[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

selline ‹-se 4› ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. niisugune, seesugune
1. sisaldab viidet ümbritsevale tegelikkusele: osutatava moodi, sellega sarnanev. Näed, ainult selliseid ploome võib võtta. Kui palju selline kübar maksab? Teine selline king on kadunud. Täht A on selline. | ‹substantiivselt›. Vaata neid albumeid, mina sain sünnipäevaks ka sellise.
2. sisaldab viidet eelnevale (v. järgnevale) tekstile; viitab mainitud v. kirjeldatud tunnusele v. iseloomustusele. Ta ületas 2 meetri piiri, kuid selline tulemus ei rahuldanud teda veel. Ei olnud vanasti elektrit ega gaasi ega midagi sellist. Mul on selline tunne, et täna juhtub midagi. Ehitusele vajatakse sellist meest, kes tunneks puutööd. Ümberkaudu on veel palju selliseid kohti, kus me käinud pole. Kasutati selliseid materjale nagu liiv, savi ja kruus. Siinne ahi on selline, mis üldse ei tõmba. Aeg valiti selline, kus teisi ei olnud kodus. Olukord kujunes selliseks, nagu olin kartnudki. Sellist asja, et mulle valetatakse, ma ei salli. *Ilm pööras jahedaks ja vihmaseks ning jäi sellisena pikemaks ajaks püsima. M. Traat. | ‹substantiivselt›. Ta lobiseb liiga palju, sellist ei maksa usaldada. See sõna väljendab üllatust, ehmatust või muud sellist.
3. kõnek üldisemalt, konkreetse viiteta v. kergelt nentiv rõhutu sõna. Ta koer oli selline tilluke karvane pundar. Kauss oli selline loperguste külgedega. Mul on täna selline uimane olemine. Ah, ta on selline joodik ja laaberdaja. Ja kes sa selline üldse oled? Võistlemine kui selline teda ei huvitanud. *Sihvakas säär on küll ja ilus liigutus, selline lõtv ja pehme. V. Lattik. | (pahameeleavaldustes). *Va reo, linnavurle selline! Laskis jalga, katsu nüüd keset kibedat tööaega uut poisi leida. H. Laipaik.