[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rõõmus ‹-msa, -msat 2› ‹adj›
rõõmu tundev, seda väljendav v. tekitav, heatujuline, lõbus; ant. kurb. Olin kirja saades üsna, väga, kangesti, südame põhjani rõõmus. Lõpupeol oldi rõõmus ja kurb ühtaegu. Koer tuli peremehele rõõmsana vastu. Nad on õnnestumiste üle rõõmsad. Muutusime üha rõõmsamaks. Rõõmsas meeleolus, tujus olema. Meel, süda läheb rõõmsaks. Laul teeb rinna rõõmsaks. Kingid tegid südame rõõmsaks. Ootab sünnipäeva rõõmsa ärevusega. Rõõmus laul, sündmus, rõõmsad mõtted. Üritab juhtunut rõõmsaks pöörata. Ta ellusuhtumine on rõõmus ja muretu. Klassi kõige rõõmsam poiss. Rõõmsa südamega näitsik. Rõõmus nägu, rõõmsad silmad. Teeb oma tööd rõõmsal ilmel. Naerab rõõmsat naeru. Kodus käib rõõmus pühade-eelne askeldus. Köögist kostis rõõmus söögiriistade kõlin. Pliidi all praksub rõõmus tuluke. Rõõmus soojus täidab ruumi. Kirjud kardinad teevad toa rõõmsamaks. *Rõõmsat talu / näen, uksed lahti, haljal mäel.. K. Merilaas. || värvierk; värvikirev. Rõõmsad värvid. Soovitasin tal halli ja pruuni asemel rõõmsamaid toone kanda. Üle tumeda vaiba jookseb rõõmus triip. *.. tõstis auravat, porgandilõikudest, köömnest ja liharaasudest rõõmsat suppi väiksematesse savikaussidesse.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: elu|rõõmus, hele|rõõmus, kahju|rõõmus, võidu|rõõmus, värvi|rõõmus, ülirõõmus.