[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sobima1 ‹37›

1. (kõigiti) mingitele tingimustele vastama ning seetõttu millekski, kuskile (hästi) kõlbama, kohane, paras (ja hea), vastuvõetav olema. Turvas sobib ahjus põletamiseks. Tüvi sobib tarbepuuks. See kreem sobib rasvasele nahale. Suurrätt sobis peale võtta magadeski. Ta sobib õpetajaks, juhi kohale, psühholoogi ametisse. Kui see eriala ei sobi, proovi teist. See taim meie kliimasse ei sobi. Võti ei sobinud lukuauku. Püksid on liiga lühikesed, aga kuub sobib. Üks ja sama kinnas ei sobi mõlemale käele. See korter, hind, variant, lahendus sobib meile. Võrdlus, mis sobib nagu rusikas silmaauku. Ta ei sobinud filmi. Kas sobib, kui ma tulen kell kaks? || viisakas, sünnis, tavadele vastav olema. Iga pisiasjaga ei sobi professorit tülitada. Külla ei sobi igal ajal minna. Raamatukogus ei sobi valjusti rääkida. Kuidas see sobib, kui ma lipsuta lähen? Naistel sobib isekeskis kõrtsi minna küll. Teiste ees tülitseda ei sobi.
2. omavahel v. millegagi, kellegagi kooskõlas olema, klappima (1. täh.), kokku sobima. Müts ja sall sobivad. Müts sobib salliga. Autojuhtimine ja alkohol omavahel ei sobi. Nad sobisid teineteisega, kahekesi võrratult. Me sobime naabritega. Lastega ma ei sobinud. Poiste samm ei sobinud. Lage maastik sobis hästi meeleoluga. Kalaga, kala juurde sobib majoneesikaste. Meikimine ei sobi tema eaga. Kaabu sobib noormehe näoga. || välimuse, olemusega harmoneerima. Mulle laiad püksid ei sobi. Kleit sobis oivaliselt, nagu valatult. Mõnele ülikond lihtsalt ei sobi. Talle sobivad pastelsed toonid. *Nimi Rebane sobis talle väga hästi. Tal olid punased juuksed ja alati irvakil hambad. A. Kork. || (ruumilise kooskõla kohta). See mööbel sobib vanasse majja. Kuhu see vaas kõige paremini sobib? Vanasse lossi sobiksid hästi kontserdid.
3. sujuma, laabuma, klappima (2. täh.); sõlmuma. Kõik olid kohmetud, jutt ei tahtnud sobida. Peagi sobis meil sõbralik vestlus. Lepitus hakkab tasapisi sobima. Tuju on parem ja töö sobib. Mäng, koostöö sobis. Meie vahel sõprus ei sobinud. Majakaup ei tahtnud kuidagi sobida. *Nõnda sobis Vargamäe nooriku esimene tutvus kõrtsi ees, kui ta vankril istudes oma meest ootas. A. H. Tammsaare.
vrd sobiv

kokku sobima
omavahel v. millegagi sobima, sobima (2. täh.) Need värvid sobivad hästi kokku. Õlu ja vein ei sobi kokku. Sobisime kenasti kokku. Mossis nägu sobib kokku ta tusase iseloomuga.

ühte sobima
kokku sobima. *Talu ootab teda ja vana Aadam niisama. Nad sobivad nii suurepäraselt ühte. F. Tuglas.

sobima2 ‹37›
murd sosistama. *Mis sa sobid seal iga öösel? Patrate rumalusi! Et sa edaspidi end oma voodist ei liiguta! V. Uibopuu.