[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sobiv ‹-a 2› partits

1. kohane, paslik, paras; sünnis; sün. sobilik. Sobiv lahendus, ettekääne, materjal. Otsin sobivat töökohta. Ootas sobivat juhust. See riietus on matkaks sobiv. Pidulikuks sündmuseks väga sobiv muusika. Sobivamat kaaslast ei oska tahtagi. Sobivaim aeg heina teha. Kehakinnituseks enam kui sobiv roog. Süstaga sõitmiseks üsna, väga sobiv jõgi. Abielunaisel polnud paljapäi sobiv käia. Rääkis nii palju, kui pidas sobivaks.
▷ Liitsõnad: eba|sobiv, mitte|sobiv, vähesobiv.
2. kooskõlas olev, kokkusobiv. Need on (omavahel) sobivad värvid. Nad on sobiv paar.
▷ Liitsõnad: kokkusobiv.