[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

siit ‹adv›

1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kust midagi lähtub (vahel väljendades ka objekti v. objekti osa, millele tegevus on suunatud); ant. sealt. Siit algavad meie maad. Jaama on siit kaks kilomeetrit. Me kolime siit varsti ära. Peas tagus ainult üks mõte: ära siit! Kao siit! Varsti sõidab siit rong mööda. Õpin siit siiani ja mitte kriipsugi rohkem! Laps näitas raamatusse: „Loe siit!” Kas siit saab ajalehti? Jõgi on siit paigast lai. Nii et te polegi siit kandist? Tema on siit ilmast juba ammu lahkunud. *„Lastakse,” vastas peremees. „Siit edasi, seal all, liivaaugus.” E. Krusten. *Poiss ähvardab kõnelda. Muidugi siit mõisa inimestele. E. Vilde.
2. osutab eespool mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale v. millelegi muule, kust midagi lähtub (ja mis on kõnelejaga lähemalt seotud). Tule selle akna juurde, siit on kõik hästi näha. See mägi on siin kandis kõrgeim, siit avaneb tore vaade ümbrusele. Olev astus raamatukokku, esmaspäeviti võis Sirjet ikka siit leida. Tulnud koju, ei leidnud ma siit oma abikaasat. Mees mõtles naise peale, siit läks mõte laste juurde. *Jõuame tee käänakule. Siit kaldub ta jälle enam vasakule. V. Ridala. || osutab asjaolule, mis midagi põhjustab, millest miski tuleneb v. järeldub vms. (kohatähendus tuhmunud). Ta õppis vähe, siit ka ebaõnn eksamil. Minu vanaisa oskas hästi joonistada, siit siis ka minu kunstianne.
3. osutab koos sõnaga sealt millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms.: mõnelt poolt, mitmest kohast, ühest ja teisest kohast vrd siit-sealt Siit ja sealt kostis vahelehüüdeid. Siit ja sealt vilguvad mõned tuled. Koer naksas poissi siit ja sealt. Olen siit ja sealt tööd otsinud, aga midagi korralikku pole leidnud. Tegi kirja lahti, vaatas mõnda kohta siit ja sealt. Luges siit, luges sealt, aga raamat ei meeldinud. Tal on ikka midagi häda: kord torgib siit, kord sügeleb sealt. *Ta jutt kargles ainelt ainele, nokkis tera siit, teise sealt.. K. Rumor.