[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

torkama ‹torgata 48›

1. millegi teravat otsa kuskile sisse suruma, teravaotsalise esemega pistma, ka millegi sellise vastu puutuma v. sellesse kinnitama. Noaga, täägiga, odaga, mõõgaga torkama. Kingsepp torkab naaskliga naha sisse auke. Torkasin endale kogemata nõelaga sõrme. Mesilane torkab astlaga. Torkas vastasele täägi rindu, kõhtu. Torkas käsitsivõitluses mitu vastast surnuks. Torkas ründava vastase piigi otsa 'piigiga läbi'. Vürst lasknud mehe pimedaks torgata. Torkasin nõela nõelapatja. Torkab varda, kepi maasse. Torkas oma käe vastu traati veriseks. Nii pime, et torka või silm peast. Torkab kartuli kahvli otsa ja pistab suhu. Trofeeks oli teiba otsa torgatud kuldipea. Kalad torgati vardasse. Sind oleks otsekui herilane torganud. | piltl. Perenaine torkas uuriva pilgu sugulase linnarõivastele. *Ainult kui peremees ei torkaks nõnda valusasti oma mürgiste sõnadega. E. Männik. || tonksama, müksama. Torkas mind hoiatavalt küünarnukiga. Räägib ja torkab siis mulle sõrmega vastu rinda. Torkas äratamiseks magajat kepiga.
2. (teravaotsaliste esemete kohta:) millessegi torgates (1. täh.) puutuma. Nõel torkas sõrme. Okas torkas valusasti varbaõnarusse. Ohakad torkavad. *.. uni vajus laugudele torkavate liivateradena. A. Jakobson. | (taimenimetustes). Torkav kuusk, karuohakas, ruskus. | piltl. Taamal torkab merre terav neemenina. Tema pilgud torkasid. Võõral olid pisikesed torkavad 'seesuguse pilguga' silmad. Arturit torkas äkki armukadeduse okas. Siis torkas põgenikku uuesti hirm. Need sõnad otsekui torkasid.
3. teravat (hrl. häirivat, ebameeldivat) aistingut v. tunnet tekitama. a. (järsu terava valupiste kohta). Rinnus, paremas küljes, ribide vahel torkab aeg-ajalt. Südames hakkas jälle valusasti torkama. Hingates torkab sees. Peas oli torkav valu. *Mu silm torkas jälle. Issand halasta, kui ta uuesti valutama hakkab! O. Luts. b. (lõhna, heli vms. kohta). Keldrisse astumisel torkas ninna läppunud õhk. Eriti torkas kõrva tüdruku võõrapärane hääldus. Kuulatas teraselt, kuid midagi kahtlast ei torganud kõrvu. c. meelekibedust, meelehärmi v. hingevalu tekitama, valusalt puudutama. Naabrite ülbus torkas valusalt südamesse. Nende naer torkas nagu nuga minu südamesse. Kas see sinu südant ei torka, mis praegu toimub meie maal? Venna sõnad torkasid mulle hinge. Mehe hoolimatus torkas tüdrukut valusasti. *Miski ei torka teda nii kui jutt tema varandusest. R. Kõvamees. *Nende teretamises oli midagi, mis torkas. E. Vilde. d. kõnek (äkilise meenumise kohta). Järsku torkas talle isa meelde. Korraga torkas neile meelde, et täna on Mare sünnipäev.
4. järsu (kiirustava) liigutusega midagi kuhugi panema, pistma. a. (surudes, toppides). Torkab käe tasku, põue, käisesse. Torkas rahakoti, taskurätiku taskusse tagasi. Keegi tuli – torkasin raamatu padja alla. Torkas kindad vöö vahele. Ajaleht, kiri oli torgatud ukse vahele. Torkab kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme. Torkasin võtme lukuauku. Torkab noa seinaprakku, kepi sipelgapessa. Ema torkas oksad vette, lilled vaasi. Kirjutaja torkas sule tindipotti. Mehel olid püksisääred uhketesse säärikutesse torgatud. Laps torkab sõrme suhu, näpu ninna. Torka endale ka sigar suhu, suits näkku! Poisid müravad üksteisele lund krae vahele torgates. Naerid torgati süte alla hauduma. Torkas mulda ka mõned päevalilleseemned. Kutsikas torkas koonu supi sisse. *.. torkab ta ninapidi hunnikusse nagu reki kassi ja laseb vemblal käia. Maie Kalda. | piltl. *Jaan andis mõista, et kui väga peale pressima hakkavad, torkab temagi hõlmad vaheliti ja ütleb Joosep Tootsi moodi: „Prassai!” O. Anton. || (andmise kohta). Torkas mulle saiakannika pihku. Isa torkas ohjad poja kätte. Tervituseks torkas igaühele käe pihku. *.. soovitan sulle: tee talle aeg-ajalt väikesi laenukesi, mina torkasin talle veel eile veidi. A. Jakobson. || kõnek (kirjapanemise v. ajalehes avaldamise kohta). Torgake ka minu nimi kirja! Miina oli ka nimekirja torgatud. Vaata et torkab sind veel seinalehte! Ähvardas kirjutada krõbeda loo ja selle lehte torgata. b. (üldisemalt). Torkasin kiiruga mõned raamatud portfelli. Torkas märkmiku sahtlisse, raamatud riiulile tagasi. Torkas riided kappi, soni naela otsa. Mõned reklaampildid olid rõhknaeltega seintele torgatud. Laternasse oli valgustuseks torgatud rasvaküünal. Ema torkas toidu praeahju sooja. Torka veel paar jämedamat puud pliidi alla! Ma ei mäleta, kuhu ma ähmiga võtmed torkasin. Vaata et torkab sulle veel tule räästasse! Torkas hobuse saani ette. Torkab kingad jalga, kalossid paljaste varvaste otsa, jalad sussidesse. Poiss torkas mütsi pähe, kindad kätte, palitu selga. Mari jäi pahaselt seisma ja torkas käed puusa. Mees torkas relva, rusika teisele nina alla. || kõnek kedagi kuhugi määrama. Mehi ei lastud enam koju, vaid torgati kasarmusse. Võib-olla torgatakse sind veel mingisse komisjoni. *Rahulolevana, et teda kuhugi mujale ei torgatud, otsis ta oma allüksuse muldonnid üles. P. Kuusberg.
5. mingit seisundit esile kutsuma. Mees torkas suitsu põlema. Rehetoa ahi torgati küdema, kütte.
6. midagi teravalt v. järsult ütlema, salvama, nähvama. Ei tema hooli – torkab, kus aga saab. Eidel terav keel, mitte ei saanud torkamata jätta. Tundis tahtmist teist tema kõhklemise pärast torgata. „Tagantjärele on kõik targad,” torkab naine sapiselt. „Teame sinu ausust,” torgati talle rahva hulgast. Oli torganud, et eks suured saksad tea paremini. Tal on torkav keel, kõneviis. Mul kibeles keelel torkav vastus. *Kogu aeg oli kellelgi ikka midagi sorgata või torgata, kuid nüüd järsku lõpp naljal – ei piiksugi .. O. Anton.
7. kõnek (tegevuse intensiivsust v. äkilisust rõhutades asendab teisi verbe:). a. minema, põrutama, kihutama. *Võib-olla torkan Venemaale tagasi. Seal on juba nagu harjunud asi .. O. Luts. b. lööma, virutama. Torkas palli peaga väravasse. Torka talle! Viruta nii, et küll saab! c. jooma, võtma. Torkavad söögi alla ühe pitsi valget.

alla torkama
kõnek
1. millelegi alla asetama, alla pistma. Varikatusele torgati toed alla. Torka ämber alla, muidu jookseb vesi põrandale! || alla kinnitama. Torkab kiiresti suusad alla.
2. alla kirjutama. Tule, torka ka oma nimi sellele paberile alla!

ette torkama

1. midagi mingiks otstarbeks ette panema. Torkab mulle kataloogi ette. Paber torgati talle allakirjutamiseks ette. || tõkkeks, takistuseks, kaitseks ette asetama. Torkab vaadile prundi ette. Uksele on tabalukk ette torgatud. || kõnek söömiseks v. joomiseks kellelegi midagi ette andma. Eit torkas taadile pudrukausi ette. Torkas lehmale heinad ette.
2. näo v. keha esiküljele asetama, ette panema. Mehed torkavad endile suitsud ette. Torkab prillid ette ja hakkab lugema. Perenaine torkas kiiresti põlle ette.
3. ette rakendama. Torkas hobuse ette ja läks metsast palke tooma.
4. kõnek ette rääkima, eelnevalt teada andma. Keegi oli piirivalvele ette torganud, seepärast teati neid oodata.

külge torkama
süütama, tuld otsa panema. Puud olid ahjus valmis, jäi vaid tuli külge torgata.

läbi torkama

1. läbistades torkama, millegagi läbi pistma. Keegi oli autol kummid läbi torganud. Torkab nõela riidest läbi. Kogus liblikaid, torgates need nõelaga läbi. *.. kõik roided tungisid teravalt esile ja näis, et nad võivad iga hetk läbi torgata neid katva pärgamendikarva naha. V. Beekman. || (torkerelvaga tapmise kohta). Torkab vastase mõõgaga, pistodaga, täägiga läbi. Lubas läbi torgata mehe, kes talle läheneda julgeb.
2. läbi toppima, läbi lükkama, läbi pistma. Torkab niidi nõelasilmast läbi. Torkas käe aiavarbade vahelt läbi.

otsa torkama

1. otsa panema, külge kinnitama. Torka kingadele kalossid otsa! Mees torkas kraanile vooliku otsa.
2. tuld külge panema, külge torkama. Puud on kaminas valmis, torka vaid tuli otsa!

pähe torkama vt pea

silma torkama vt silm [-a]

sisse torkama

1. sisse pistma, sisse suruma. Torkab pea ukse vahelt sisse. Arst torkas osavalt nõela veresoonde sisse. Torkab naaskliga nahasse augu sisse. || kõnek (kuhugi kirjapanemise v. kusagil äratrükkimise kohta). Kui hakkate nimekirja tegema, torgake ka mind sisse! Mõni ajaleht ehk torkab minu loo sisse.
2. kõnek sisse lülitama. Torka triikraud sisse! Juht ronis rooli taha ja torkas käigu sisse.

[kellelegi] sulge sappa torkama vt sulg [sule]

taha torkama
taha panema, taha pistma. Torkas luuale, rehale varre taha.

vahele torkama

1. vahele panema, vahele pistma. Ta püüdis ust kinni lüüa, kuid ma jõudsin jala vahele torgata.
2. kellegi jutu vahele ütlema, vahele pistma. Püüab omalt poolt ka mõne sõnakese vahele torgata. „Mina seda ei usu,” torkas Jüri äkki vahele.

vastu torkama
kõnek vastu nähvama, vastu sähvama, vastu pistma. Eks katsu talle midagi öelda, siis torkab vastu nagu naaskliga. Maali oli kärme igale nöökajale midagi vastu torkama. „Mis sa ise parem oled,” torkas Madis vastu.

välja torkama

1. torkega välja suruma, välja pistma. Kuningas lasknud oma vastasel silmad välja torgata.
2. kusagilt esile, nähtavale pistma, välja pistma. Torkab pea, käe aknast välja. Poiss torkas jala teki alt välja. Rebane torkas nina urust välja.

ära torkama
kõnek
1. ära lõhkuma, puruks tegema. *„Kas lähed Jõessaare alla tammi lõhkuma?” – „Lähen torkan ta eest ära,” vastas Andres. A. H. Tammsaare.
2. teravalt välja ütlema, ära pistma. Eit ei suutnud suud pidada ja torkas oma õela vihje ikka ära.