[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rõõm ‹-u 21› ‹s›

1. heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund, heameel; ant. kurbus. Suur, tormiline, ülemeelik, lapsik, puhas, nakatav, vaikne rõõm. Olemise, andmise rõõm. Rõõm ilusast suvepäevast. Rõõmu tegema, valmistama, pakkuma, jagama. Mind valdab rõõm. Tunne elust rõõmu! Rahast polnud kauaks rõõmu. Rõõmust hõiskama, särama, nutma. Lapsed hakkasid rõõmu pärast keksima, olid rõõmust segased. Elasime rõõmus ja rahus. Tegin seda ema rõõmuks. Töötasin rõõmuga. Teda on lihtsalt lust ja rõõm vaadata. Rõõm kuulda! Tüdruku silmist paistab, kiirgab rõõm. Elu ei ole rõõmude rida. Ta suudab mu muredki rõõmudeks muuta. Süda põksub, hüppab rõõmu pärast, tunneb rõõmu. Rõõm paisutab rinda, paisub südames, täidab südant. Rõõm ja mure kaksikvennad. Rõõm on rahu tütar. || sellise seisundi esilekutsuja. Vanaema rõõm on lapselapsed. Ta siidised juuksed on silmale rõõmuks. Maised rõõmud. Tantsupeod olid neidude elus uus rõõm. *Ma tahtsin talle rõõm olla. M. Traat. *Getter oli selle härja pullvasikast ise üles kasvatanud, lasknud tal aastaselt rõõmud [munandid] maha lõigata.. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: abielu|rõõm, andmis|rõõm, armu|rõõm, avastamis|rõõm, elu|rõõm, ema|rõõm, isa|rõõm, jõulu|rõõm, jällenägemis|rõõm, kahju|rõõm, kohtumis|rõõm, leidmis|rõõm, loomingu|rõõm, loomis|rõõm, lugemis|rõõm, pisi|rõõm, silma|rõõm, töö|rõõm, voodi|rõõm, võidu|rõõm, värvi|rõõm, äratundmisrõõm.
2. murd hääl. Laps teeb kätkis rõõmu.