[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kurbus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kurva meele, hingevalu, ka haledus-, kahju- v. norutundega seotud hingeline seisund; ant. rõõm. Suur, siiras, sügav, lohutamatu kurbus. Kurbust tundma, põhjustama, tekitama. Kellegagi rõõmu ja kurbust jagama. Mind valdas, haaras kurbus. Ta häälest kostab tagasihoitud kurbus. Mu süda on täis kurbust. Kurbusega lugesime teadet teid tabanud raskest õnnetusest. Lahkub ilma erilise kurbuseta. Unustas peagi oma äsjase kurbuse. Valas kurbusest, kurbuse pärast pisaraid. *Nüüd on need ruumid tühjad. Mahajäetuse kurbust on võtme roosteses kriginaski.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: lahkumis|kurbus, sala|kurbus, südame|kurbus, üksinduskurbus.