[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sealt ‹adv›

1. osutab kaugemal, kõnelejast eemal olevale kohale, kust keegi tuleb v. on pärit v. kust midagi lähtub; ant. siit. Kes sealt tuleb? Kuskilt sealt tuldi, kuhugi sinna mindi. Korjasin sealt rabaservast murakaid. Kust ta pärit on? – Sealt.
2. osutab eespool juba mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale v. millelegi muule, kust midagi lähtub. Läks kööki ja tuli sealt kohe toidunõudega tagasi. Läksime üle väljaku, sealt oli kõige lühem tee koju. Võrku sattunud kalad ei pääse sealt enam välja. Võttis suitsupaki ja sealt ühe sigareti. Väga sisukas ajakiri, alati võib sealt leida midagi huvitavat. *Vana rehala lösutab nende ees, kuid sealt ei kosta kilksu ega kõlksu. T. Lehtmets. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kust, harvemini sõnaga kus v. kuhu. Eks võta sealt, kuhu panid! Kust tuul, sealt meel. *Noh, jätkakem siis sealt, kus me pooleli jäime. E. Krusten.
3. osutab koos sõnadega siit ja tealt millegi juhuslikumale, eri kohtades tegevusele, esinemusele vms. vrd siit-sealt, vrd sealt-tealt Pistis siit ja sealt mõne marja suhu. Püüdis siit ja sealt tööd leida. Rehitses siit, rehitses sealt, kuid ei leidnud midagi. Tuul puhus kord siit, kord sealt. Kord valutas tal siit, kord sealt. Sirvisin raamatut niisama siit ja sealt. *Naised omasoodu jäädes näppisid juttu siit ja sealt, aga ära minna ei raatsinud ükski niipea.. A. H. Tammsaare. *.. ja sealt ning tealt kuuldus [härgade] surmaheitluse korisevaid hingetõmbeid. F. Tuglas (tlk).