[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 8 sobivat artiklit.

väljasadv

1. kuskilt seest v. alt väljaspool; pealispinnal; nähtaval. Ainult nägu on teki alt väljas. Hoidis pead veest väljas. Koer lõõtsutab, keel suust väljas. Hõlmad lahti, särk pükstest väljas. Linnupojad on munast väljas. Kaskedel juba hiirekõrvad väljas. Lõi varba ära, nii et veri väljas. Äkitselt oli sadu läbi ja päike väljas. Mingit silti pole väljas. Lipp hoida väljas päikeseloojakuni. Kunstnikul oli väljas 'eksponeeritud, välja pandud' hulk maastikumaale. *Näljased penid jooksid siia-sinna, ribikondid naha alt väljas. H. Luik (tlk). || õues, lahtise taeva all, mitte siseruumi(de)s; ant. sees. Väljas paugub pakane. Lihaveiseid peetakse talv läbi väljas. Filmitakse nii väljas kui ka paviljonis. Väljas vaguniakende taga oli tihe udu. Ta ei jaksanud enam väljas põllul tööl käia. Ema käis lastega väljas jalutamas. *.. ei tema sinna sängi enam magama heida, ennem magab väljas aia ääres. L. Tigane. || mingist piiratud alast kaugemal; mujal, (kontorist, kodust vm.) ära. Elab linnast väljas. Rong oli juba jaama piirest väljas. Kas teised on kuuldekaugusest väljas? Vanglas kirjutatud, kuid väljas postitatud kiri. Peatoimetaja on praegu väljas. Pole raha, et laseks pesu väljas pesta. Oli sunnitud öösel mitu korda väljas 'loomulikke vajadusi rahuldamas' käima. Pühapäeviti sõime lõunat väljas. *Nüüd juhtub ju maailmas kõikesugust! Siia metsanurka ilmakära ei jõua ja rabelgu nad seal väljas, palju tahavad .. H. Lehiste. *Kui mehel väljas huvid tekivad, siis on ju teada, mis tal kodus puudub. H. Raudsepp. || kasut. viitamaks mingist olukorrast v. seisundist väljumisele. Ehitustöö on jälle graafikust väljas. Mõne arvates olen nüüd mängust väljas. Nüüd oleme kõige suuremast hädast väljas. Anna sada krooni, siis olen omadega väljas. See naine on vist juba pruudieast väljas. Kübar on moest väljas. Paha vaadata, kui vormist väljas ta on. *Madisoni terav silm nägi varsti, et Margareeta väljas oli oma tavalisest olekust. E. Vilde.
2. kasut. üldisemalt, viitamaks millegi saabumisele, ilmsiks tulekule, mingi piirini jõudmisele. Gripp on juba väljas. Eksamituhinas ei märgatudki, et suur suvi juba väljas. Kaua te magate, suur valge juba väljas! Kui arvet lähemalt uuriti, oli pettus väljas. Kas uus seadus on juba väljas? Nüüd peaks see raamat juba väljas 'ilmunud' olema. Ajad on pöördelised, varsti ongi vabariik väljas. Napoleon juba ligi Moskvat väljas. Olingi metsa veeres väljas.
3. ettenähtud paigas, kohal, tööl. Heinateol ja kartulipanekul oli kogu pere väljas. Valveteenistuses on iga päev väljas 500 meest. Sulane peab hommikust hilisõhtuni väljas olema. Töödejuhataja on pärast haigust täna esimest päeva väljas. Vaenlase vastu oldi väljas nagu üks mees. Kolmeteistkümneaastaselt olin juba täie inimese eest väljas. Liisu on paadis lausa mehe eest väljas. || kasut. üldisemalt, viitamaks seismisele mingi eesmärgi nimel, midagi taotlemas, kedagi v. midagi kaitsmas v. toetamas. Ta on alati tõe ja õiguse eest väljas olnud. Ilmselt oli mees väljas mingi salajase ülesandega. Isegi haigena tuli rahapuuduse pärast väljas olla. Koondise huvides olid kõik väljas. Meie erakond on alati väljas demokraatia kaitseks. Juba lapsena pead enda eest ise väljas olema. Mehed olid väljas elu ja surma peale. *Ega ta siis kohe ütlema ja kurjustama tulnud, ei, tema oli rohkem peenikese pilkamise peal väljas. A. Kaal. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas! Kanäe, kus keiser väljas! Kus mul professor väljas! Õige mul tita väljas, ei julge üksi koju jääda!
4. (piltlikes väljendites). Muudkui kihuta, kuni võhm väljas. Varsti oligi ettevõttel toss väljas. Tüdruk on ju lapsekingadest väljas.

endast ~ enesest väljas (olema) vt enese

(nii) et hing väljas vt hing [1]

reast väljas (olema) vt rida

rivist väljas (olema) vt rivi

rööpast väljas (olema) vt rööbas

vaost väljas (olema) vt vagu

verest väljas (olema) vt veri

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur