[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajama ‹impers aetakse, aetud 37›

1. teat. suunas v. kuhugi liikuma sundima; (kuhugi) midagi tegema sundima; tagant kihutama, kannustama. Poisid aeti peolt minema. Inimesed aeti kodunt sõjapõgenikena rännuteele. Mõnda poissi peab lausa ajama kooli. Ta ei lasknud end ajada, läks ise. Ma ei lähe ajades ka enam sinna. Juba lapsena aeti ta karja, poisikesena tööle. Vaenlane aeti põgenema, pakku. Ema ajas tütre poodi leiva järele. Aja kari koju, lauta. Tuul ajas jää randa, pilved laiali. Torm oli laeva madalikule, karile ajanud. Paat jäi lainete ajada. Emajõgi oli ajanud oma veed kaugele üle kallaste. Küll me selle mõtte tal peast ajame. Igavus ajas tänavale lonkima. Mis häda sind ajas niimoodi talitama? Kes sind ajas teiste peale kaebama? Mure, hirm, teadmatus ajas kalurinaised randa paate ootama. Auahnusest aetud, lõhkus ta tööd teha. Häda ajab härja kaevu. Aja tühi asjale, karga ise kannule. Ega kutsumata võõrad ajamata ei lähe. *Ema ajas isa köstrile ütlema, et sedaviisi ometi ei tohi teha. O. Luts. *Kõrged pilved nagu hirmust aetud / üle maa ja mere lendavad .. L. Koidula. || juhtides lükkama; veo- v. sõiduvahendit, masinat vms. (aeglaselt) kuhugi vajalikku kohta juhtima; ohjadest juhtima. Ajasin jalgratast käekõrval, käru ees. Aja sõiduk ukse ette, koorem lakaluugi alla. Ajasin auto garaaži, garaažist õue, tagurpidi kõnniteele. Ta laskis end ratastoolil toast tuppa ajada. Poiss sai ohjad oma kätte ning tohtis hobust ajada. | (kehaosa kohta). Ajab käies üht külge, paremat õlga ees. || füüsilise jõuga kuhugi tõstma, panema, suruma, toppima, lükkama jne. Muld, kivid aeti auku. Vana kaev aeti täis. Teri aeti kottidesse. Praht ajage hunnikusse. Heinad aeti koormast lakka. Ärge rohkem puid enam ahju, tulle ajage. Siia tuleb kiil vahele ajada. Ta oli endale pinnu küüne alla ajanud. Silgud aeti vardasse. Uss aetakse õnge otsa. Kätt püksitaskusse ajama. Niiti nõela taha ajama. Laps ajab kõik suhu, mis kätte saab. Koer lastud maha ja aetud auku. Hobusele aeti rangid kaela. Proovi võtmiseks aeti sond makku. Ajasime pika redeli puu najale, katusele. Aita antenn püsti ajada. || rõivast, jalanõud vms. selga, jalga panema v. seljast, jalast võtma. Ajab särgi, pluusi, kleidi, seeliku, jaki, kuue, mantli, riided selga, seljast. Pükse, saapaid, säärikuid jalga ajama. Ajage kähku püksid jalast! Ajas puhta linase pesu ülle. Ta oli vana kasuka veel mantli peale ajanud. Ajab end ruttu riidesse.
2. end, oma keha v. mõnd kehaosa teat. suunas, kuhugipoole liigutama, teat. asendisse viima jne. End istukile, upakile, põlvili, püsti, jalule ajama. Ajab jalad harki, laiali, sirgu, sõrmed harali. Kartulivõtjail polnud aega selga sirgu ajada. Püüdsime kaela õieli ajades üle teiste näha. Ajasin pea selga, kuklasse. Ajab imestunult, ehmunult silmad suureks, pärani, pungi. Huuli torru, prunti ajama. Hobune ajas kõrvad kikki. Koer ajas hambad irevile ning karvad turri. Kana ajab suled kohevile. Lind ajas noka lahti. Täkk ajas end tagajalgadele püsti. *Tihnikus männidki sirgu end ajavad .. P. Haavaoks.
3. ‹ka impers.› mingit füsioloogilist protsessi v. psüühilist seisundit, tundmust, meeleolu jne. esile kutsuma. Rasvane toit ajab ta oksele, öökima. Külmavärinad käivad ning iiveldama ajab. Õlu ajab urineerima, kusele. Tolm ajab köhima, aevastama. Väsimus ajab haigutama. Aspiriin ajab higistama. Jooksmine ajas hingeldama, higiseks, naha märjaks, kuumaks, südame kloppima. Toidulõhnad ajasid suu vett jooksma. Jahutoidud ajavad inimese paksuks, rasva. Nii hirmus, et ajab kananaha ihule, juuksed püsti. Kiikumine ajab mõnel pea pööritama. See ajab lausa vihaseks, vihale, marru, raevu. Nii kurb lugu, et ajab pisarad silma, nutma. Ära aja naerma. Ähvardus ajas poistele hirmu nahka. Sõjajutud ajasid meeled ärevile. Poegade käitumine ajas ema meeleheitele. See ajab mul pea halliks. || paistetust, paiset, muhku, löövet jms. moodustist esile kutsuma. Ajas paise värvli alla. Sõrm ajas umbe. Mingisuguse muhu on ajanud jala peale. Ajas suure villi peopessa. Südamehaigetel ajab mõnikord jalad paistesse. Mesilase nõelamine ajas näo paistesse.
4. midagi v. kedagi mingisugusesse olukorda, seisundisse viima v. mingisuguseks muutma. Tööasjad, paberid tuleb joonde, jutti, korda ajada. Ajasite meie plaanid luhta, segi, nurja, nässu, mokka, asjad untsu. Tuul ajab juuksed sassi. Vesi aeti keema. Sulaks aetud tina. Sepp ajas raua tulipunaseks. Puupakk oli keskelt lõhki aetud. Vaadake, et te maja põlema ei aja. Firmat pankrotti, talu oksjoni alla ajama. Tuisk on kõik teed umbe ajanud. Ants püüdis meid Ainoga, mind ja Ainot tülli ajada. Ajasin mehed riidu. Ei või vahekordi teravaks ajada. Asjad on keeruliseks aetud. Viin on poisi hukka, raisku ajanud. Armukadedus ajas perekonna lõhki. Suur tükk ajab suu lõhki. *Üksikelamute rohkus ajab vahemaad pikaks .. R. Sirge.
5. endast (vooluna) välja saatma v. (osakestena) enda küljest eraldama. a. ‹ka impers.› endast (vooluna) eraldama v. välja saatma. Vabrikukorstnad ajavad paksu musta suitsu. Pliit ei tõmba, ajab suitsu kööki. Pott keeb ning ajab auru. Tukid ajavad vingu. Tänavapoolsetest akendest ajab tolmu tuppa. Õlu ajab vahtu. *Need olid keevad sooned, kust ajas vett kui allikast .. A. H. Tammsaare. b. (naha sarvkihti, selle osakesi v. mitmesuguseid marrasknaha moodustisi) uuenemise käigus eraldama. Jänestel veel karv ajamata. Rästikud, nastikud ajavad kesta. Päikesest põlenud käsivarred ajavad nahka. Põdrad ajavad sarvi. c. (muid juhte). Värvimata voodrilauad ajavad pinde. Kuused, männid ajavad okkaid.
6. kätte saada püüdes, ahistades v. otsides (jälgi, lõhna mööda kannul) järgnema. Koerad ajavad jänese jälgi, rebast, põtra. Ajujahil ühed ajavad, teised kütivad. Koer jookseb nuhkides metsa all, ajab erutatult lõhna, haisu. | piltl. Politseinikud ajavad kurjategija jälgi. || (näit. loetavat tekstirida näpuga järgides). Laps ajab lugemisel näpuga järge. Sõrm ajab tabeliridu.
7. rääkima, kõnelema, vestma (hrl. koos vastavasisulise objektiga); ka kõnek (eriti objektita kasutustes). Istusime kohvikus ja ajasime juttu. Kes selliseid lorajutte ajab? Ei saanud aru, kas ajas nalja või rääkis tõsiselt. Lori, rumalusi, loba, plära, jama, joba ajama. Ära aja udu(juttu)! Mis sa nüüd hullu ajad! Mis sa ajad – ei või olla! *.. aga tema ajab üksisõnu: armastus ja armastus! Nüüd on ometi sõna kätte saanud! O. Luts. || (visalt väites, argumenteerides) midagi erapoolikult tõendada püüdma (näit. süü, vastutuse veeretamiseks). Mis sa enda tegusid teiste süüks ajad? Poiss oli akna lõhkunud, kuid püüdis asja teiste kaela ajada. Puudujääki üritati noore müüja kraesse ajada. *Seepärast hakkas ta lapse ees salgama, .. hakkas valeks ajama, mida ta ise tõeks oli tunnistanud .. E. Vilde.
8. (mingit häält, heli, müra) tekitama. Laulujoru, vilet ajama. Kass hakkab kohe nurru ajama, kui silitad. Vabrik ajab vilet. Kõrvad ajavad pilli. || van (pasunat vm. pilli) puhuma. *Kuski pasunat ajas karjus .. J. Kärner. *Üks vanamees ajab vilepilli .. O. Kallas.
9. (hrl. hobusega ning kihutades) sõitma; jooksma, liduma, kiiresti minema. Hüppas sadulasse ja ajas otse üle põldude alevi poole. Ajas, mis hobune võttis. Ärge inimestele selga, otsa ajage! Tulid tuhatnelja võidu ajades. Hobused märjaks, vahule aetud. Nad olid täies lastis kalalaevaga karile ajanud. Ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda. Kõik panid, pistsid ajama 'läksid kiiresti joostes ära'. Ma sain veel õigel ajal ajama. *Teised ajavad sõnnikuvankrites Mahtra poole, teel jalamehi peale võttes. E. Vilde.
10. korraldama, õiendama, millegagi tegelema. Mul on linnas asju ajada. Kes seda ekskursiooni asja nüüd ajab? Ajavad musta äri, sahkerdavad ja spekuleerivad. Rahumeelset välispoliitikat ajama. *Kelle kosje sa ajad? Ei mul veel mehelemineku mõtteid ole! H. Raudsepp.
11. mingit käitumisliini järgima; midagi taotlema. Jonni ajama. Mõlemad ajavad kangust, kumbki järele ei anna. Ajas naabritega kiusu. Alati ei saa oma tahtmist ajada. Mehed ajasid visalt oma joont. Ajab pärlitega uhkust. Oli tal tarvis uut autot osta ja uhkust ajada. Ära aja edevust! *.. kui maasikad valmivad, läheme aeda ja ajame maiust. A. Kitzberg. *Nad sellepärast nii kibedad, et ei saa enam toredust ajada ega mõnuleda! M. Metsanurk.
12. edasi liikudes, töötades mingit käiku, sihti, liini vms. rajama. Nööri järgi aetud sirged peenrad. Ebasümmeetriliselt aetud pargiteed. Läbi metsa tuli ajada siht. Ajab sirge kaare läbi põllu, üle heinamaa. Kartulivagusid ajama, lahti ajama. Ajab pressrauaga viigid pükstesse. Mutid on aias risti-rästi käike ajanud. Üraskite aetud käigud puidus. Koidest aetud vana kasukas.
13. ‹hrl. ühendverbi osana› õmmeldes kinnitama. Pükstele, kuuele lappi (peale) ajama. Varrukat külge, otsa ajama. *.. isegi oma laste pluuside ette ajas ta kuldsed sinelinööbid. L. Promet.
14. destilleerima, utma. Viina, puskarit, samagonni ajama. Kartulitest aetud piiritus. Tökatit aeti kasetohust, tõrva männist. Põlevkivist aetud õli. Osa kartuleist aeti viinaks.
15. (taimede kohta:) kasvatama, välja ajama. Puu ajab juured sügavale, kaugele, mulla pealmisse kihti. Vaarikad ajavad risoome, maasikad võsundeid. Õunapuud hakkavad õisi ajama. Kaktus on ajanud mitu õienuppu. | piltl. *Ning korraga tabas mind mõte, mis minus nähtavasti juba kaua juuri oli ajanud – abielu. R. Kaugver.
16. habet, juukseid raseerides v. masinaga lõigates eemaldama. Habet ajama. Lõug, kael habemenoaga puhtaks aetud. Noorsõduritel aeti pea paljaks.

au|ahne
austust ihkav; sellest ihast ajendatud. Auahne inimene. Mees on äärmiselt, haiglaselt auahne. Tema auahneimad plaanid, unistused, arvestused.

dokument ‹-mendi 21› ‹s›

1. ametlik paber, kirjalikus vormis teade millegi tõendamiseks, õiguste kinnitamiseks vms. Dokumendi mustand, puhtand, koopia, originaal, ärakiri, väljavõte. Plaanid, aruanded, käskkirjad, arved, kviitungid jt. dokumendid. Tehnilised, majanduslikud, õiguslikud dokumendid. Tähtis, salajane dokument. Dokumenti koostama, vormistama, dokumendile alla kirjutama. Diplom või mõni muu haridust tõendav dokument. Pass, juhiluba, ID-kaart või mõni muu isikut tõendav dokument. Noot diplomaatilise dokumendina. Mul ei ole maja ostmise kohta mingit ametlikku dokumenti. || ‹hrl. pl.› (kitsamas tähenduses: isikut tõendavate ametlike paberite kohta). Reisile minnes olgu dokumendid kaasas. Dokumentide kontroll. Kaotas rahatasku koos dokumentidega. || (laiemas tähenduses:) kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik. Pastoraadist leiti vanu fotosid, käsikirju ja muid väärtuslikke dokumente. | piltl. Kivimid on Maa ajaloo dokumendid.
▷ Liitsõnad: alg|dokument, arhiivi|dokument, aruande|dokument, arveldus|dokument, asjaajamis|dokument, esmas|dokument, makse|dokument, raamatupidamisdokument.
2. info salvestamiseks korrastatud andmekogum, tekstifail. Liiga mahukas dokument e-kirjaga saatmiseks.

edasine ‹-se 5› ‹adj›
edaspidine, järgnev. Loo edasine käik. Meie edasised kavatsused, plaanid, ülesanded. Edasised põlvkonnad. Seati edasisi eesmärke. Ta edasisest saatusest pole teateid. Soovime jõudu edasiseks! || üha jätkuv. Ehitustehnika edasine täiustamine. Tööstuse edasine arenemine nõuab üha uusi töökäsi.

elu ‹11› ‹s›

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu sees ‹eitavas lauses› (mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

fantastika ‹1› ‹s›

1. väljamõeldud, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines (kujutlused, mõtted, kujud, sündmustik); miski ebareaalne, ebatõeline v. teostamatuks peetav. Jutustuses on argipäev põimunud peadpööritava fantastikaga. Need kavatsused, projektid, plaanid kalduvad fantastikasse.
2. imeulme. Armastab lugeda fantastikat.

hüvasti ‹interj›

1. (hüvastijätu-, jumalagajätusõna). Hüvasti, kallid sõbrad. Jääge siis hüvasti! Kellelegi hüvasti ütlema. Hüvasti, nooruse kuldne aeg! || (millestki ilmajäämise, sunnitult loobumise kohta). Hüvasti, õilsad plaanid! Tuleb maaeluga hüvasti jätta.
2. ‹adv› hrv hästi. Kõik läks hüvasti korda. *Oh meid kahte kaelastikku /../ hoiame üksteist hüvasti .. G. Suits.

illusoorne ‹-se 2› ‹adj›
illusioonidel põhinev, petlik, kujutletav. Illusoorsed lootused. Plaanid osutusid sageli vägagi illusoorseiks. Oleks illusoorne oodata katsetuselt suuri tulemusi.

ju ‹adv›

1. rõhutab kergelt lauses esitatut (vahel seetõttu, et öeldut peetakse endastmõistetavaks v. tuntuks). See on ju üldiselt teada. Sa ju aitad mind. Ma ju armastan sind. Ta on ju alati veidi naljakas olnud. Võib ju rääkida ka millestki muust. Siis on ju kõik selge. Ma ju ei kirjutanud maha. Ära edvista, sa oled ju poiss. Näed ju, inimene on alles uimane. Ta käib ju nüüd ülikoolis. Mees ju naise kõrvalteenistusest midagi ei teadnud. Seetõttu me neile ju kaotasimegi. Ma ei ela ju kuigi kaugel. Iga päev ju loeb. Siin on ju ometi vahe vahel. Sa ei lase mul ju rääkida. See pole ju mingi kiirus. Ma võin ju ka lahkuda. On ju nii? *Ta on ju Dvinski elupõline elanik, eks ju? O. Luts.
2. väljendab kahtlust, kõhklust, kahevahelolekut, öeldu võimalikku paikapidamist; küllap, arvatavasti, tõenäoliselt. Võib ju olla. Ju see lugu nõnda juhtus. Ju tal olid omad plaanid. Ju see siis nii on. Ju ma kunagi tulen. Ju sellest kasu ka on. Ju ta midagi kurja tegi. Mõtlesin, et ju vist ema tuli. *Neil päevil polnud Seiut ennast kuskil näha. Ju ta kodus istus. A. Kaal. *Ta naine nuttis, ju see tähendas armastust. L. Promet.
3. van v luulek juba (1. täh.) *Kas on rukis ju küps? F. R. Faehlmann. *„Kas poeg ju naist hakkab võtma?” küsib perenaine.. Juh. Liiv. *Kevade on tulnud ju! E. Enno.

jutt ‹jutu 21› ‹s›

1. vestlus, kõnelus, keskustelu. Naiste, meeste, poiste omavaheline, vali, elav jutt. Juttu alustama, üles võtma. Kellegagi juttu rääkima, puhuma, vestma, veeretama. Juttu vadistama. Juttu millelegi viima, keerama, juhtima. Jutusse sekkuma. Ma ei tahtnud nende juttu segada. Kellegagi jutule, jutu peale saama, sattuma. Mehed ajasid omavahel sõna juttu. Tegin, sobitasin külalisega juttu. Püüdsin juttu edasi viia. Ta otsis minuga juttu. Toas käib lõbus mitmekeelne jutt. Meie jutt hakkas sobima, vedu võtma. Jutt jooksis meil maast-ilmast. Sinust pole meil temaga juttu olnud. Jutt läks, kaldus laste tervisele. Jutt keerles, liikus kevadtööde ümber. Lapsed ei sega täiskasvanute jutu vahele. Jutud, jutt jätta! Kuulasin teiste juttu pealt. Jutt ei taha hästi edeneda, laabuda. Jutt vaikib, soikub, katkeb. Jutule, jutusse tuli vaheaeg. Jääb siis nii, nagu meil jutt oli. Luges jutu lõpetatuks ja lahkus. Jõudsime sind oodates pikad jutud ära rääkida. Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Lapeteus jäi üldisest jutust kõrvale. P. Kuusberg. *Ann on lahtisema suuga kui Juhan ja nii ta rohkem üksi juttu hoiabki. H. Kiik. || ‹väliskohakäänetes› (kellegagi (hrl. ametiasjus) kõnelemise kohta). Direktori, õpetaja, ministri, komandandi jutule minema. Kellegi jutule saama, pääsema, tulema. Poisse ei tahetud jutulegi võtta. Käisin raamatupidaja jutul. Tulin direktori jutult. || kõneaine, arutlusobjekt. Ootamatu sündmus oli igal pool jutuks. Eks sa küsi, kui jutuks tuleb, satub. Kellest on jutt? Ajalehtedes on juttu heinatööst. Koosolekul tuleb juttu töödistsipliinist. Sellest on varemgi juttu olnud. Jätame nüüd selle jutu! Jääd koju ja jutul lõpp 'asi on otsustatud, sellest rohkem ei räägita'. *Kaua aega ootas Jussi, et lubatud leping jutuks võetaks.. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: era|jutt, kohvi|jutt, neljasilma|jutt, sala|jutt, tööjutt.
2. see, mida keegi räägib v. ütleb. Tõsine, tähtis jutt. Räägib õiget, tarka, mõistlikku, asjalikku, naljakat, segast, rumalat juttu. Mul on sulle üks jutt 'tahan sinuga millestki (olulisest) rääkida'. Hännatu 'rumal, alusetu' jutt. Ära aja hullu juttu! Su jutul pole saba ega sarvi 'jutt on rumal, sisutu'. Lõpuks tegime juttu kojuminekust. Teist juttu tegema 'uut kõneainet valima'. Heietab, veeretab, kerib aga peale oma juttu. Õpetaja jutt läks poisil kõrvust mööda. Ta suured plaanid on ainult jutuks jäänud; ta pole jõudnud juttudest tegudeni. Küll sel tüdrukul alles jutt jookseb, voolab. Naabrinaisel juba juttu jätkub. Lapse jutt oli veel pudikeelne. Kaasvestleja juttu ei sobi katkestada. Sinu juttu ei saa puhta kullana võtta. Ära niisuguse jutuga minu juurde tule! Jutt jutuks, aga kuidas asi ikkagi tegelikult oli? Mine (metsa) oma jutuga! See jutt ei kõlba kuhugi, kassi saba allagi. Mis jutt see on, olgu! Vaat kus jutt ja jalad all! Kuule nüüd juttu! See pole kellegi jutt! || ‹komitatiivis adjektiiviga› iseloomustab inimese vestlemisvõimet v. -viisi. Suure, väikese, vähese, hea, aeglase, ladusa, mõnusa jutuga mees. Naine oli lahtise jutuga. *Kas sina oled see endine vaikne, tõsine ja harva jutuga poiss? F. Tuglas (tlk). || ‹ka pl.› üldiselt räägitav, suust suhu leviv kuuldus, kuulujutt. Tühje jutte tegema, levitama. Igat juttu ei maksa uskuda. Tema kohta käivad, liiguvad igasugused jutud. Sellel jutul on vist põhi all 'jutul on vist alust'. Lõpuks jõudsid need jutud temagi kõrvu. Jutud läksid lendu, lahti, välja, et poes on vargad käinud. Naabriperest keerutati inetuid jutte. Käisid kõvad jutud rahareformist.
▷ Liitsõnad: hundi|jutt, jahimehe|jutt, jonni|jutt, kalamehe|jutt, kiidu|jutt, kiusu|jutt, klatši|jutt, kosja|jutt, kuulu|jutt, kõmu|jutt, laimu|jutt, lapse|jutt, loba|jutt, lori|jutt, mehe|jutt, patu|jutt, petu|jutt, piibu|jutt, tõsi|jutt, udu|jutt, viguri|jutt, ümbernurgajutt.
3. lugu; kirj üks eepika väikevorme. Huvitav, põnev, õpetlik, igav jutt. J. Liivi jutt „Peipsi peal”. Ajalehe joonealune jutt. Vilde esimesed jutud ilmusid 19. saj. 80-ndail aastail. Rahvasuus liigub jutte Kalevipojast. Poisid lugesid indiaanlaste jutte. Habemega 'vana, tuntud, kulunud' jutt. *Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: ajaviite|jutt, hirmu|jutt, järje|jutt, kalendri|jutt, kriminaal|jutt, küla|jutt, linna|jutt, looma|jutt, lühi|jutt, mere|jutt, muinas|jutt, mõistu|jutt, nalja|jutt, pilke|jutt, põnevus|jutt, rahva|jutt, rebase|jutt, reisi|jutt, röövli|jutt, seiklus|jutt, sõja|jutt, tondi|jutt, ulme|jutt, uudis|jutt, õudusjutt.

kasu|ahne
(majanduslikku) kasu ahnitsev; kasu saamisega seostuv. Kasuahne inimene, peremees, ärimees. Ta oli hirmus kasuahne. Ülikute kasuahned plaanid.

kaugele|nägelik

1. kaugelenägev. Patsient on kaugelenägelik. Paljud inimesed muutuvad vanaduses kaugelenägelikeks.
2. ettenägelik. Kaugelenägelik poliitika. Kaugelenägelikum poliitikategelane. Plaanid on kaugelenägelikud.

kaugele|ulatuv ‹-a 2› partits
väga laialdane, ulatuslik v. suur. Kaugeleulatuvad kavatsused, plaanid, uuendused. Kaugeleulatuvad tagajärjed. Sündmusel on kaugeleulatuv mõju, tähtsus. Neist tähelepanekuist võib teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Üldistus oli kaugeleulatuv.

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

kuri|kaval
kuri, õel ja ühtlasi kaval, pahatahtlikult kaval. Kurikaval inimene. Kurikaval pilk, naeratus. Kurikavalad vaenlased. Koer oli kurikaval, hiilis vaikselt ligi ja naksas säärest. Väga kurikavalad plaanid. | piltl. Äärmiselt kurikaval haigus. Kurikaval 'märkamatult mõjuv' vein.

kuri|tahtlik
kurja teha tahtev, kurikavatsuslik. Kuritahtlik tegevus, eesmärk. Kuritahtlikud plaanid. Kuritahtlik kõrvalehoidumine alimentide maksmisest. Kuritahtlik huligaansus. See tegu oli kuritahtlik.

kõrge|lennuline
suurejooneline, hoogne; pateetiline, ilutsev. Kõrgelennulised plaanid, unistused, taotlused. Kõrgelennuline kõne. Kõrgelennuline patriootiline luule. Kõrgelennulised fraasid, sõnad. Autori stiil on paiguti kõrgelennuline.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

käojaani ajama
kõnek luiskama, kägu ajama, (tühja) lorisema. *Simo: Ära aja käojaani! Timo: Tõsi mis tõsi! Mul on kõik plaanid juba tehtud. T. Braks. *.. seisis, käed seljal, vanaonu vastas ja päris: „Onu Mats, sina ajasid meile käojaani; ega niisugust kihulast pole old.” E. Maasik.

ette laduma

1. (ladudes) ette asetama. Ladus sööjatele supiportsjonid ette. Müüja ladus ostjale rätikuid, kangaid ette.
2. hulgaliselt kellelegi esitama. Laob ette küsimusi, fakte, tõestusi. Õppenõukogus laoti poisile kõik ta pahateod ette.
3. teatavaks tegema, ära rääkima. Ladus ette kõik, mida asjast teadis. Nüüd laoti mulle ka kõik tagaselja räägitu ette. Poeg ladus oma plaanid, kavatsused isale ette.

laus|loll
kõnek täiesti, läbini loll. Lauslollid plaanid, teod. Sellist juttu võid lauslollidele puhuda.

lennukalt ‹adv›
(< lennukas). Esineb, kõneleb lennukalt. Lennukalt kavandatud plaanid.

lennukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
hoogne; vaimustunud, innukas, kõrgelennuline. Astub lennukal sammul. Lennukad sõnad, mõtted, unistused, lootused, plaanid. Tal on lennukas fantaasia. *Siis vabastas ta end järsu tõmbega, tegi vasemal jalal lennuka pöörde .. R. Sirge.

[midagi] liivale ~ liiva peale rajama
(midagi) ebakindlale alusele rajama. Tühjad, liivale rajatud lootused. Sa oled oma plaanid liivale rajanud, ehitanud.

lorri ‹adv›
lörri. Kes teie plaanid lorri ajas? Meie elu on lorri läinud. *.. pealegi oli talu juba paljude aastate jooksul nii lorri lastud, et ta enam midagi sisse ei toonud. R. Roht.

luhtuma ‹37›
ebaõnnestuma, nurjuma, tühja minema, luhta minema. Plaanid, lootused luhtusid. Põgenemiskatse luhtus. Head võimalused mängu seisu viigistada luhtusid. Paistab, et see abielu on määratud luhtuma. Luhtunud unistused, armastus.

läbi|nähtav
ära- v. ettearvatav. Ta kavatsused, plaanid, sepitsused on läbinähtavad.

lööma ‹lüüa, lõin 40›

1. lööki v. lööke andma, löögiga v. löökidega mingisse seisundisse viima, kuhugi suunama vms. Lööb rusikaga, peoga, jalaga, vitsaga, piitsaga. Lööb õrnalt, kõvasti, valusasti, kõigest jõust. Nähvab, laksab, raksab, virutab, äigab, kopsab, patsab lüüa. Lööb nii et nätsub, laksub, mürtsub, lööb nätsuga, laksuga, mürtsuga, lööb nätsti, laksti, mürtsti. Lööb pähe, näkku, kõhtu, allapoole vööd. Lööb teise jalust maha, pikali, uimaseks, sandiks, surnuks. Lööb teisel hambad kurku, silma siniseks, kulmu lõhki, huule verele, nina verd jooksma, vere välja. Ära löö, valus on. Mehed hakkavad, lähevad lööma 'kaklema'. Lõin joostes varba vastu kivi, kukkudes põlve marraskile. Lõi teisel noa käest, mütsi peast. Lõi halu pooleks, aknaklaasi katki, kausi puruks, tükkideks. Pann on mõlki, lömmi, lössi löödud. Löö suhkrupea küljest tükke. Vanasti löödi vargal käsi otsast. Lõi tulekivist, tulerauaga tuld. Lõin kirjale templi peale. Löö paar muna pannile. Ma löön su selja lumest puhtaks. Eit muudkui lõi risti ette. Lõin palli auti, üle otsajoone, väravasse. Meeskond lõi kolm väravat. Lööb vaia, teiba maasse, kirve puusse, naela seina. Välk lõi kõrgesse kaske, majja sisse, lauda põlema. Rahe on õrnemad taimed puruks löönud. Maaslamajat ei lööda. Küsija suu peale ei lööda. || löögi andmisega kellekski kuulutama. Rüütliks lööma. Ants lõi Peetri kulliks. || naelte, pulkade vm. sisselöömisega kinnitama, (sel teel) midagi millegagi katma. Katust lööma. Lõin katuse peale. Aialatid lüüakse postide külge, lattide külge lüüakse lipid. Lööme nagi seina, pildi seinale. Kingadele löödi kontsaplekid. M. Luther lõi oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Kristus löödi risti, ristile. Plekiga, nahaga löödud uks. *Seal Kõrbojal on kena laudadega löödud ja tumeroheliseks värvitud lahe ja ruumikas elumaja. A. H. Tammsaare. || löömist meenutavate liigutustega vm. rütmilise liikumisega midagi tegema. Võtsime vikatid ja läksime heina lööma 'niitma'. Kaare löön, siis puhkan. Munakollane, koor tuleb vahule, vahtu lüüa 'kloppida'. Löö 'pumpa' mulle pang vett. Aitab pumpamisest, ära kaevu tühjaks löö. Süda, pulss lööb 'tuksub' normaalselt, rahulikult, aeglaselt, tugevasti, kiiresti, korrapäratult, nõrgalt. Sekretär lööb 'kirjutab masinal, tipib' koosolekukutseid. Ta lööb kiiresti, vigadeta. Masin lööb 'stantsib' plekist, plastmassist vajalikke detaile. Linn hakkas oma raha lööma 'müntima'. *Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Juh. Liiv.
2. löögiga heli tekitama. Trummi, gongi, trianglit lööma. Lööb klaveril paar akordi. Kellamees lööb hingekella. Kella lüüakse, kuskil vist põleb. Lokku lööma '(endisajal) tööaja alguse v. lõpu kuulutamiseks lokulauda taguma'. Klaasi lööma '(endisajal) vahikorra vahetuse kuulutamiseks märgukella lööma'. Lööb keelega laksu, sõrmedega nipsu, kätega plaksu, jalaga tümpsu. Kala lõi sabaga lupsu, sulpsu. || kella heli (täistunni vm. märkimiseks) kuuldavale laskma. On südaöö, raekoja kell lööb 12 kumisevat lööki. Kas see kell lööb ka? Kell lõi pool kaks. Kell on kaks löömata 'pole veel kaks'. Tulekahjukell lööb, kuskil vist põleb. Kirikukellad löövad.
3. (hooga liikudes) paiskuma. Tuuleiilid löövad näkku. Lained löövad üle parda, vastu kaldakive. Tuli levib, leegid löövad juba räästani. Lõi välku ja müristas. Kohvilõhn lõi juba lävel ninna. Häbist, piinlikkusest lõi veri näkku.
4. piltl purustavat hoopi andma, purustama. Vaenlast lööma. Sõjas, lahingus lüüa saama. Ta lõi eelkõneleja väited pihuks ja põrmuks. || võitma, võitu saavutama; ületama. Meie korvpallimeeskond lõi vastast 78:72. Noor odaheitja lõi kõiki oma konkurente. Tribüünidel juubeldati – kaugushüpperekord oli löödud 7 sentimeetriga. || tugevasti mõjuma. Häält pole sel poptähel ollagi, ta lööb oma vambiliku seksapiiliga. || (lauamängudes:) käigu tegemisega nuppu mängureeglite kohaselt laualt eemaldama. Partii oli pingeline: esimene malend löödi alles 32. käigul. Järgmisel käigul lööb must vanker h7 – h3. || löödud (ka:) lüüa saanud, kaotanud; masendatud, rõhutud meeleolus vms. Astub löödud inimese raskel sammul. Tudeng oli eksamil läbikukkumisest väga löödud.
5. (otsustavalt, järsku ning) energiliselt midagi tegema. Lööb koorma peale ja läheb. Löö masin käima. Löö uks lukku ja ära kedagi sisse lase. Lapsed löödi hommikul vara maast lahti. Lööb pläru ette, suitsu, piibu näkku. Lõi kähku riided selga, kaabu pähe. Lõin kingad läikima. Hobune löödi aiste vahele. Suli löödi vangi, trellide taha. Lõi talu paari aastaga korda. Lööb lahkumisavalduse lauale. Lõi käed mehele ümber kaela. Näljane lõi ahnelt hambad leivasse. Kuri koer võib hambad säärde lüüa. *.. siis laske [kitsepraad] pannil pruuniks ja lööge potti hauduma. V. Lattik. || (keha v. mõne kehaosa asendi järsu muutmise kohta). Lööb end sirgu, sirgeks. Lööb pea kuklasse, jalad harki, jala üle põlve, käe tervituseks kõrva äärde. Lööb käed puusa, laiali, üle pea. Lööb silmad, pilgu seinale, kellale. Lind lõi tiivad laiali, suled kohevile. *.. siis lõid kõik lehmad korraga sabad selga ja kihutasid tulisel ajul järve .. J. Vahtra. || põikama. Mul õnnestus end kõrvale lüüa ja kokkupõrget vältida. *Ta lõi end tee kõrval kasvava kahe suure kadaka varju. J. Mändmets. || (vägisi, sunniga kuhugi saatmise kohta). Looderdajad löödi tööle, töölt minema. Jaan löödi kaheks kuuks kordusõppustele. || piltl heitma, viskama. *Kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru. F. Tuglas. *Päike tõuseb .. ja lööb oma esimesed kiired Tallinna tornidesse. A. Hint.
6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema (vahel täh. nõrgenenud kuni ühendi verbiks vormistajani). Tantsu, tralli, lusti lööma. Uperpalli, uperkuuti, hundiratast lööma. Talled löövad kepsu. Vurrkann lööb tiiru, keeru. Uss lööb õnge otsas vinksu. Kalad löövad jões lupsu. Laulu, vilet, lärmi lööma. Kass lööb nurru. Luuslanti, luuslanki lööma. Loodrit lööma 'looderdama'. Litsi lööma 'liiderdama, hoorama'. || mängima, taguma. Mehed lõid päev läbi kaarte. Noored kogunesid õhtuti palli lööma. Poisid lõid jalgpalli, vutti. || pidama. Lahingut lööma. Koosolekul löödi ägedaid sõnalahinguid. || kokku ajama, hankima. Kasu, profiiti, ränka raha lööma. *Romaanidega on mõnedki eesti kirjanikud endale kapitali löönud. O. Luts.
7. järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima. Autotuled lõid tee valgeks. Järsk valgus lööb silmad pimedaks. Püssipauk lõi kõrvad lukku. Tuulehoog lõi lipud lehvima, purjed paisuma, soengud sassi. Vapustus, õnnetus lõi ta nagu segaseks. Ehmatus lõi pea klaariks. Uudis lõi mu tummaks, pahviks, kogu küla kihama. Ootamatu vahejuhtum lõi plaanid segi. Mees löönud südame kõvaks ja hakanud minema. Kevadel lõi soe vihm puud lehte, maa haljaks, rohetama.
8. (järsku) hakkama; järsku mingisuguseks muutuma, mingisse seisundisse üle minema, kuhugi asuma jne. Õitsema, õitsele lööma. Mets lööb rohetama, muru haljaks, kaasik hiirekõrvule. Idataevas lõi helendama, valgeks, pilve. Seelik lõi tuult täis, kohevile. Heinaküün lõi üleni leegitsema. Vesi lööb lainetama, keema. Purjed lõid laperdama. Prilliklaasid lõid uduseks. Mets lõi kohama, mühama. Põsed lõid õhetama, punetama. Tundsin, et lõin vankuma, vaaruma, tuikuma. Süda lõi värisema, põlved lõid nõrgaks. Silmad löövad särama. Ta nägu lõi muhelema, laiale naerule, pilve, tõsiseks. Lõin kartma, araks, kõhklema, põnnama. Süda lõi äkki valutama, haledaks. Ihu lõi imelikuks, üleni higiseks. Nahk lõi sügelema, korpa. Silmade ees lõi mustaks, virvendama. Mootorid lõid mürisema, laevakere lõi võbisema. Kogu klass lõi kihama. Ta positsioon, autoriteet lööb kõikuma. || järsku ilmuma, (kuhugi) tekkima. Valu lõi sisse, kõhtu, pähe, kuklasse, südamesse. Kramp lõi jalga. Haava sisse lõi põletik. Pisted löövad rindu. Gripile lõi juurde kõrvapõletik. See on paha köha, võib kopsugi lüüa. Seale olid täid selga löönud. Naermisel löövad ta põskedesse armsad lohukesed. Halvasti õmmeldud mantlil lõid käeaugu kõrvale voldid. || kõnek kellegagi seltsima, ühinema, liituma. Me lähme jahile, kas lööd ka (meie, meiega) kampa? Kolm-neli meest löövad punti, mesti ja hakkavad äri ajama. Ära sa nende, nendega nõusse löö! Sõjavägi lõi rahva, ülestõusnute poolele. *Lõpuks oli Vähkmann nõus kompanjoniks lööma. O. Luts. *Löövad äkki paari, rahad ja firmad kokku .. A. Hint. || kuhugi asuma. Matkajad lõid männiku alla laagrisse. *Prussakaid on kivide vahele pesitsema löönud .. V. Uibopuu. || hrl van (kellekski) hakkama. *Olin ma üks issanda lollkapsas, kui lõin siia orjaks! Nüüd ei saa enam lahti kah! R. Roht.

maa|krunt
kõnek krunt (1. täh.) *Sama kapi alumises sahtlis oli peidus midagi salapärast: maakrundi plaanid plekktorus. J. Semper.

mets ‹-a 22› ‹s›

1. maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. Metsa puistud. Tihe, paks, hõre, kõrge, madal, sünge mets. Mitmerindeline mets. Kultuuristatud mets. Raieküps mets. I, II, III grupi mets. Risustatud, kuivanud mets. Mets kohiseb, kohab, mühiseb, mühab, rõkkab hüüetest, kajab linnulaulust. Lumine, härmas, raagus mets. Metsa hooldamine, liigitamine. Metsa all kasvas mitmesuguseid taimi. Põldude taga kerkib metsa rohetav müür. Mindi metsa puid tegema, marjule, seenele. Mitukümmend hektarit metsa. Saarel kasvab laialehine mets. Üksik talu suurte metsade keskel, sügavas metsas. Tee läheb läbi metsa. Metsa võib ära eksida. Metsast veetakse puid. Palgid saadi oma metsast. Põgenikud tulid metsast välja. Hulkus püssiga mööda metsi. Sõjavägi tuli metsa kammima 'läbi otsima'. Põllud on metsa kasvanud. Metsas redutama. Karu on metsade kuningas. Mine või metsa kuuse alla (peavarjutuks jäämise kohta). Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Mets on vaese mehe kasukas. Põõsal silmad, metsal kõrvad. || (metsapuude v. metsamaterjali, puidu kohta). Metsa raiuma, lõikama, maha võtma, langetama. Metsa müüma. Metsaga hangeldama. Metsa väljavedu, kokkuvedu. Õpilased käisid metsa istutamas. Mets on tähtis väljaveoartikkel. || piltl millegi tihe kogum, hulk, rohkus. Mastide, tornide, korstnate mets. Tee ääres on sõjaväekalmistu – terve ristide mets. Vanalinna punaste katuste mets. Vaenuväe tääkide mets lähenes. Maja ümber nõgeste mets. Juuste, karvade mets. *.. [aias] peenrad, puud, põõsad – ja see mets mesipuid! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aru|mets, hiis|mets, laane|mets, lammi|mets, lodu|mets, loo|mets, mangroovi|mets, mägi|mets, nõmme|mets, palu|mets, raba|mets, salu|mets, savanni|mets, soo|mets, troopika|mets, vihma|mets, võsa|mets, ürgmets; alus|mets, kõrg|mets, madalmets; kultuur|mets, park|mets, põlismets; eukalüpti|mets, haava|mets, kase|mets, kuuse|mets, lehise|mets, lepa|mets, männi|mets, nulu|mets, pärna|mets, pöögi|mets, seedri|mets, tammemets; leht(puu)|mets, okas(puu)|mets, segamets; era|mets, kodu|mets, mõisa|mets, riigi|mets, talumets; marja|mets, mustika|mets, pohla|mets, pähkli|mets, seenemets; ehitus|mets, kasu|mets, küttepuu|mets, palgi|mets, puu|mets, tarbemets; hoiu|mets, kaitse|mets, pinnasekaitse|mets, põllukaitse|mets, ribamets; kõrkja|mets, kõrre|mets, masti|mets, pilliroomets.
2. ‹illatiivis, harvemini inessiivis› kõnek (millegi mittesobivuse, kõlbmatuse kohta). Mine metsa sellise jutuga 'jäta selline jutt'! Ah, mine metsa, ei mina taha mingit tasu! „Käi sa metsa!” solvus Ants teise sõnade peale. Seesugune mõte heida, viska kohe metsa. Plaanid, kavatsused kipuvad metsa minema. Kes selles süüdi on, et oled oma eluga metsa läinud? *Enne kantseldasin teda mina ja nüüd pead seda tegema sina, muidu ta läheb sul käest metsa, mina tunnen teda .. A. H. Tammsaare. *Täna oli ta aru tõepoolest metsas. Tavaliselt mõtles ta ikka mitu sammu ette, et kõik jookseks nagu lustipidu. V. Saar.

mokas ‹adv›
rikutud, untsus, nässus; läbi. Aparaat, televiisor on mokas. Katus jookseb läbi ja varsti on maja mokas. Tervis, närvid on täiesti mokas. Kogu elu on mokas. Tuju on rikutud ning päev mokas. Kõik lootused, ilusad plaanid olid mokas. Kui isa sellest teada saab, siis on kõik mokas. *Pristav on juba poe kinni pitseerinud. Mokas on Värdi. R. Roht.

mokka ‹adv›
nässu, untsu, nurja. Ilus päev läks mokka. Pidi see õlletegu ka nii mokka minema! Sellise rassimisega paned oma tervise mokka. Selle tembuga pani oma karjääri mokka. Ajas meie plaanid mokka. *Te panite mul mokka ilusa sehvti! Te peletasite minema mu tubli kunde. O. Luts.

must ‹-a 22›

1. ‹adj› nõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2. ‹adj› ebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3. ‹adj› piltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4. ‹adj› piltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5. ‹adj› piltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6. ‹s› see, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

nässu ‹adv›

1. kägarasse, lömmi; puruks, katki. Istus kogemata kaabu nässu. Vajutab suitsuotsa tuhatoosi nässu. Kohver vajub istumise all nässu. Sõitis auto vastu posti nässu. Lõi teisel nina nässu. *Jalgrattaga tegi Jürka proovi, aga selle tallas ta enne nässu, kui jõudis sõitma õppida .. A. H. Tammsaare. || piltl (nõrkenuna) lösakile, maha. *Aga kes jõudis neid [= uniseid lapsi] nüüd veel pesta, kui nad käte vahel täiesti nässu vajusid. L. Promet. *.. tuli hoiduda täiest liitristki [viinast], et mitte nässu jääda ja vankrilt maha kukkuda. R. Roht.
2. korrast ära, rikki. Raadio, teler, pardel läks nässu. Kui aparaati ei tunne, võid ta kergesti nässu ajada, keerata. Selline elu ajab närvid nässu.
3. nurja, untsu. Miski ei õnnestu, kõik kipub nässu minema. Algajal fotograafil lähevad pildid sageli nässu. Vihm ajas meie plaanid nässu. Rätsep keeras mul ülikonna, püksid nässu. *Kaks kokka ajavad toidu harilikult ikka nässu. E. Vetemaa.

ohtlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
ohtu põhjustav v. tekitav, endas ohtu kätkev, ohurikas, ohuga seotud, hädaohtlik. Ohtlik inimene, vaenlane. Eriti ohtlik kurjategija. Meie korvpallinaiskonnal on täna ohtlik vastane. Nende kõige ohtlikum võistleja. Näljane hunt on inimeselegi ohtlik. Ohtlik töö, elukutse, ülesanne. Olukord võib muutuda, kujuneda ohtlikuks. Ohtlik teekond, reis, koht, kurv, piirkond. Ohtlikud kavatsused, plaanid. Sinu teol võivad olla ohtlikud tagajärjed. Ohtlik haigus. See haav pole ohtlik. Tervisele ohtlikud harjumused. Libedaga on ohtlik sõita. Siia jääda on üsna(gi), väga, äärmiselt ohtlik. Tüsistused muutsid haige seisundi ohtlikuks. Alpinistidele osutus laskumine mäkketõusust ohtlikumaks. Kujutle, et kuskil ohtlikus läheduses varitseb ilves. *Väljalend on toonekurepoegadele alati ohtlik.. H. Veromann.
▷ Liitsõnad: avarii|ohtlik, elu|ohtlik, häda|ohtlik, marutaudi|ohtlik, nakkus|ohtlik, plahvatus|ohtlik, süttimis|ohtlik, tule|ohtlik, varisemisohtlik.

paiskama ‹paisata 48›

1. hooga heitma, viskama v. tõukama. a. midagi hooga kuhugi, mingisse asendisse v. seisundisse heitma, virutama, pilduma v. lennutama. Paiskab kompsu nurka, tabureti vastu maad. Paiskan asjad (laualt, kapist) põrandale. Paiskas noole lendu, kirjad tulle. Paiskas jalahoobiga risu eest, laiali, kõrvale. Paiskas ukse, akna lahti, valla, pärani, kinni. Laine paiskab paadi kummuli, kaldale, randa. Karile paisatud laev. Tuuleiil paiskab vihmapiisku näkku, vastu aknaklaasi. Lõhkamine paiskas paetükid kaugele eemale, laiali. Kupar avaneb plõksuga, paisates seemned laiali. Auto oli jalakäija poripritsmeid täis paisanud. Süda paiskab vereringesse verd. Vihasööst paiskas tal puna palgele. Mäed paiskavad mitmekordistunud kaja tagasi. | ‹impers.› Vett paiskas üle parda. Vihma paiskas näkku. | piltl. Põllusiilud on metsade vahele laiali paisatud. Su ettepanek paiskab mu plaanid segamini, uppi. Eetrisse paisatud mõtted. b. midagi hooga üles v. õhku heitma, (välja) purskama, pahvama; endast välja saatma, kiirgama. Plahvatus paiskas mullasamba üles. Geisrid paiskavad vett ja auru kümnete meetrite kõrgusele. Korsten paiskab suitsu taeva poole. Keris paiskab lakke aurupilve. Mootorsõidukid paiskavad õhku saasteaineid. Sireenid paiskasid linna kohale katkendlikke helisid. Karedatest kõridest õhku paisatud laul. | ‹impers.› Lõkkest, korstnast paiskab sädemeid. c. kedagi hooga kuhugi, mingisse asendisse v. olukorda tõukama, viskama, lööma, lükkama v. kukutama. Mees paisati porri, vette, pikali, vastu seina. Vastase paremsirge paiskas poksija nööridesse. Hobune paiskab ratsaniku sadulast. Ilvese hüppehoog paiskas põdra põlvili. Saan paiskab meid ühest teeservast teise. Kaldale paisatud surnukeha. | piltl. Maailm paisati sõtta. Elu paiskas teda üha uutesse seiklustesse, katsumustesse. Saatus paiskas ta Virumaale.
2. kedagi v. midagi rohkearvulist, suurekoguselist kiiresti kuhugi toimetama, suunama v. paigutama; kuhugi minema sundima. Väeosa paisati rindele, rünnakule. Caesar paiskas germaani hõimud Reini taha. Kaup, toodang paisati turule. Maailma ekraanidele paisatakse hulgaliselt halbu filme. Sõjakeerises laiali paisatud perekonnad. *Selle asemel, et taganeda, paiskas Georg mõni tuhat rubla mängu. J. Kross.
3. midagi teravat, ägedat hooga (välja) ütlema, (välja) pahvatama, vahele v. vastu ütlema. Paiskas pilget ja sappi kogu küla peale. Paiskas kõnepuldist kurje sõnu, süüdistusi. „See on häbematus!” paiskas ta vahele. „Käi põrgusse!” paiskab tüdruk.

paljastuma ‹37›

1. paljaks minema v. muutuma. a. (keha v. kehaosa kohta). Särgi alt paljastus päevitunud keha. Naermisel paljastusid ta valged terved hambad. Paljastunud pealaega professor. b. (muude juhtude kohta). Lehtedest paljastunud puud. Paljastunud puujuured tuleb katta mullaga. Mõõna ajal paljastus lahesopi põhi. Lume alt paljastunud künkad, maa. Pankrannikul paljastuvad aluspõhja kivimid.
2. (millegi salajase, varjatu kohta:) päevavalgele tulema, avalikuks saama. Nende salajased plaanid paljastusid. Vargus, pettus paljastus. *Mul oli piinlik, et minule paljastub paratamatult nii ohtralt teise inimese puudusi.. P. Krusten.

plaan1 ‹-i 21› ‹s›

1. kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava. Tal on hea, hiilgav, kaval, nurjatu plaan. See on päris arutu, rumal plaan. Kõik eduka mehe plaanid õnnestusid, täitusid, läksid täide, on teoks saanud. Suured plaanid on luhtunud, tühja jooksnud, vett vedama läinud. Teostamata, nurjunud plaanid. Ta pea on ilusaid plaane täis. Vanemad laitsid töölemineku, taluostmise plaani maha. Poistel on plaanis ülikooli astuda. Mul pole täna õhtul midagi erilist plaanis. Volli tuli välja julge plaaniga. Pühenda ka mind oma plaanidesse! Kuidas seda plaani ellu viia? Sellest plaanist ei tule midagi välja. Uudis lõi mu plaanid segi. Ta seisab meie plaanidel tee peal ees. Filmiga on režissööril omad plaanid. Mis plaanid sul tema suhtes on? Mõeldi ja tehti suuri plaane. Hoia, et ta su plaanist teada ei saa! Plaan, kuidas põgeneda, oli valmis. Ema plaani järgi, kohaselt peaksime homme ära sõitma. Kas sa väikest lõunasööki ei taha plaani võtta? Tegin plaani teaduskonda vahetada. Junga haub plaani laevalt lahkuda. *Tema peakeses hakkasid mõtted idanema, plaanid tärkama.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ehitus|plaan, elu|plaan, kosja|plaan, puhkuse|plaan, suve|plaan, tegevus|plaan, tuleviku|plaan, äraminekuplaan; kallaletungi|plaan, kättemaksu|plaan, mässu|plaan, põgenemis|plaan, sala|plaan, sõja|plaan, vallutusplaan.
2. ka maj tegevuskava mingiks ajavahemikuks; seda kajastav dokument. Riigieelarve on majanduse tähtsaim plaan. Tööstuse, põllumajanduse, loomakasvatuse arendamise plaan. Tehas annab toodangut üle plaani. Ettevõte, majand ei täitnud plaani, ületas plaani. Külvatud on 15% plaanist. Filmistuudio, kirjastuse, tsehhi plaan. Töörühm esitas haridussüsteemi reorganiseerimise plaani. Plaanide korrigeerimine. Ta on koostanud õpingute plaani. Staabis valmis lahingu plaan. || ülesehitus, kavand. Kavatsetava teose plaan. Õpilased peavad koostama kirjandi plaani. Aita mul ettekande plaan valmis teha.
▷ Liitsõnad: aasta|plaan, kuu|plaan, kvartali|plaan, poolaastaplaan; generaal|plaan, kalender|plaan, kompleks|plaan, koond|plaan, perspektiivplaan; ehitus|plaan, finants|plaan, ilmumis|plaan, jaotus|plaan, kalapüügi|plaan, kassa|plaan, kasumi|plaan, kirjastamis|plaan, krediidi|plaan, külvi|plaan, majandus|plaan, müügi|plaan, püügi|plaan, rahvamajandus|plaan, raie|plaan, realiseerimis|plaan, remondi|plaan, tootmis|plaan, turustamis|plaan, töö|plaan, tööjõu|plaan, varumis|plaan, õppeplaan; individuaal|plaan, operatiivplaan.
3. millegi toimumise ajakava; seda kajastav tabel, graafik vms. Rongid väljuvad plaani järgi. Võistluste plaani kohaselt algab sprint kell kaks. Korrapidamise, eksamite plaan.
▷ Liitsõnad: päeva|plaan, rongisõidu|plaan, sõidu|plaan, tunniplaan.
4. maapinna, asula, ehitise vm. objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v. joonistena). Arhitektil valmis uue maja plaan. Korteri plaan. Kindluse, Tartu linna plaan. Krundi, aia, pargi plaan. Topograafiline plaan. Plaan mõõdus 1 : 3000. *Arvad, et see nii ilmaaegne kritseldus on? See on Mustasoo plaan. O. Luts.
5. jäädvustatava objekti kujutise mõõtkava filmi- v. fotokaadris. Filmis on rohkesti suures plaanis kaadreid. Meest filmiti, näidati suures plaanis. Kaamera tõi saatejuhi suurde plaani.
▷ Liitsõnad: detail|plaan, kaug|plaan, kesk|plaan, täis|plaan, üldplaan.
6. kõnek välimus, väljanägemine. *Plaani poolest meeldis talle ka uus laev.. A. Hint. *Muidu minia ju ilusa plaaniga, kas pole? J. Semper. || (väljanägemiselt, olemiselt:) kellegi v. millegi moodi, laadi. Kai küll mehele ei saa, ta on nii vanatüdruku plaani. *Oled näostki muutunud teiseks. Rohkem isa plaani. A. Tulik. *Kõik toad on lossis ühte plaani: / sünk pruun ja kulla nukker hõõg.. H. Jürisson.
7. hrl piltl tasand. Näitlejal on rolli alltekst, s. o. teine plaan, avamata jäänud. Erinevatel ajalistel plaanidel kulgevad sündmused. Perekond jäi teisele plaanile 'tagaplaanile'. Kohmetu kriitik oli seltskonnas alati teisel või kolmandal plaanil. *..igas teises lauses peitus mingi teine plaan, mingi raskesti tabatav kahemõttelisus. T. Kallas. *Mõnevõrra saab reljeefis edasi anda ka mitut plaani, kaugust, perspektiivi. O. Kangilaski.
▷ Liitsõnad: esi|plaan, tagaplaan.
8. laad; vaatenurk, aspekt. Satiirilises plaanis jutustus. Käsitleb seda nähtust ajaloolises, üldfilosoofilises plaanis. Tunnen bioloogiat vaid kõige üldisemas plaanis. Peaosatäitjale oli omane lüüriline plaan. *Ja eetilises plaanis mõistan ma teie praegust käitumist täiesti. E. Vetemaa.

planšett ‹-šeti 21› ‹s›

1. väike plaanistuslaud koos sellele kinnitatud paberiga plaani v. kaardi koostamiseks, ka vastavalt koostatud plaan v. kaart. Sood plaanistati kolmjalale asetatud planšetil. Maa-ala kanti planšetile. Metsakorraldaja koostas planšette.
2. läbipaistva välisküljega kaarditasku. Võttis planšetist kaardi, uuris kaarti läbi planšeti tselluloidkaane. Ta pistis kaardid ja plaanid planšetti. Ohvitseril oli planšett vööl, üle õla.
3. varvake korsetis selle kõvendamiseks

puha ‹adv›
rõhutab millegi täielikkust, kõikehõlmavust v. -haaravust. a. täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses, täitsa. Oled puha ära nälginud. Tüdruk on puha raisku läinud. Mul aknad veel kõik puha pesemata. Laps on puha täisid täis. Reisimeeste suured plaanid läksid puha lörri. Tööd jäid puha naiste teha. Käenahk on puha hukas. Kõik teed on puha umbe tuisanud. Sukal on kand puha maas. Tulija osutus puha võõraks. Vanaema silm on puha pime. Maja on puha tühi. See on puha sinu süü. b. ainult, üksnes. Komisjoni on valitud puha mehed. Tunnistusel olid puha viied. Härrad saabusid kõik puha sabakuubedes. Ümberringi laiuvad puha põllud. Korvis paistavad puha puravikud olevat. Tal polegi omi hambaid, proteesid puha. c. kõik. Jama, lori puha! Teada puha, kes laimujutte levitab. Siin on puha võõrad, kedagi ei tunne. *See, mis suus kõrvetavalt kirbe, on meile üks pipar puha. V. Masing. *Kes kuidas edasi jõudnud, kes sisse kukkunud ja allamäge veeremas – puha oli Raadikul teada. M. Mõtslane. *Meie mehed, puha siia! E. Enno. | esineb heakskiitvas ja suurustavas kinnituses ja puha. Rand on hea, saab ujuda ja puha. Peigmees on tal kena, lokkidega ja puha. Ostis suvila ja puha. Meil nüüd oma riik ja puha.
▷ Liitsõnad: üks(ta)puha.

põrm ‹-u 21› ‹s›

1. pihu, peenike puru, kõdu. Pehkinud palk pudenes puutumisel põrmuks. Maas lebavad lehed ja oksaraod kõdunevad, saavad peagi põrmuks. Tuul pillutab tuleasemelt halli põrmu. Sõdalasi tuli nagu pihu ja põrmu 'palju, suurel hulgal'. *Ja preester täidab kiviriista pühitsetud veega, sinna riputades põrmu templi põrandalt, mis vee vihaks teeb.. H. Raudsepp. | piltl. Tore plaan oli pudenenud põrmu. *Kuid päevad ei pudene põrmu, / ära ei voola kui vesi. M. Under. || põrmuks ‹hrl. ühenduses sõnaga pihuks› puruks, sodiks; maatasa, täiesti maha; olematuks. Lamp kukkus põrandale pihuks ja põrmuks. Vaenlane peksti, löödi pihuks ja põrmuks. Arvustajad tegid näidendi pihuks ja põrmuks. Ta teeb sind pihuks ja põrmuks. Kogu ta mehisus varises pihuks ja põrmuks. Mitmed linnad muudeti, tehti tuhaks ning põrmuks. Kõik lootused, plaanid pudenesid, langesid põrmuks.
2. (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu; maapind, selle tolm. Langenute laibad on ammu põrmuks saanud, muutunud. Varsti ei ole temast rohkem järel kui peotäis põrmu. Põrmust tärkab kevadel uus elu. Vennad puhkavad ammu põrmus. *.. istus lõpuks halli raugana kalmistul, surm vikatiga selja taga. Põrmust olid sa saadud ja põrmu läksid jälle tagasi. H. Raudsepp. || (madalana v. alandatuna oleku, ka kõige kaduva kohta). Põlvitas, lamas, oli jumala ees põrmus. Palvetaja on hardalt põrmus maas. Nüüd sa püherdad põrmus ja halad armu! Tema igaühe ees põrmus ei rooma 'ei alanda ennast'. Ori langes isanda jalge ette põrmu. Püüdis teist oma pilguga põrmu suruda. Palub tuhas ja põrmus, et andku ma võlgu. Võidetute lipud heideti põrmu. Olen end iseenese jõul põrmust üles töötanud. Inimene on maa peal nagu ussike põrmus. *Olen alandatud põrmuni, olen teotatud ja häbistatud. M. Metsanurk. *Sinu rõõmud roostetavad ja mured murenevad, kõik on ajalik ja põrm, ainult su laps elab üle su ea.. L. Hainsalu. || (kellegi v. millegi tühiseks, väärtusetuks peetava, mittearvestatava kohta), null. Tunneb end teise kõrval päris põrmuna. See poiss oli tüdrukule põrm. Kaaslaste arvamused on temale põrm.
3. surnukeha (v. selle maised jäänused). Kunstniku põrm tuhastati, sängitati maamulda. Ta maine põrm jäi ühishauda. Kirst, urn lahkunu põrmuga. Tema isa põrm puhkab võõras mullas. Kirjaniku põrm toodi kodumaale, maeti ümber Metsakalmistule. Kapteni põrm õmmeldi purjeriidesse ja heideti merre. Rahu tema põrmule! *Ema põrm oli pestud ja valge puhta linaga kaetud. E. Õun.
4. väga väike hulk. a. kübe, raas(uke). Põrm soola, pipart. *Ta ei sööks ühtegi põrmu, kuid ta teab, et ta ei tohi söömata lauast tõusta.. V. Saar. *Pole tal mõistuse põrmugi, / pole tal aru aimukestki.. Jak. Tamm. b. (võrdlemisi väikese ajahulga kohta:) ivake, natuke, veidike. Kell lõi põrmu aja eest seitse. Oodake veel põrm aega! *„Kuidas see Toomas selle põrmu ajaga ta nii tümaks ja vaeseomaks jõudis teha?” pani imeks Nigula Juhan.. P. Krusten. c. ‹eitusega› (abstraktsete mõistete kohta:) raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm 'mitte sugugi'. Mulle ei meeldi see asi mitte üks põrm. Poiss on käest ära, mitte põrm 'sugugi, üldse' ei kuula sõna. Ma ei ole pahane, mitte üks põrm. *Vaadake mind – kas mul on hirmu? Mitte põrmu. E. Vilde. d. põrmugi ‹adverbilähedaselt, hrl. eitusega› sugugi, üldsegi; natukestki; vähimalgi määral. Jalg ei valuta enam põrmugi. See kõik ei meeldinud talle põrmugi. Ma ei hooli põrmugi sellest, kas sa valetad või ei. Mul polnud temast põrmugi kahju. Mina pole selles põrmugi süüdi. See asi ei huvita neid põrmugi. Läksime põrmugi pelgamata edasi. Sind ei või põrmugi usaldada. Korsten ei tõmmanud põrmugi. Ta pole põrmugi kuri. Olukord pole põrmugi paremaks, halvemaks läinud. Märt pole põrmugi usklik mees. Kas sul põrmugi häbi ei ole? Muutunud polnud ta nende aastatega mitte põrmugi. Ma ei karda teda mitte põrmugi. Töö ei edenenud mitte põrmugi. Ega ma ei eksita? – Mitte põrmugi. *Tuli välja, et Kristin polnud ka masohhist. Põrmugi mitte. E. Vetemaa. *.. aga ka siis oleksin ma nõus Soonikut [= talu] sinu nimele kirjutama, kui sa seda põrmugi tahad. A. H. Tammsaare.

päeva|kord [-korra]

1. koosoleku, istungi, konverentsi vms. tegevuskava. Kinnitati koosoleku päevakord. Kes on esitatud päevakorra poolt? Võtame ka selle küsimuse päevakorda. Päevakorras on viis punkti. Asume päevakorra teise punkti juurde. Päevakord on ammendatud.
2. van kodukord. Lasteaia, internaatkooli, haigla päevakord. Ära riku päevakorda!
3. ‹kohakäänetes› (millegi aktuaalse, tähelepanu keskmes, arutlusel oleva, kiiret lahendust nõudva vms. kohta). Looduskaitseküsimused on taas päevakorda, päevakorrale tõusnud. Päevakorda kerkisid uue maja ehitamise plaanid. Kohanimede kogumine püsib endiselt päevakorras.

pöörama ‹pöörata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama, keerama. Tüürimees pöörab rooliratast. Pööras rooli järsult paremale. Pukktuulikut, veskit (tuulde) pöörama. Uste, akende pööratavad käepidemed. Pöörab võtit lukuaugus. Karbil on hingedel pööratav kaas. Pööra mutter lõpuni. Pööras krabinal raamatu lehekülgi. Pöörame seda tasapinda 45° võrra. Kõrbetaimed pööravad keskpäevatundidel oma lehed serviti. *Maa pöörab ennast Päikesele vastu ja meie tajume seda kui päikesetõusu. L. Meri. | piltl. Aja(loo)ratast ei saa tagasi pöörata. Otsustasin oma elus uue lehekülje pöörata.
2. (seoses inimese vm. olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama. Magaja pööras teist külge, ühelt küljelt teisele. Seda kuuldes pööraks isa hauas teise külje! Lamaja pööras end kõhuli, küljele. Ratsanik pööras end hobusel küljetsi, sadulas tagasi. Küll pöörab ja käänab ennast peegli ees! Pööra selg! Pööras pilkajatele selja ja läks minema. Pöörasin end sinnapoole, kust hääl kostis. Ta ei pööranud peadki. Kõikide näod olid pööratud tema poole. Pööras palge vastu päikest. Pöörasin häbelikult näo, silmad, pilgu kõrvale. Kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra ette ka teine. Taat pööras parema kõrva rääkija poole. Haige pöörati selili. Lehm pööras end tagasi vaatama. | piltl. Külaelu edendajad pöörasid pilgu noortele. *.. kas teie veelgi ei märka, kuidas kogu maailm ümberringi pöörab oma pale ristiusu poole.. E. Kippel.
3. midagi teistpidi, teisele küljele keerama, midagi niiviisi mingisse olukorda viima v. ajama. Pööras ämbri, purgi, klaasi kummuli. Pudeli põhi pöörati ülespoole. Taskut, kotti pahupidi, pahempidi pöörama. Laps pööras pakki käes siia ja sinna. Rasked roomiktraktorid ja palgiveoautod on metsateed segi, põhjatuks pööranud. | piltl. Sõda pööras kogu elu pahupidi. Mõtet, tõde pahupidi pöörama. Ära pööra ennast, oma hinge teiste ees pahupidi! Ta pööras kõik mu plaanid segi. *.. seda ma ei ütelnud, et sina üksi süüdi oled; sa ära pööra sõnu pahempidi. Süüdi oleme mõlemad. O. Luts. || otsides segi ajama, sobrama, tuhnima. Läbiotsimisel pöörati kogu maja, korter, tuba pahupidi. Kõik kapid pöörati segi, kõik riiulid soriti läbi. *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Kogu ümbruskond pöörati segi, aga suur osa asjadest jäi kadunuks. E. Kreem. || kündma. Pööras adraga maad, põldu, sööti. Sahk pöörab mulda. *Aga maapinna pööranud ta põlluks, mis tänapäevani põld on. M. J. Eisen.
4. midagi poolkaarde painutama, kahekorra seadma vms., keerama. Ülespoole pööratud ninadega tuhvlid. Pööra särgikrae tagasi. Seeliku alumine serv on laialt sissepoole pööratud. Pööratud äärega palistusõmblus. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. *Sõber viskab kirve käest ja hakkab endale vilkat pöörama. O. Luts.
5. millegi v. kellegi suunda muutma, teist suunda andma. Mees pööras hobuse metsateelt maanteele. Pöörab paadinina vastu tuult, kalda poole, tagasi. Poiss pööras järsult jalgratast ja kukkus. | kõnek (3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel pööras tuule lõunasse. || pööratud mingis suunas asetsev. *Jääraku suue oli pööratud Karantiini lahe poole. U. Liivaku (tlk). || piltl millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks tegema v. muutma. Nad pöörasid relvad oma endiste liitlaste vastu. Pöörasin jutu mujale, teisale. Püüdis kõike öeldut naljaks pöörata. Katsu tehtud kurja vähehaaval heaks pöörata. Taat on põikpea, tema meelt pole kerge pöörata. Juhtunu pööras teiseks kogu mu elu. Tähelepanu pöörama 'kellelegi, millelegi tähelepanu osutama'. Kuld pöörab kuninga meele. *Anne surma järel pööras ema kogu oma armastuse Estrile. K. A. Hindrey. *Sina pöörad ju ikka veel põranda all riigikorda. A. H. Tammsaare. || veenma v. sundima kedagi usku, maailmavaadet vms. vahetama; kedagi meeleparandusele kutsuma. Paganaid ristiusku pöörama. Hakkas misjonäriks ja läks pärismaalasi õige usu poole pöörama. Ta katsub teda tagasi jumala juurde pöörata. Teda käisid päästearmeelased pööramas. Loe piiblit, see pöörab sind patust! *See, kes noori punaseks pööras, lasti maha. J. Smuul. *Tahan teid pöörata. Tahan teist teha mehe, nagu ta peaks olema. H. Raudsepp. || jur täitmisele suunama. Kohtuotsus, karistus pööratakse täitmisele.
6. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale keerama. a. (liikumisel). Järgmise maja juurest pöörake paremale, paremat kätt. Pöörasin ümber nurga kodutänavasse. Marjulised pöörasid maanteelt kõrvale, sihilt metsa. Poiss pöörab poolelt teelt, metsast suure ringiga tagasi. Pöörab tuttavat nähes nurga taha. Auto pöörab maja ette. Pöörasime sammud, otsa kodu poole. Mees pööras minekule. Tuul pööras lõunasse, on vahepeal pööranud. *Ja ruttu pööras ta laeva poole minema. E. Aspe. b. (ilma liikumiseta). Kuhu see tee pöörab? Järgmisest tänavast pöörab üks väike põiktänav, seal ma elangi. c. piltl. Ilm pöörab sajule, sulale, pehmemaks. Ilm hakkab, sätib pöörama. Õhtupoolikul pööras vihmale, külmale, tormiks. Elu pööras rahulikumaks. Mina küll ei tahaks kiviaega tagasi pöörata. *Annaks Jumal, et need sõnad ei pööraks su enese vastu. K. Ristikivi. *Küll asjad veel pööravad. Vara rõõmustada, vennikesed! O. Jõgi (tlk). || kõnek hakkama (midagi tegema). Mehed on viimasel ajal jooma pööranud. Seltskond pööras peagi kaklema, tülli. *Süda pööras järsku kripeldama teretamata jätmise pärast.. L. Vaher.
7. ka van kõnek mingis asjas kellegi poole pöörduma (3. täh.), kedagi kõnetama. Mind paluti selles asjas teie poole pöörata. Küsimusega, palvega, ettepanekuga kellegi poole pöörama. *„Jääge nüüd lapse juurde,” pööras Hildegard teenija poole.. A. H. Tammsaare.
8. kõnek (südamepöörituse, iiveldustunde tekkimise kohta). Sisikonnas pöörab, olen vist merehaige. *Aga minu süda pööras selle sakslase surmast nii pahaks, et .. oksendasin ma nii kaua, kui rohelist sappi hakkas tulema. J. Peegel.
9. keel sõna pöördeti muutma, konjugeerima. Pöörake sõna „lugema” olevikus ja minevikus!

ragin ‹-a 2› ‹s›

1. madal mürataoline heli; pragin, kärin vrd rigin-ragin Äge, kõrvulukustav, metsik ragin. Langevate puude, purunevate laudade, kokkuvarisevate hoonete ragin. Puu langes okste raginal. Järsk põõsaste ragin – keegi lähenes. Kokkupõrkuvate jääpankade ragin. Kraanade, vintside, ankrukettide, vagunirataste ragin. Tankiroomikute tärisev ragin. Suletava ukseriivi, võtmekeeramise metalne ragin. Kruusaterade ja kivikeste ragin jalge all. Kuulipildujate, püsside, püssipaukude, lühikeste valangute ragin. Tulistamine tihenes raginaks. Välgule järgnes terav ragin. Põlevad hooned vajusid raginal kokku. Puumürakas prantsatas raginal maha. Kostis hirmus ragin, kui laev sõitis karile. Pommid lõhkesid pöörase vile ja raginaga. Raginal purunes kast pilbasteks. Linttransportöör läks raginal käima. Ankur lasti raginal vette. Tõmbas ukse raginal lahti. Uks avanes suure raginaga. Valju raginaga jooksis paat kaldaliiva. Kell hakkas lööma kähinal ja raginal. Hooned põlesid raginal. Lauatükid ja õli põlesid, nii et ragin taga. Koer näris raginal konti. Poiss lõi raginal hambad õuna sisse. Köhiti ägedasti ja raginal. Raadiost oli kuulda üksnes nõrka, vaikset raginat. Mootoris on mingi ragin. *Sihin, sahin ja ragin käis [tuulehooga] puudest läbi, järve vesi kohises ja märatses. R. Roht. | piltl. Sõdade, sündmuste ragin. Nende plaanid kukkusid raginal läbi. *Kõik lõhnab sõja järele, aasta pärast on ragin lahti. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|ragin, lahingu|ragin, püssi|ragin, tulistamisragin; sõjaragin.
2. käre kõne (vaidluses); sõnavahetus, kärin. Naabrinaise ragin käis teistest häältest üle. Küll oli raginat ja riidu. Meil oli omavahel väike ragin täna hommikul. Elas, oli ämmaga alatises raginas. Hakkas raginal emale vastu. Läksid tühise asja pärast raginal kokku. Ta on täis kiusu, tuleb raginal kallale. *Aga kui juhtus, et käsud esitati raginal, süüdistuste ja etteheidete saatel, siis langes igasugune tujuraas .. V. Gross. || (koera käreda haukumise kohta). Koerad hakkasid raginal haukuma. Koer tormas raginal võõrale vastu, kallale. Puhkes äge ragin: kaks koera läksid omavahel purelema.
▷ Liitsõnad: riiu|ragin, tüliragin.
3. piltl (suur) hoog, ägedus; (suur) õiendamine. Töö läks kohe raginal, täie raginaga lahti. Praegu pole aega puhata; kui suur ragin möödas, eks siis puhka. *Siis jõudis viies aasta oma julgete nõudmiste ja kõva raginaga .. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: tööragin.

realiseerimatu ‹1› ‹adj›
selline, mis ei ole realiseeritud v. realiseeritav. Realiseerimatud unistused, plaanid.

realiseeruma ‹37›
täide minema, teostuma; reaalseks v. tegelikkuseks muutuma. Plaanid ei realiseeru iseenesest. Ulatuslik programm realiseerub alles mitme aasta pärast. Kirjanduse kasvatav mõju realiseerub kaudseid teid mööda. 50% säästust peaks realiseeruma tootja täiendava kasumina. *Maailmasamba kujund .. on eri mandritel ja aegadel realiseerunud tootemisamba, pagoodi, püramiidi, minareti või televisioonimasti kujul. L. Meri.

sassi ‹adv›

1. segamini, segi, korratusse olekusse. Lõng, nöör läks sassi. Torm on võrgud sassi ajanud. Tuul ajas juuksed sassi. Juuksed, soeng on sassi läinud. Vihm on rukkikõrred sassi löönud. || (abstraktsemalt:) normaalsest olukorrast ära, mittesoovitud olukorda. Äriasjad kippusid sassi minema. Nende elu, vahekorrad on sassi läinud. Ootamatu sündmus ajas plaanid, arvestused, kalkulatsioonid sassi. Mõtted läksid üha rohkem sassi. Ära aja mu pead, mõttelõnga sassi! Närvid läksid suurest lugemisest ja õppimisest sassi 'korrast ära'. Aeg-ajalt läks omadega sassi, hakkas segast ajama.
2. (oskamatusest, eksimisest ebasoovitava olukorra v. tulemuseni jõudmise kohta). Sul läks vist arvepidamine, loendamine sassi. Paistab, et mehed on vahemaa mõõtmisega veidi sassi läinud. Ajas mõned nimed sassi. Poiss läks õppetüki ülesütlemisega sassi. *„Seesamune, et..” alustab ta ja läheb sassi. „Noh, kurat, see...see...” E. Vetemaa. *Linn oli võõras, peaaegu vaenuline. Tänavad läksid käes sassi.. J. Semper.

seadma ‹sean 45›

1. midagi (harvemini kedagi) kuhugi v. mingisse asendisse panema, asetama. Seadis toolid seina äärde ritta, kõik asjad oma kohale. Seadsin redeli lakaluugi alla, seina najale püsti. Hurtsikule on toed alla seatud. Perenaine seab nõusid, toitu lauale. Seab aknale paar lillepotti. Nõu seati kraani alla. Tüdruk seab õues pesu nöörile. Seab peeglit seinale. Inger seab lilli vaasi. Pakkudele olid seatud istumiseks pikad lauad. Seadsin paja tulele. Uks seati uuesti hingedele. Viltune teeviit seati otseks. Sarikad, piirikivid seatakse paika. Purjed seatakse tuule järgi, tuulde. Hakkas jõulukuusele küünlaid külge seadma. Ema seab lapsele tekki peale, lapsed riidesse. Õngitseja seab ussi õnge otsa. Andres seadis külimati kandevööle. Poisid seavad suusad alla. Naine seab peegli ees endale kübara pähe. Vanaema seadis prillid ninale. Kütt seadis püssi palge. Mehed seadsid piibule tuld. Seadis mõlemad käed ruuporiks suu juurde. Seab hobusele päitsed pähe. Arst seadis nihestunud liigese paigale. Algaja kandlemängija õpib sõrmi seadma. Surnu käed seati risti rinnale. Seadke haige voodis istukile! Mees seadis end vaibale istuma, küljeli sohvale. Ootajad seadsid end sappa. Tüdruk seadis huuled prunti, torusse. Mees seadis suu naerule. *Ja siin on üks väike peegel, vaata, kui ilusasse nahka on ta seatud. A. Gailit. | piltl. Püüad vist mind endale kilbiks seada. Ära katsu end, seda lugu paremasse valgusse seada. Seab end vist juba ülemusega ühele pulgale. Neid teoseid võib julgesti kõrvu seada 'kõrvutada'. Teda tuleb seada fakti ette. See arvamus seati kahtluse alla. Sa seadsid mind oma küsimustega raskesse olukorda. Pane tähele – ta seab sulle lõksu! Sind hurjutatakse ja seatakse häbiposti. Viimased sündmused võivad meie plaanid ohtu seada. See asjaolu seab majandusmeeste ette tõsiseid probleeme. Turismi areng seab riigi majandusele teatavaid nõudeid. Meie au oli kaalule seatud. *Raske karjasepõli .. seadis poisikese juba maast-madalast sülitsi karmi eluga. R. Parve. || esitama, püstitama. Õpetaja seadis mulle järjest raskemaid küsimusi. Andrest seati teistele eeskujuks. Ta ei seadnud endale kõrgeid sihte, kõrgeid eesmärke. Seadsin lähemaks ülesandeks kooli lõpetamise. Missugused tingimused te meile seate?
2. normaalseks, nõuetekohaseks, tarvitamiskõlblikuks, vajalikku seisu korrastama; korraldama. Hakkasin tuba, ruume, hooneid korda seadma. Katsusin ise saagi, jalgratast korda seada. Seadsime oma asjad, riided korda. Sea ennast, oma asjad jutti, joonde! Püüab oma lohakile jäänud majapidamist, kodu pisut paremaks, paremale järjele seada. Ema läks lauta lehmade asemeid seadma. Sea tuba külaliste jaoks valmis! Kalur seab paadis purjesid 'muudab nende asendit'. Ta ei osanud külvikut korralikult seada. Seadis haigel padja pisut kõrgemale. Las ma sean sinu kuuekaelust! Poiss seadis mütsi otseks. Seadis oma asendi mugavamaks ja uinus. Ei olnud kedagi, kes oleks vanakest seadnud ja kohendanud. Arstid seadsid 'ravisid' Märdi uuesti jalule. Õpetaja seadis lapsed rivisse. Väeosa seati lahinguvalmis. Sa peaksid oma elu paremini seadma. Täiskasvanud lapsed tahavad oma elujärge ise seada. Ta on harjunud kõike oma tahtmist mööda seadma. Sea oma tööasjad nii, et saaksid kaasa tulla! Lind seadis nokaga sulgi. Anna aega atra seada. *Aga ma püüan nõnda seada, et kella neljaks olen Sälliksaare teeotsal. O. Tooming. || oma mõtteid sõnadesse panema, sõnastama; oskuslikult kõnelema v. kirjutama. Oskab hästi kavalalt, ilusasti sõnu (ritta) seada. Kui oli heas tujus, hakkas värsse seadma. Rütmi ja riimi seatud kirikulaulud. *Üht vaikset kiidulaulu oleks ta sõnule tahtnud seada, aga teadis, et on selleks kidakeelne.. M. Metsanurk. || (helitööd, lavateost) teat. määral ümber tehes kohandama, kohaseks tegema, sobitama. Helilooja poolt seatud rahvalaul. Seadis paar rahvaviisi segakoorile. Muusikajuht seadis laulu neljale häälele. Schuberti „Ave Maria” on seatud viiulile ja klaverile. Rokkansambel on seadnud ka Prokofjevi ja Bartoki muusikat. Õpetaja seadis luuletuse kõnekooriks. Näidendit lavale seadma 'lavastama'. Lavastus „Kullaketrajad” on seatud Kreutzwaldi samanimelise muinasjutu ainetel.
3. mingiks tegevuseks ettevalmistusi tegema, millekski valmistuma. Pidulised seadsid lahkuma, koju minema. Hommikul vara seati tööle (minema). Ema tõusis ja seadis end lehma lüpsma. Pererahvas hakkas juba magama seadma. Kui tahad kaasa tulla, sea end ruttu hakkama! Lapsed seadsid end vanaema juttu kuulama. Seadsime end minekule, minekuvalmis. Aeg on koduteele seada. Naised hakkasid end kirikusse seadma. Kuhu sa end vastu õhtut sead? 'kavatsed minna'. Mehed istusid piipu seadma 'piipu suitsetama, piipu panema'. Pille häälde seadma 'häälestama'. Mesilased vist seavad peret heitma. *Külavahetee polnud sile, vankril oli üht-teist raskuseks peal ja varsti hakkas Lepp [= hobune] ennast sammule seadma. A. Hint. || millelegi algust panema. Kangast seadma 'kangast looma, lõime telgedele ajama'. Leiba seadma 'leivataignat juuretisega alustama'. || (ilmastikuga, loodusega ühenduses:) mingis suunas muutuma v. arenema hakkama. (Ilm) seab vist sajule, vihmale, sadama. Päike seab loojuma. Näe, rohi seab juba mõnes kohas kasvama! *Ida pool nagu õhetaks kollakat. Kuu seab vist tõusmist. A. Mägi.
4. van määrama. Kedagi ametisse seadma. Keda nüüd seatakse valla etteotsa? Maffiaga on võitlema seatud eriüksused. Mind ei ole keegi tema karjaseks seadnud. *.. sultani asemel valitses üks Hollandi ametnik, keda kindralkuberner oma käskude täitjaks seadnud. A. Saal. *Kaks meest seati tema ja Priidu valvajateks, teised hakkasid tööle... E. Bornhöhe. || ‹sageli tud-partitsiibis› ette määrama (millegi teat. viisil esinemise, toimumise kohta). Nõnda on Jumal ise seadnud ja käskinud. Sündigu nõnda, nagu Jumal seadnud. See olevat mäss jumalast seatud korra ja isandate vastu. Kutsutud ja seatud hingekarjane. Seatud aeg jõudis kätte. Kõik läks seatud korda mööda. *Kuskil ei vedelnud veo- ega tööriistu, need kõik asetsesid oma seatud paigal. E. Vilde.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

segi ‹adv›
segamini
1. korratus, korrastamata olukorras, lõhutuna, purustatuna, laiali paisatuna, läbisegi v. sellisesse olukorda. Poisi tuba on kohutavalt segi. Peksab (toas) kõik segi. Paiskab, puistab, pillub, tuhlab kapi segi. Läbiotsijad pöörasid terve maja segi. Mehed läksid kaklema ja peksid kõrtsi segi. Mürskudest segi paisatud maapind. Autod ja rasked veokid on tee segi pööranud, segi sõitnud. Muru, õu on segi songitud. Paduvihm, rahe peksis rukkipõllu segi. Keegi on laste liivast kindlused segi trampinud. Segi väherdatud voodi. Ründajate ahelik löödi segi. Tuul ajas juuksed, soengu segi. Ähvardab laimajal näo segi lüüa. Selline tee, et põrutab sisikonna segi. *Tuult peaks tulema, et mere segi lööks ning kala karidele tuleks. J. Tuulik. || (abstraktsemalt:) normaalsest olukorrast välja(s), mittesoovitud olukorras v. olukorda. Rinde lagunemise tõttu oli kogu üldine kord segi. Kuuldavasti on tal rahaasjad täiesti segi. Sõda lõi kõigi(l) elu segi. Juhus võib head plaanid segi lüüa. Ägedast tundetulvast lähevad mõtted segi. Nüüd sa ajasid mu mõttekäigu segi. Räägib kiirustades ja sõnu segi ajades. Luuletus on küll peas, aga ülesütlemisel läheb ometi segi. Loendasin möödakäijaid sajani, siis läksin segi. Poisike ehmus ja läks oma jutuga segi. Ajasin kogemata nimed, majanumbrid segi. Te ajate mind nähtavasti kellegi teisega segi 'vahetate ära'. Hiinlast ja jaapanlast on kerge (omavahel) segi ajada 'ära vahetada'. *Kuid veelgi hapramad on tõed, paiskuvad segi väärtused, voorused kaotavad hinna. F. Tuglas.
2. üheks tervikuks segatuna v. segatuks, segunenuna v. segunenuks. Turunaine müüb suuri ja väikesi kalu segi. Hapukoor maitseainetega hästi segi kloppida. Kas soovite mineraalvett või veini? – Valage segi. Riidas on segi kased, haavad ja lepanotid. Laual lebasid segi raamatud ja ajalehed. Klassis on segi poisid ja tüdrukud. Põski mööda voolas alla pisaraid segi vihmapiiskadega. Nali on tõega segi. Tõelisus kippus kujutlustega segi minema. Elus on sageli segi naer ja nutt. *.. meid oli [laulmas] vanu peremehi ja noori perenaisi, poiste ja tüdrukutega segi. A. Kitzberg. *Minevik ja tulevik, niisamuti kui põhjus ja tagajärg läksid üksteisega segi ja olid lõpuks nagu üksainus palav puder.. R. Kolk.
▷ Liitsõnad: läbisegi.
3. kõnek (elusolendi kohta:) mitte täie enesevalitsuse, tajumise, mõistuse juures; täie enesevalitsuse, tajumise, mõistuse kaotanuks. Ehmatus, rõõm lõi tüdruku täiesti segi. Koer on rõõmust päris segi. Ümberringi oli selline tohuvabohu ja virvarr, et ma olin täiesti segi. Pea läks juba paarist napsist segi. Olen magamata, pea on täna segi. Ta on peast vähe segi. Haige on vahepeal mõistuse juures, siis läheb jälle segi. Mõistus kipub ülepingutusest segi minema. Mees on üksinduses omadega puhta segi läinud. Paistab, et tal on närvid segi 'korrast ära, haiged'. *Kohe pärast Arabella sündimist olid emal meeled segi läinud ja ta oli vette hüpanud. A. Pervik.