma. Tuli süüa, mis ette anti. Hobustele anti heinu ette. Dosaatorid annavad segu ette täpsetes kogustes. Pump annab paagist kütust ette. *Kui rong ette anti, tekkis väravasse kork. L. Promet.
2. (nõrgemale) vastasele teatavat algedu, edumaad vms. võimaldama. Poiss andis tüdrukule võidujooksus 10 meetrit ette. Talle anna ratsu ette (males).
3. ette ära määrama. Operatsioonid sooritada etteantud järjekorras.

habemesse andma vt habe

[midagi] hamba alla andma vt hammas

jalgadele tuld ~ valu andma vt tuli vt valu [1]

juurde andma
lisama, lisaks andma. Toitu anti juurde. Puhkus andis jõudu juurde. Siit, puusadest, pikkust võiks veidi, kasvamise jagu juurde anda. Eesriided annavad korterile, kodule palju juurde. *Kuski täksis käia vana seinakell, aga seegi heli oleks nagu üldisele suurele rahule osakese juurde andnud. A. Jakobson.

järele andma

1. mitte ettenähtud olekus püsima, lõdvemale v. lahti tulema v. minema; murduma, varisema. Naelad, kruvid andsid järele ning lauad tulid lahti. Püüti ust lahti murda, kuid lukk, riiv ei andnud järele. Köis, nöör andis järele. Jalg vääratas, käed andsid järele ning poiss kukkuski puu otsast alla. Pehkinud talad võivad järele anda ning lagi kaela langeda. *Tihedaks ja kollaseks tambitud külatee andis ajuti hobusekabjale järele, jalg sumas läbi .. E. Tennov.
2. lõdvemale laskma, järele laskma. Kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele anda. Anna nööri järele, ämber ei ole veel põhjas.
3. kellegi v. millegi mõjustusel mööndusi tegema, oma seisukohast, kavatsusest, otsusest jne. (osaliselt v. täielikult) loobuma. Kellegi tahtmisele, palvele, soovidele, tujudele järele andma. Ahvatlusele, kiusatusele järele andma. Juhtkond oli sunnitud töötajate nõudmistele järele andma. Ei maksa lastele kõiges järele anda. Algul punnis vastu küll, lõpuks andis ikka järele. Targem annab järele.
4. nõrgenema, vaibuma, raugema. Õhtu eel andis kuumus, palavus, külm, pakane pisut järele. Torm, maru, tuisk, sadu hakkab järele andma. Viha, närvipinge, erutus annab pikkamööda järele. Haigus, köha, palavik andis järele.
5. (näit. kellestki v. millestki millegi poolest) maha jääma, alla jääma, alla andma (2. täh.) Kasvult on poiss juba isa pikkune, ja ega tüseduseltki palju järele anna.

kaarte käest andma vt kaart [1]

kandadele tuld ~ valu andma vt tuli vt valu [1]

kere peale andma vt kere

kinga andma vt king

kinni andma
kinni ulatuma, sulgeda andma. Kuub, mantel ei anna eest kinni. Selga läheb, aga nööbid ei anna kinni.

kitli peale ~ kitlit andma vt kittel

kokku andma

1. vastamisi v. kinni ulatuma, kinni andma. Hõlmad ei anna kokku, vaks maad jääb vahet. Püksid ei andnud enam värvlist kokku.
2. kedagi enda lähedale, endaga kokku laskma. Hoidub inimestest eemale, ei anna end kellegagi kokku. *Aga ära sa ennast sulipoistega kokku anna! O. Luts.
3. (ühinemisel, liitmisel) tulemuseks andma. Kollane ja sinine annavad kokku rohelise. 124 ja 89 – palju see kokku annab?

korvi andma vt korv

kuklasse andma vt kukal

kätele (vaba) voli andma vt voli

ligi andma
lähedale laskma, lähenemist võimaldama. Koer on kaval, ei anna ligi. *Vana inimese juurest põgeneb uni kergesti ja ei anna end tundide kaupa ligi. I. Sikemäe.

lõhna andma vt lõhn

[millelegi] maad andma vt maa

mõõtu andma vt mõõt

mööda kaela ~ kukalt andma vt kael vt kukal

naha peale andma vt nahk

[kellelegi] nina peale ~ pihta andma vt nina

näole andma vt nägu

[kellelegi] (oma) kätt andma vt käsi

(oma) kätt kuradile andma vt käsi

(oma) pead (pandiks) andma vt pea

(oma) sõrme kuradile andma vt sõrm

[kellelegi] (oma) südant andma vt süda

pasunasse andma vt pasun

peksa andma vt peksa

pihta andma

1. lööma, peksma. Kurikaga, vasaraga, vemblaga pihta andma. Poisid, anname ülbitsejatele pihta. Kus vai pääseb, kui nui pihta annab.
2. arvustavalt ründama, kritiseerima. Joodikutele, logelejatele, väärnähtustele antakse ajalehes kõvasti pihta.
3. tõhusalt tegutsema. Heinale, tööle, toidule pihta andma. *Oled küll õppimisega pisut hiljaks jäänud, aga anna pihta, küllap jõuad. A. H. Tammsaare.

pinna peale andma vt pind [pinna]

[kellegi, millegi] plaani välja andma vt plaan

pähe andma vt pea

päkkadele tuld ~ valu andma vt tuli vt valu [1]

pükse naise jalga andma vt püks(id)

rooki andma vt rooki

rusikatele (vaba) voli andma vt rusikas

[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]

sisse andma

1. sisse toimetama; sisse söötma v. jootma. Annan piima üle ukse sisse. Lapsele on raske rohtu sisse anda. *Andsin siis oma külalistele kõvad tropid [viina] sisse .. E. Maasik.
2. (avaldust, tellimust vms.) asutusele, ametivõimudele jne. esitama. Sooviavaldust, tellimust sisse andma. Ta olevat lahkumisavalduse sisse andnud.

suud andma vt suu

suule voli andma vt voli

süda annab järele vt süda

tagasi andma

1. tagastama (ka vahetusrahana); kaotatut v. äravõetut uuesti osaks saada laskma, taastama. Võtab raamatu ja tagasi enam ei anna. Rekvireeritud vara anti tagasi. Kas teil väiksemat, parajat raha ei ole, ma ei saa teile tagasi anda. Toit andis haigele jõu tagasi. Õnnestumine andis mulle tagasi eneseusalduse.
2. raugema, järele andma (4. täh.) Külm, pakane hakkab tagasi andma. Suur vaimustus ja õhin annab juba tagasi. *Noorperemehe südamekloppimine andis tagasi. E. Rannet.
3. kõnek tagasiliikumist võimaldama. Suusad pole õigesti määritud, annavad tagasi.
4. kõnek vastu andma (2. täh.) Kui ta sind lööb, siis anna aga tagasi.

takka andma
hoogu (juurde) andma, pihta andma. Andke aga heinatööle takka! *Ise põlvili rees, kõik aeg selja taha kiigates, andis ta hobusele takka .. R. Sirge.

taldadele tuld andma vt tuli

tappa andma vt tappa

tooni andma vt toon [-i]

tupe peale andma vt tupp

tuupi andma vt tuupi

[millelegi] valu andma vt valu [1]

[kellelegi] valu andma vt valu [1]

varvastele valu andma vt valu [1]

vastu andma

1. millegi eest vastutasuks loovutama. Ta andis meile sõstraid, me andsime õunu vastu. Kellele on palju antud, see peaks ka palju vastu andma.
2. kõnek ütlemisele, hoobile vm. teole (samaga) vastama. Ta pole suu peale kukkunud, annab igale sõnale kümme vastu. Anna aga vastu, kui keegi sind lööb. *Tee äärest küüni nurga tagant lasti ... Meie kähku reelt maha, kõhuli lumme, anname vastu. I. Sikemäe.

vastu kaela ~ kukalt andma vt kael vt kukal

vastu muhku andma vt muhk

vatti andma vt vatt [4]

(viimast ~ kõike) hinge tagant ~ takka ära andma vt hing [1]

viit pihku andma vt viis [viie]

välja andma

1. (millegi eest, kellelegi kasutamiseks, kellegi nõudmise peale jne.) loovutama. Ta on nii ihne, et sentigi ei raatsi välja anda. Kas teil on mõni tuba suveks välja anda? Läbiotsimisel andis ta varastatud esemed vabatahtlikult välja. Soome politsei andis põgenikud tsaarivõimudele välja. || (ametlikus korras) väljastama. Kus ja kelle poolt on pass välja antud? Kes juhilubasid välja annab? Materjale antakse laost välja nõuetekohaselt vormistatud dokumentide alusel.
2. (pärimise, nõudmise peale, ülekuulamisel jne.) üles andma; reetma. Kaassüüdlasi välja andma. Kes võis meie peidukoha välja anda?
3. (trükis) avaldama; kirjastama, publitseerima. Ajalehte, ajakirja välja andma. Kus see raamat on välja antud? Brošüür anti välja massitiraažis. Pühadeks anti välja seinalehe uus number. || (normatiivakti) kehtestama ning avaldama. Valitsus on välja andnud sellekohase määruse.
4. (saagi, saagise andmise kohta). Rukis, oder andis sel aastal palju, hästi välja. Sügisel näeme, palju põld välja annab.
5. millekski piisav, küllaldane olema; teat. määrani, normini ulatuma. Pikkade käistega kleiti ei anna see riie välja. Sead kasvavad hästi, varsti annavad peekonikaalu välja. Ta on pikk mees, kuid kahte meetrit siiski välja ei anna. *Vööd võetakse vöölt, sõlmitakse kokku, ja kui arvatud pikkus välja ei anna, lõigatakse leivakotid ribadeks .. Juh. Liiv. || kujult, olemuselt, omadustelt jne. sobiv v. kellelegi, millelegi vastav olema. Ta on suur poiss, annab juba täismehe plaani välja. Kleenuke teine, ei anna direktori mõõtu välja. Romaani mõõtu see raamat välja ei anna.

ära andma

1. (päriselt, täielikult) loovutama. Lapsed ei raatsinud ühtki kassipoega ära anda. Relvad tuli ära anda. Ei või viimast senti ära anda. || (müües). Ma maksan 100 krooni – anna ära! Ei maksa liiga odavalt ära anda. || (ajutiselt, näit. hoiule). Ülerõivad tuleb garderoobi ära anda.
2. reetma. a. (saladusi paljastades, vaenlase poole üle minnes jne.). Ülestõusnute hulgast oli keegi juhi ära andnud. Ma ei julge sulle saladust rääkida, äkki annad mu ära. b. (kedagi ametivõimudele üles v. välja andes). Keegi nende endi hulgast andis nad ära. c. piltl (millestki tunnistust andes). Su käitumine ja ilme annavad su ära.
3. ära tegema, sooritama. Õpetaja andis tunnid ära ja läks koju. Kavatseb kevadel paar eksamit ära anda.

ühe käega andma, teisega võtma vt käsi

üle andma
kellelegi (pidulikult) kätte andma; kellegi valdusse, ametiks v. tehtavaks siirma. Mind paluti kiri, kutse, teade teile üle anda. Millal juubilarile kingitused üle antakse? Aukirjad, medalid anti üle aktusel. Maja anti üle teisele asutusele. Andke asjaajamine uuele sekretärile üle. *Vastu õhtut andsin vahikorra üle tüürimehele ja läksin kajutisse. J. Parijõgi.

üle kaela ~ kukla andma vt kael vt kukal

üles andma

1. (ametivõimudele) kellestki, millestki teatama; reetma, välja andma. Andis põgeniku politseile üles. Ta oli end ise võimudele üles andnud. Kaassüüdlasi ta üles ei andnud. Jaak andis asja politseile üles. || registreerima, (nime) kirja panema. Ta oli enda vabatahtlikuna üles andnud. Andku üles, kes soovib ekskursioonile tulla. Ta andis mind tunnistajaks üles.
2. õpitavaks, tehtavaks määrama. Mis ajaloos(t) homseks üles anti? Õppis, tegi korralikult kõik ära, mis üles anti. *Kui sa just nii palju ei saa, kui üles on antud, pole viga. O. Luts.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur